Mis on šariaat?

„Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet,“ kinnitab iga tõsiusklik moslem. Selle põhidogma ükskõik kui rohkest kordamisest siiski ei piisa, tuleb järgida ka teisi islamielu norme. Kogu seda ranget reeglistikku, mis muhameedlikus maailmas laieneb kõigile ühiskonnaelu külgedele, nimetataksegi šariaadiks.

Muhameedlased peavad oma usku ainsaks tõeliseks usuks. Kõik piiblitegelased Aadamast, Abrahamist, Noast, Moosesest kuni Jeesus Kristuseni on Allahi prohvetid. Islamitunnistajate uskumust mööda said nad oma näpunäited Loojalt, „ühtselt ja ainsalt, kes pole kellestki sündinud ega kedagi sünnitanud“. Aegapidi hakkasid Looja tõed aga moonduma ning üksnes Muhamedile, viimasele prohvetile, osaks saanud ilmutused (mis järglased hiljem kokku kogusid ja üles kirjutasid) on Allahi tõeline tahtmine.
Pärimust mööda olevat Muhamed oma prohvetlikku missiooni esmakordselt tajunud 610. aastal Meka lähedal Arafati mäel. Seal ilmutas end talle unes peaingel Gabriel ning käskis kirjaoskamatul Muhamedil lugeda kaljul tulikirjas seisvaid käsulaudu. Jumalikud läkitused ilmutasid end Muhamedile kuni tema surmani 632. aastal.

