Miks armastav abielumees tappis oma perekonna

Mitte üksi teine mõrvalugu ei ole viimastel aastatel äratanud kogu maailmas nii suurt tähelepanu, kui 13. augustil 2018 USAs Colorado osariigi väikelinnas Frederickis toimunud kolmikmõrv. Üldsust ei vapustanud mitte ainult see, et näiliselt armastusväärne pereisa Christopher Watts kägistas surnuks oma naise ja seejärel lämmatas kaks väikest tütart, vaid eelkõige kuriteo võimalik motiiv, milline osa draamas oli Chrisi armukesel. Peremõrv (inglise k familicide) pole haruldane ei Ühendriikides ega kusagil mujal maailmas. Pole harv juhus, kui mees, keda naine ähvardab maha jätta, tapab nii naise, lapse(d) ja lõpuks iseenda. Seepärast huvitab paljusid, miks Chris ei sooritanud pärast mõrvu enesetappu, mis oleks olnud selle draama ootuspärane finaal…

Kõigile võis jääda mulje, et Christopher Wattsil (s 1985) oli kõik – armastav naine, kaks väikest imearmast tütart, avar viie magamistoaga (kuigi ameerikalikult papist ja vineerist) maja Colorado osariigi väikelinnas Frederickis. Kuid 13. augustil 2018 varises kogu see idüll musterperekonnast kokku. Eelmisel ööl jäid teadmata kadunuks Chrisi naine Shanann koos kahe väikese tütrega ja armastav mees ei osanud isegi oletada, kus nad võiksid olla. Kuid Chris valetas. See mees oli külmavereliselt tapnud oma raseda naise ja kaks last, lootes mõrvarlikul moel teha minevikuga lõpparve ja alustada puhtalt lehelt uut elu…

See avalikkust vapustanud draama sai alguse 2010. aastal, kui Chris tutvus Facebookis nägusa Shanann Rzulekiga (s 1984). Paraku kannatas neiu immuunsüsteemi haiguse luupuse all, nii et tal oli tõsiseid probleeme tervisega. 25-aastasel Shanannil oli see elu esimene tõsine suhe. Aja jooksul arenes sõprussuhtest välja armastus. 2012. aastal noored abiellusid. Chrisi vanematele ei meeldinud see, kuidas Shanann käitus Chrisiga. Neiu oli neile nii vastumeelne, et nad ei tulnud isegi oma poja pulma.
Shananni ema sõnul oli tema tütar küllalt võimukas, Chris aga leebe, järeleandlik ning tõttas alati lausa jooksujalu naise soove täitma. Mõlemad olid täiesti erinevad inimesed. Kuigi tavatsetakse väita, et vastandid tõmbavad, siis kaks täiesti erinevat inimest siiski kokku ei sobi. Mingil ajal hakkavad erimeelsused tekitama tõsiseid konflikte. Shanann ei olnud ainuüksi domineeriv, vaid ka äärmiselt armukade, Chris aga sõnakehv, oma emotsioone (kui tal neid üldse oli) vaos hoidev, introvertne ja konflikte vältiv.
Mõlemad arvasid, et Shanann ei saa kunagi lapsi, kuid ühel päeval näitas test, et ta ootab last. Chris oli üliõnnelik. 2013. aastal sünnib Bella Marie ja 2015. aastal Celeste Cathry. Chris hoolitses ennastunustavalt laste eest. Ta töötas ühes kohalikus naftaettevõttes mehaanikuna. Mõlemad elasid ameerikaliku õnnevalemi järgi: kaks last, kaks autot, maja ja võlad. Tegelikult elati üle oma võimete ja võimaluste. Chrisi brutopalk 2015. aastal oli 5400 dollarit kuus, Shanannil 2977 dollarit. Sissetulekud aja jooksul vähenesid kiiresti, kuid väljaminekud aina kasvasid. Ka nõudis oma osa Chananni krooniline haigus, mille ravi, olenevalt raskusastemest maksab USAs 6820 kuni 13 415 dollarit aastas.
Wattside maja (pindalaga 574 m²) oli sisustatud nii, nagu elanuks seal heal järjel mõisnik. Riietusruumis oli aga selline hulk rõivad, mida pere poleks ka poole sajandi jooksul jõudnud ära kanda. Firmakingi oli Shanannil vähemalt 50 paari.
Krediitkaart näib olevat paljudele ameeriklastele rikkuse ammendamatu allikas, ei vaevata oma pead sellega, et kord tuleb hakata kõiki neid kulusid pangale tagasi maksma. Muide, 2023. aastal oli Colorado osariigis igal leibkonnal hüpoteegivõlga keskmiselt 319 981 dollarit ja krediitkaardivõlga 6574 dollarit. USAs nimetatakse neid „headeks võlgadeks“.
2015. aastal, kui koguvõlg oli 448 820 dollarit, kuulutasid Wattsid välja perekonna pankroti. 2018. aastaks oli perekonna hüpoteegivõlg kasvanud 400 000 dollarile, lisaks kõik muud võlad kokku 70 000 dollarit, kusjuures kulud kuus olid 4900, hüpoteek 3000 ja autokrediit 600 dollarit. 2014. aastal oli perekonna aastasissetulek 90 789 ja 2015. aastal kõigest 40 491 dollarit. Perekonna majandusliku olukorra pärast vähimatki muret tundmata rasestus Shanann 2018. mais kolmandat korda. 19. juunil tehtud ultraheliuuring näitas, et seekord oli oodata poissi ja isegi nimi oli valmis – Nico. Kuid tal polnud määratud ilmavalgust näha.

