Mure teeb vanaks, rõõm nooreks

Pole kahtlust, et meie vaim keha mõjutab. Praktika toel on jõutud järeldusele, et nii oma tervise kui haigused põhjustab inimene sageli ise.

Enesesisendusmeetodi autor Emile Cue kirjutas: „Kõikide hädade peamiseks põhjuseks on inimese haiglaslik kujutlusvõime.” Mis tähendab, et hea tuju, tervise ja optimismi pandiks on hingeline tasakaal. Pole võimalik elada pidevas psüühilises tasakaalutuses ning samal ajal loota, et organismi biokeemiaga on kõik korras.

Võitja haavad paranevad kiiremini kui võidetul
On kindlaks tehtud, et stress põhjustab organites nii füsioloogilisi kui biokeemilisi muutusi ja nõrgendab selle vastupanuvõimet – iga haiguse tekkes ja kulus on oma roll psühholoogial. Spetsialistid on lahkarvamusel ainult selle protsendi suuruses: ühed märgivad selleks 50, teised koguni 70 protsenti.
Et võitja haavad võidetu omadest kiiremini paranevad, oli teada juba Vana-Rooma sõdalastele; isiklikus elus õnnelikud inimesed põevad teistest harvemini isegi külmetushaigusi – mõlemad on tõestuseks organismi emotsionaalsete tsentrumite ja immuunsussüsteemi tihedale seotusele. 73-aastane Bavaaria TA hügieeniprofessor Max von Pettenkofer neelas 1892. aastal (vaidluses Robert Kochiga) alla nii suure koguse kooleravibrioone, mis tapnuks terve polgu, ent jäi ellu. 1901. aastal laskis ta enese maha hirmust vanadusnõtruse ees. Euroopa esimese hügieeni-instituudi looja võitis koolera, aga kaotas hirmule.
Meditsiin tunneb teisigi emotsionaalseid kannatusi, mis elu järsult lühendavad. Kirjanik, ajaloolane ja Louis XIV kammerhärra Jean Racine suri 60-aastasena sellepärast, et kuningas tema tervitusele ei vastanud, kuigi Jean oli õitsva tervise juures. Nii et on alust uskuda: elu lühendavate faktorite hulgas on tähtsal kohal kurbus, ärevus, hingevalu, väiklus, kadedus, vihkamine, hirm jne.

Mure teeb vanaks, rõõm nooreks
Selles kõnekäänus on selge füsioloogiline iva. Erinevalt loomadest saavad inimesed tahte- ja vaimujõul muuta ja suunata oma kehas toimuvaid keemilisi protsesse. Ameeriklaste tuntud keep smiling‘u kohta kinnitavad näiteks supermarketite müüjannad, kes vahest pahas tujus tööle lähevad, et pidevalt naeratades läheb see nagu iseenesest paremaks. Igaüks võib ise veenduda ka vastupidises: tehke mossis nägu, laske õlad longu, vedage jalgu vaevu järel – ja mõne aja pärast tunnete end nukrana, kibestununa, tigedana.
Meie psüühika seaduspärad on sellised, et kui võtta hea, rõõmsameelse inimese hoiak, hakkab toimima tagasiside – inimene elab oma rolli sisse, „hinge grimm” kinnistub ja hakkab tasapisi iseloomu muutma. Sama mehhanism on ka vastupidisel hoiakul.
Juba 18. sajandil ennustas Wilhelm von Humboldt, et tulevikus hakatakse haigusi hindama kui väärastunud mõtlemise tulemust, ja neid häbenema. Immanuel Kant oli biograafide kinnitusel sünnipäraselt üsna põdur, ent suutis tahte survel vältida paljusid haigusi. Ta võttis oma keha vaevusi nagu temasse mittepuutuvat, ignoreeris neid ja käitus igati tervena. „Kidur ja haiglane inimene peab liikuma ja end ülal pidama nii, nagu oleks ta täiesti vaba, rahulik ja enesekindel, sest väline olek mõjutab hingeseisundit,” kirjutas ta. „Ideaalse hoiaku mängimist tuleb jätkata seni, kuni see saab teiseks natuuriks.”
Inimese füüsilise ja psüühilise alge vastastikuse mõju üks esimestest analüüsijatest P. Mahlford õpetab: „Su keha kogu oma rakkude ja organitega on su vaimu tööriist.
Vaimusilmas pead end nägema tervena, elurõõmsana ja aktiivsena, isegi kui hetkel haige ja voodisse naelutatud oled. Kinnita enesele igal hommikul, et tunned end täna paremini kui eile, korda seda ilmsi ja unes, kuni see veendumus tegelikkuseks saab.” Kuldsed sõnad…

MAAJA