Pärast Muhamedi surma andis kaliif Abu Bakr käsu kõik Allahi nimel öeldu kokku korjata. Need pani kirja Muhamedi abiline Zaid ibn Sabit. Kaliif Uthmani ajal seati kokku 114 peatükist (suurast) koosnev ametlik koraan (araabia keeli qur’an, mis tähendab lugemist). Oli aasta 651. Pärast seda pole ükski muhameedlane teinud pühakirjas ainsatki parandust.Ent islami õiguskorra aluseks on koraani kõrval veel kolm allikat: sunna (Muhamedi elulugu), idžmaa (mullade üksmeelsed otsused) ja kiyas (targad analoogiad). Nende soovitustele ning keeldudele tuginevad otsuste langetamisel kõik kaadid (vaimulikud, kes täidavad kohtuniku ülesandeid). Koraani järel tähtsuselt teine on sunna; see koosneb Muhamedile omistatud ütlustest (hadiithidest) ja tema tegude kirjeldustest. Üksnes juhtudel, kui ka sealt ei õnnestu leida vastust, pöörduvad kohtunikud kahe ülejäänud allika poole. Pühakirja nõudmised ja käsud (küsimuse ning sellele antud vastuse vormis kirja pandud fetvaad) reglementeerivad rangelt kogu muhameedlase argielu. Põhilisi nõudmisi on viis. Kõigepealt tuleb tunnistada Allahi unikaalsust ja Muhamedi prohvetlikkust. Teiseks palvetada viis korda päevas ning teha iga kord enne seda läbi kas või tinglik pesemisrituaal (kui vett pole, võib hõõruda end liivaga). Pesemine puhastab keha rüvetavatest tegudest (uni, loomulike vajaduste rahuldamine, suguline läbikäimine). Kolmandaks peab iga moslem oma tulude kohast almust andma. Sel kombel kogutud raha kasutatakse vaeste abistamiseks, röövitute eest lunamaksu tasumiseks ja islami levitamiseks. Neljas nõudmine on ramadaan (islami kalendri üheksas kuu, umbes meie märts või aprill. 2016. aastal algab ramadaan 26. mail), mille vältel usklikud paastuvad. Ramadaani ajal ei tohi päeval süüa, juua, suitsetada ega suguelu elada. Päeva ja öö piiri määrab hetk, millal silm ei erista musta niiti valgest. Ja lõpuks on iga muhameedlase püha kohus sooritada hadž, palverännak Mekasse püha kaaba kivi juurde. Selle retke läbi teinud isik on hadži, lugupeetum kui teised, kellel palverännak alles ees seisab.Veel on moslemil kategooriliselt keelatud tarvitada teatud toite ja jooke. Ennekõike kehtib see alkoholi ja uimastite, samuti kõigesööjate loomade (siga, koer) liha ning mõnede kalade kohta. Ka toiduks sobiv loom või lind tuleb kindlasti tappa erilisel, moslemite tavadele sobival viisil. Muist araabia riike on šariaadi normid lülitanud oma seadusandlusesse.Erilist tähelepanu osutab koraan omandisuhetele. Võõra vara himustajaid ähvardab karm karistus, varast ootab käe maharaiumine. Väga üksikasjalikult on ette nähtud ka pärandi jaotamise kord sugulaste vahel.
Naise seisund pole šariaadiga nii üheselt määratud. Tõsi, perekonnas nõuab koraan naise vaieldamatut allumist tugevamale poolele. Ka kohtus maksab ühe mehe tunnistus sama palju kui kahe naise oma. Ent juba Muhamed ise suhtus oma naistesse ja tütardesse sügava austusega. Tema esimene naine Hadija, kes oli mehest 20 aastat vanem, andis prohvetile nõu isegi poliitilistes asjades. Tähelepanuväärne on samuti Muhamedi teise naise, noore kaunitari Aishaga juhtunud lugu. Kõneldakse, et korra teel läbi kõrbe jäänud Aisha kadunuks. Alles mitu päeva hiljem ilmus ta välja noore kaameliajaja seltsis. Vältimaks kahtlustusi kehtestas prohvet uue seaduse: naist saab truudusetuses süüdistada vaid siis, kui seda kinnitab neli tunnistajat. Ühtlasi käskinud Muhamed pärast seda oma naistel hakata loori kandma.
Tänapäeval võivad paljud araabia naised väljaspool mošeed siiski liikuda jälle näokatteta; põllul või tehases töötatakse peaaegu alati loorita, sest see lihtsalt segab. Fundamentalistid on muidugi teistsugusel arvamusel, mis kajastub näiteks Saudi Araabia tänavapildiski. Abiellumist peab iga moslem üheks elu tähtsamaks ettevõtmiseks. Kõik sellega seotu – alates pruudiluna maksmisest ning lõpetades naise elatusrahaga – on mehe kanda, sealne nooruk ei saa istuda vanemate kaela peal, nagu meil sageli ette tuleb.Mõrsja kõige hinnatavam omadus on süütus. Niisama on neitsilikkuse röövimine ilma nõusolekuta muhameedlase kõige suurem patt ning seda karistatakse enamikus islamimaades surmaga. Ka truudusetut naist nuheldakse karmilt, kui tema süü leiab tõestamist; Saudi Araabias ja Jeemenis tuleb seniajani ette abielu rikkunud naiste kividega surnuks pildumist.Abielulahutust islam ei välista. Protseduur ise on üsna lihtne: piisab, kui mees kuulutab kohtuniku ja tunnistajate kuuldes kolm korda oma abielu lahutatuks. Sealjuures jääb talle õigus naine tagasi võtta, aga ainult pärast seda, kui naine on vahepeal abielus olnud mõne teise mehega ja temast lahutatud. Samuti peab naine kordusabielu puhul läbi tegema kolmekuulise „karantiini“, sest raseduse korral jääb ta kuni sünnitamiseni eelmise mehe majja ja tema laps loetakse eelmise mehe omaks.
Mehel on õigus abielu lahutada paljudel põhjustel (kaasa arvatud näiteks siis, kui naine sünnitab ainult tütreid), ent kõigil juhtudel peab ta ka lahutatud naise eest aineliselt hoolt kandma. Naine võib abielulahutust nõuda kahel põhjusel: kui mees pole ära maksnud abielulepingus ettenähtud pruudiluna või kui ta ei suuda naist üleval pidada. Lapsed jätab lahutatud naine alati mehele; ta on kohustatud küll alaealiste laste eest hoolitsema, kuid aineline külg on mehe mure.
Kõige hirmsam on muhameedlanna jaoks lastetus. Sel pinnal lahutatud abielu seab naise väljapääsmatusse olukorda, tavaliselt ei taha temaga abielluda enam ükski mees, olgu naise muud voorused kui suured tahes. Šariaadi järgi võib mehel olla kuni neli naist tingimusel, et mees suudab neid kõiki üleval pidada ning kõigile võrdselt tähelepanu osutada. Ilmsest soolisest ebavõrdsusest hoolimata kurdavad idamaade naised harva, et abielu neid rõhub või ahistab.

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 2001. aastast)