27. juunil 2018 reisis Shanann koos lastega poolteiseks kuuks Põhja-Carolinasse oma vanemate juurde. Mõlemale märkamatult jahenesid just sel ajal abikaasade suhted järsult. Chris ei helistanud päevade viisi oma naisele, ei saatnud sõnumeid ega tundnud huvi laste vastu. Naise äraolekul oli Chrisil tekkinud tormiline romaan oma töökaaslase, 30-aastase Nichol Kesseringeriga. Nad hakkasid üha sagedamini kohtuma. 14. juulil külastasid armunud autovõidusõitu. Üle aastate tundis Chris ennast vabana, mehena, kelle arvamusest hoolitakse. 28.–29. juulil külastasid mõlemad rahvusparki ja ööbisid telgis.
31. juulil sõitis ka Chris Põhja-Carolinasse oma naise ja laste juurde, kus Shannanil tekkis terav konflikt Chrisi vanematega, sest nood olid kogemata andnud allergia all kannatavale tütrele pähkleid. Shanann taipas, et midagi on lahti, Chris oli nagu ära vahetatud, ta oli hakanud kaalu jälgima, trenni tegema ja oma välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Selge, et seda kõike tegi teeb mees ainult selleks, et meeldida oma armukesele, kellest Shanann loomulikult midagi ei teadnud. Chris oli aga Nicholesse kõrvuni armunud.
7. augustil pöördus paar Coloradosse tagasi. Chris hakkas oma naisest üha rohkem eemalduma ega tundnud enam mingit huvi ei naise ega tema raseduse vastu. 9. augustil sõitis Shanann koos sõbranna Nicki Atkinsoniga San Diegosse ärireisile. 11. augusti õhtul viis Chris Nichole restorani. Shanann nuhkis aga välja, et arve 62 dollarit sai olla ainult kahe inimese õhtusöögi eest. 12. augusti õhtul helistas Chris Nicholele ja rääkis temaga 111 minutit. Selle aja jooksul helistas Shanann Chrisile 36 korda.
Muide, Shanannil oli imetabane omadus mehele närvidele käia. Tema saadetud pikki sõnumeid ja helistamisi pole võimalik kokku lugeda, ta oli kogu oma elu internetti ja eelkõige Facebooki üles jutustanud. Igaüks võis tema elust ja kõikidest tema probleemidest põhjaliku ülevaate saada. Ta võis Chrisile helistada lausa iga veerand tunni järel või siis lõpmatuseni tüütute sõnumitega pommitada. Viimastel päevadel läks Shananni haiglane sõnumimaania juba nii kaugele, et ta hakkas sõnumeid saatma teises toas viibivale mehele. Chrisil pidid olema terasnärvid, et sellist „armastust“ taluda…
13. augusti öösel kell 2 öösel sõidutas Nicki oma autoga Shananni lennuväljalt koju…
Kui Shanann ei vastanud järgmisel päeval Nicki tekstisõnumitele ega helistamisele, läks ta sõbranna maja juurde – ja muutus murelikuks: kedagi ei olnud kodus, Shananni mobiil oli välja lülitatud, tema auto seisis garaažis, sõbranna kingad olid välisukse juures. Akende taga polnud ühtegi hingelist näha. Nickil oli maja uksekood, sest pere äraolekul kantseldas ta nende koera. Uks ei avanenud, sest see oli seestpoolt riivis.
2018. aastal antud intervjuus ütles Atkinson, et „ta ei tahtnud oma sõbra abikaasast halvimat arvata“, kuid lõpuks jooksid kõik killud kokku mõrvarlikuks mosaiigiks.

Nicki helistas politseisse. Kell 14, kui politseinikud olid juba kohale jõudnud, sõitis autoga maja juurde ka Chris ning oli lahkesti maja ülevaatusega nõus. Politsei leidis Shananni väljalülitatud mobiili. Laste asemed olid üles tegemata.
„Chris oli kuidagi pinges ja tema ülalpidamine oli enam kui kummaline. See kõik oli kuidagi sürrealistlik,“ ütles Atkinson ühes intervjuus pärast mõrvu. „Ta lihtsalt seisis, käis edasi-tagasi, kõigutas ennast ja ootas, mis edasi saab; see ei tundunud mulle lihtsalt normaalne.“
Lõpuks hakkasid ka naabrid huvi tundma. Naabrimees kutsus politseiniku koos Chrisiga enda poole, et vaadata tol ööl valvekaameraga jäädvustatud videosalvestust.
2020. aastal avaldatud politseiniku kehakaamera salvestistel on kuulda, kuidas naaber Nate Trinastich ütles pärast Chrisi lahkumist politseile: „Ta ei käitu õigesti.“ Oli lihtsalt võimatu mitte märgata, kui närviline Chris oli, tema kõõrdpilkudes peegeldus meeletu hirm nagu nurka aetud kiskjal. Ta taipas, et mõrvade avalikuks tulemine on ainult aja küsimus. Nate märkis ka, et talle tundus väga kummaline, et Watts ennast kogu aeg kõigutas ja asetas käsi pealaele – kindel märk suurest ärevusest.
Veelgi kummalisem oli aga see, mida videokaadrid näitasid: Watts oli 13. augusti varahommikul tagurdanud oma pikapi garaaži ja näis enne minema sõitmist seal midagi üsna kaua toimetavat. Lõpuks vinnas autokasti punase bensiinikanistri. Ta käis mitu korda mõtlikult ümber auto ja lõpuks kell 5.17 sõitis minema.
Chris ütles uurijatele, et laadis vaid tööriistu maha, enne kui läks tööle. Ta valetas.
14. juunil andis Chris mitmele telejaamale intervjuu, vaadates otse kaamerasse, anus, et naine ja lapsed, kus nad ka ei oleks, tuleksid koju tagasi. Kogu Chrisi käitumine oli üdini võlts. Ka „laibakoer“ ei leidnud majas kadunutest mingeid jälgi.
Sama päeva õhtul kutsuti Chris politseijaoskonda. Ülekuulamine kestis paar tundi ja kella 23 paiku lubati tal koju minna – viimast korda.
15. augustil kell 11 alustas FBI spetsialist Tammy Lee Chrisi testimist valedetektoriga (polügraafiga). Kogenud spetsialist laskis meelega Chrisil praadida ja alustas testi alles kell 14.38. Chris põrus testil täiega. Kuid seaduste järgi ei ole valedetektori test kohtus tõendinda kasutatav, on vaja ka kahtlusaluse ülestunnistust.

Sama päeva pärastlõunal kutsuti ülekuulamisele Chrisi isa Ronny, kes oli Põhja-Carolinast kohale sõitnud, et pojale toeks olla. Chris valetas talle, et Shanann oli tütred surnuks kägistanud ja siis tappis ta vihahoos naise. Hiljem loksusid kõik faktid paika. Politsei uuris Chrisi auto GPSi ajalugu ja selgus, et ta oli tol hommikul sõitnud väikese naftahoidla juurde.
2020. aastal avaldatud vanglas lindistatud videosalvestises rääkis Watts, kuidas ta oma naise tappis. Naine tuli öösel koju ja heitis tema kõrvale. Ta andis mõista, et on mehe afäärist teadlik. Chris kartis, et naine võtab nüüd ühel päeval lapsed, lahkub ja jätab ta maha. Selle jutuajamise käigus heitis ta naisele peale, haaras kätega tema kõri ümbert ja kägistas ta surnuks „Ma tundsin, nagu oleks kellegi nähtamatud käed mind kinni hoidnud, laskmata mu kätel lõtvuda,“ meenutas Chris. Juba nende sõnavahetuse ajal ärkas Bella üles, tuli vanemate magamistuppa ja küsis, et mis emal viga on.
„Ema on haige,“ valetas Chris, kuigi hiljem tunnistas, et Bella tajus instinktiivselt, et midagi on valesti. Varsti pärast seda oli ka 3-aastane Celest ärkvel ja Chris otsustas mõlemad tütred kaasa võtta tööplatsile, mis asub Anadarko Petroleum’i lähedal. Ta toimetas voodilinadesse mässitud naise surnukeha oma auto esi- ja tagaistme vahelisele põrandale ja pani lapsed istuma tagaistmele. Pole teada, kas vahetult pärast kägistamist või autos toimus Shannanil nürisünnitus – feetus väljus kehast.
Jõudnud naftahoidla juurde lohistas Chris Shananni surnukeha autost välja, seejärel lämmatas ükshaaval auto tagaistmel turvavöödega kinnitatud tütred, kandis laibad ükshaaval mööda metalltreppi mahutite ülaosa juurde ja toppis nende kehad, kumbki eraldi mahutisse. Uurijaid hämmastas, et ta suutis suruda laste surnukehad läbi kõigest 20-sentimeetrise läbimõõduga luukide. Seejärel kaevas Chris madala haua ja mattis naise maha, näoga allpoole.
15. augustil kella 23 paiku olid uurijad sunnitud ülekuulamise katkestama, sest ruumi sisenesid politseinikud, kes panid Chrisi käed raudu. Süüdistatuna kolmes mõrvas, samuti oma veel sündimata poja surmamises toimetati mees eeluurimisvanglasse.
Polnud kahtlust, Chris oli mõrvade ajal süüdiv. Ühes hilisemas ülestunnistuses kirjeldab ta, et oli neid mõrvu mitu nädalat ette valmistanud, ja paljud tõendid näivad seda kinnitavat. See seletab ka tema muutusi käitumises nädalate jooksul enne kolmikmõrva.
„Käitumise muutumise“ hulka kuulus ka Chrisi äkiline kirepuhang ja järgnev tormiline romaan tema töökaaslase Nichol Kessingeriga, mis kestis suurema osa suvest, kui tema naine ja lapsed viibisid vanemate juures Põhja-Carolinas.

Oletatakse, et see uus armastus muutis Chrisi, nii et ta ei suutnud enam ennast kontrollida. Siiski lasub süü mõrvades täielikult temal, mitte tema armukesel, kes mõnedel andmetel olevat meest mõrvadele õhutanud. Nichol ütles 16. augustil politseile, et tal polnud aimugi, et Watts on veel abielus ja tema naine ootab last. Kuid ka Nichol polnud tunnistuste andmisel aus, eelkõige püüdis ta kustutada kõiki Christile saadetud ja temalt saadud sõnumeid, ka hävitas ta oma mobiili SIM-kaardi. Osa sõnumitest õnnestus uurijatel siiski taastada. Nicholele ei esitatud kahtlustust tema seotuses Chrisi mõrvadega. Tema osa selles draamas pole tänini selge.
Chris tunnistas vanglas, et kui seda suhet Nichole Kessingeriga poleks tekkinud, kui see naine ei oleks kunagi tema ellu tulnud, oleksid jäänud mõrvad olemata. Chris tunnistas hiljem, et Shanannil oli tema üle nii tugev kontroll, et ta kirjeldas seda nagu „pigistavat rihma“, millest ta ei saanud lahti ja ta arvab, et abikaasa domineerimine mängis toimunud draamas olulist rolli. Kas ikka tõesti kaks ja pool kuud kestnud randevuu uue armastatuga pööras mehe kuplialuse nii segamini, et ta ei mõelnud enam oma tegude tagajärgedele? Väheusutav! Klassikalise stsenaariumi järgi lõpeb peremõrv sellega, et mees tapab ka iseenda (seda nimetatakse ka laiendatud enesetapuks). Miks Chris seda ei teinud? Ta väitis hiljem, et selline mõte tal oli, kuid pärast naise mahamatmist hakkasid eemal inimesed liikuma ja ta loobus enesetapust. Tõenäolisem on siiski, et mingil hetkel jäi elutahe peale ja ta lootis tõemeeli sellest loost välja vingerdada…
19. novembril 2018 mõistis kohus Christile viis eluaegset + 48 aastat vanglakaristust. Chris istub üksikkongis 23 tundi päevas, ilma igasuguse kontaktivõimaluseta.
19. veebruaril 2019 külastasid Chrisi vanglas kolm eri ametkonna töötajat, Tammy Lee CBI-st (tema tegi 14. augustil 2018 Chrisile testi valedetektoriga), Graham Coder FBI-st ja Dave Baumhover PD-st. Jutuajamine kestis ligi viis tundi. Chris mingil määral avas ennast, kuid pole sugugi kindel, et ta tõtt rääkis, pigem üritas endast head muljet jätta, tekitada enda vastu haletsust.

Kuid teisalt tuleks küsida, kas perekonna võimukas ainuvalitseja Shanann oleks saanud toimunud draamat ära hoida? Chris rääkis, et tema uus armastatu Nichol rabas teda sellega, et naine kuulas tema arvamust ja arvestas tema soovidega. Midagi niisugust ei olnud ta Shananni puhul kunagi kogenud. Ühtäkki tundis seni tuhvlialusena elanud Chris ennast vabana, teda hinnati kui meest. Mis edasi oleks saanud? Abielulahutus on kulukas ja oleks Chrisile üle jõu käinud. Või oleks ta koos Nicholega põgenenud seitsme maa ja mere taha ja alustanud seal uut ja õnnelikku elu? Chrisi armastus oma naise vastu oli kustunud, majanduslik olukord enam kui nigel, võlad üle pea kasvanud, tütred ei pakkunud talle ühtäkki enam mingit huvi, ta ei soovinud kolmandat last, kes oleks teda Shananniga veelgi rohkem sidunud. Ta tahtis oma ellu totaalset muutust. Kuid kuidas või mis hinnaga? Või lootis Chris oma abikaasa elukindlustusega jalgu alla saada? Abikaasa tapmine kindlustussumma kättesaamiseks ei ole USAs kuigi haruldane mõrvaliik.
2021. aasta juunis teatas Inside Edition Chris Wattsi täiendavatest ülestunnistustest kirjasõpradele. Üheteistkümnes kirjas selgitas Watts, et ta oli mõrva mitu nädalat planeerinud ja et Shananni organismist leitud valuvaigistit oksükontiini oli talle andnud Chris, kes lootis sel viisil katkestada naise rasedust, sest uskus, et nii oleks tal lihtsam oma uue armastatuga alustatud suhet jätkata. Watts avaldas lisaks, et ta üritas kord oma lapsi kodus voodis lämmatada, kuid nood ärkasid üles ja ta jättis nad rahule. Chrisi juttu ja hilisemaid ülestunnistusi ei saa uskuda, sest pole teada, millal ta vassis, millal tõtt rääkis. Küll on aga selge, et temasugune armetu mõrvar ei suutnud tagantjärele ka iseendale oma tegusid selgitada. Vanglast saadetud kirjades jätkas Chris hämamist, püüdes ennast kujutada võimuka abikaasa ja deemonlike jõudude õnnetu ohvrina.

Muide Chrisi-sugune inimene on üks hullemaid inimtüüpe. Vähese jutuga, endasse sulgununa, ei ava selline inimene end kellelegi ja keegi ei oska isegi aimata, mis tema peas tegelikult toimub või mis suunas mõtted liiguvad. Ka Chrisist tehtud arvukatel fotodel pole võimalik midagi tema iseloomu või meeleolu kohta välja lugeda, sest pea kõikidel fotodel on ta ehtameerikalikult naeratuse kõrvuni venitanud. Ka Shanann naeratab igal fotol. Mis siis ikkagi tol saatuslikul hommikul juhtus? On teada, et Chris oli mõrvadeks valmis ja ta oli selleks isegi ettevalmistusi teinud. Pühapäeval 12. augustil saatis ta oma kolleegile Kodi Robertsile SMS-i, et ta ei tule esmaspäeva hommikul büroosse, vaid läheb kohe üht objekti üle vaatama. Ka saatis ta lasteaeda sõnumi, et lapsi esmaspäeval lasteaeda ei tooda. Nii et mõrvade aeg oli paika pandud…
Kuid teisalt, kas oli Shananni poolt ikka arukas hakata varajasel hommikutunnil omavahelisi suhteid klaarima, näägutada ja ähvardada meest sellega, et ta ei näe enam kunagi oma lapsi?
Ettevalmistatud mõrvade puhul on väga raske rääkida äkilisest vihahoost, afektiseisundist või „nähtamatutest kätest, mis enam lahti ei lasknud“. Chrisi ja Shananni suhted hakkasid vaikselt tuure üles võtma juba pulmapäeval, ja hoolimata säravatest naeratustest arvukatel fotodel, olid suhted küllaltki pingelised. Chrisi häiris väga, et tema vanemad pulma ei tulnud. Kohal oli ainult vanaema ja onu. Võib arvata, et Shannani käitumine ja tema meeleolu pidev kõikumine ja soov kodus peremeest mängida oli osaliselt tingitud ka tema kroonilisest haigusest. Et Chris oli täielik tuhvlialune, näitab ka üks Shannanile saadetud sõnum, kus ta küsib, kas võib üht pilti seinale riputada.
Kuid lapsed? Mis viha Chris nende peale kandis? Kas ta tappis lapsed kui tunnistajad või tahtis hävitada nad, sest olid seotud naisega, keda ta enam ei armastanud ja võib-olla südamepõhjas juba ammu isegi vihkas? Ja mis oleks edasi saanud? Chris oleks tabamata jäänud mõrvarina alustanud uut elu puhtalt lehelt nagu poleks midagi juhtunud? Põnev, mismoodi see „uus elu“ oleks välja näinud. Chris oli hädavares. Pärast naise ja laste tapmist tegi ta kuriteo varjamiseks ühe rumala vea teise järel. Suurim viga oli see, et ta pani mõrvaööl maja peaukse seestpoolt riivi. Kas Shanann oleks koos lastega varahommikul lahkunud majast garaažiukse kaudu, võtmata kaasa mobiili, vajalike arstimeid ja hakanud astuma teadmata suunas?! Teiseks jättis ta haua kaevamiseks kasutatud kirka maha. Chrisi käitumine äratas kahtlust juba siis, kui ta ulatas käe teda maja ees ootavale politseinikule – hirm vahelejäämise ees oli nii selgelt tema silmadesse kirjutatud, et seda oli võimatu mitte märgata. Pärast naabri juures valvekaamera videosalvestamise vaatamist või järgmisel päeval telejaamadele antud intervjuud oli selge, et Chris on kahtlusalune number üks.

Kuidas siis näiliselt lahke ja hooliv abikaasa ärkab ühel varahommikul üles ja otsustab oma pere sõna otseses mõttes kustutada? Vastata sellele küsimusele on keeruline, kuid siiski mitte võimatu.
Kuigi Wattsil tõenäoliselt ei toimunud äkilist „juhtmete kokkujooksmist“, on tal siiski külmalt kalkuleeriva psühhopaadi ja nartsissisti tunnuseid.
Üks asi, mida psühhopaatilised ja nartsissistlikud inimesed täiuslikult valdavad, on oskus luua normaalsuse mask, mis on täiesti erinev sellest, kes nad tegelikult on – ja see mask võib olla äärmiselt võluv ja armastusväärne. Nad teavad täpselt, kuidas inimestega manipuleerida, nad oskavad kõigile meeldida. Mask võib olla väga usutav, sest nad on selle loomise nimel palju vaeva näinud. Nad erinevad tavalistest inimestest sellega, et rügavad tööd teha, et ümbruskonda usaldusväärselt sulanduda. Sageli võivad nad tunduda keskmisest inimesest isegi lahkemad või empaatilisemad. Aga just empaatia oli see, mis Chris Wattsil puudus. Kõige hirmsam osa sellistes inimestes on see, et nende loodud mask on nii usutav, et võib ükskõik keda ära lollitada.
Aga mõnikord ilmneb, et maskis on väikesed defektid, ja lõpuks tekivad praod. Oli lihtsalt vaja käivitavat sündmust, et Chrisi kui armastava ja hooliva pereisa mask hakkaks pragunema. Chris oli võimeline kõhklemata lämmatama ühe oma tütre teise nähes.
Vanemainstinkt on täpselt vastupidine sellele, mida Chris tegi. Inimesel, kes midagi niisugust teeb, puudub igasugune empaatia. Selline mees on tõeline nartsissist ja egotsentrik selles mõttes, et ta arvestab ainult oma soovide ja vajadustega ning leiab, et ta võib teha mida iganes, et saada seda, mida ta tahab.
Shanannil ega kellelgi teisel Chrisi tundnud inimesel polnud tõenäoliselt aimugi, milleks see mees on võimeline. Olemasoleva info põhjal tekib küsimus, kuivõrd Chris oma perekonda tegelikult armastas, üritades oma varjust üle hüpates mängida musterpereisa. Võimalik, et mingil hetkel ta plahvatas, suutmata enam perekondlikku näitemängu jätkata. Introvertsel inimesel, kellel meeldiks pigem omaette nohistada, on selline näitemäng eriti koormav. Või nagu kõnekäänd ütleb: üle oma varju ei hüppa. Chris üritas ja see lõppes temas jaoks katastroofiga…

Minu imearmas mõrvar!

Chris Watts muutus vanglas tõeliseks südametemurdjaks. Sotsiaalvõrgustikest innustatuna hakkasid naised flirtima oma perekonna mõrvanud mehega.
Kümned naised kirjutasid Chrisile vaimustunud kirju. Üks neist oli kahe lapse ema Cancace. Ta kirjutas mõrtsukale mitu korda, ühes kirjas tunnistab 39-aastane naine, et nägi mehega tehtud teleintervjuud ja vaimustus temast kohe, kuigi ei leidnud selleks erilist põhjust. Aga kui Chris Watts talle vastaks, oleks ta „maailma kõige õnnelikum tüdruk“.
Ka Tammy, „lihtne tüdruk, kes elab väikelinnas“, kirjutas Wattsile. „See on esimene kord, kui ma vangile kirjutan”, tunnistab ta. 36-aastane naine lisas oma kirjale ka fotosid. Wattsi fännipostist on USA meedias ka teisi teateid.
Vaid mõned päevad pärast seda, kui Christopher Watts tunnistas oma mõrvad üles, sai ta kirja kelleltki tollal 29-aastaselt Tatjanalt: „Tervitused New Yorgist. Ma olen sinust palju mõelnud, aga elu on liiga lühike, et ennast tagasi hoida….. nii et siin ma olen.“ Samuti pani ta ümbrikusse foto endast bikiinides. Nii sai mees tema sõnadele näo ja figuuri juurde panna. „Ma tean, kuidas sa välja näed, seega mõtlesin, et see on õiglane,“ flirtis ta. „Loodan, et toon su näole naeratuse.“
Eluajaks vanglasse suletud peretapjast Chris Wattsist sai naiste lemmik. Kuid mis asjaoludel sellised naised jõuavad mõrvari idealiseerimiseni? See aastakümneid tuntud nähtus ei ole ebatavaline. Paljude naiste jaoks on kurjategijad tõenäoliselt muutunud osaks nende sadomasohhistlikust fantaasiast. See on turvaline viis, kuidas flirtida ohtliku mehega, samal ajal mitte millegagi riskeerides. Naised, kes saadavad tekstisõnumeid või kirju mõrvarile, on ise sageli väärkohtlemise ohvrid ja neid erutab suhe mõrvariga, teades, et ta ei saa neile kurja teha. Kui naine on kirjavahetuses mehega trellide taga, on ta ise ohutul kontrollpositsioonil. Neil naistel ei ole tõenäoliselt kunagi olnud võimalust kohtuda mehega, keda nad sooviks endale elukaaslaseks. Flirt mõrvariga on aga erutav ja samas ohutu, sest tema eest kaitseb hästi valvatud vangla.
Armumine trellide taga olevasse mõrvarisse on sellise naise jaoks põnev. Ta ei tea, mis edasi juhtub. Iga vangilt saadud kiri on aga parajaks adrenaliinilaksuks.

  ©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Miks naised mõrvareid armastavad?