Kust tuleb komme keskmist sõrme näidata?

Laias laastus võttes ei ole keskmise (suure) sõrme näitamine midagi muud kui mehe potentsižest Ülespoole suunatud keskmine sõrm sümboliseerib mehe kõvastunud sugutit. Kui keegi näitab keskmist sõrme, siis algselt ei tähendanud see žest midagi muud kui: „Vaata, kui suur ja kõva mul on!“

(Arusaamatuks jääb küll, miks mõned naised keskmist näppu näitavad – kas vihje keskmisest suuremale kliitorile?) See žest on rohkem kui 2000 aastat vana ja tuntud juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Juba Rooma luuletaja Catull soovitas ühes oma luuletuses varastel kasutada näpumärki „vastuvõlujõuna“ Hermese kujudele, mida jõukad roomlased paigutasid sissetungijate eest kaitsmiseks oma aedadesse. Keskmise sõrme näitamiseks olevat kaks varianti. Tõenäoliselt vanim on pärit Lõuna-Euroopast, mille puhul keskmine sõrm sirutatakse välja, samal ajal kui nimetissõrm ja neljas sõrm kõverdatakse, sümboliseerides sel viisil munandeid. Keskmise sõrme väljasirutamine rusikas hoitud käest on Põhja-Euroopa ja -Ameerika variant. Kui keegi sirutab rusikas käe välja, siis tähenda see seda, et ta ähvardab kaklusega. Ka sellel žestil on falloslik ajalugu, samuti meeste keelenäitamisel.

Viru maakohus mõistis kolmepäevase aresti mehele, kes näitas politseinikule keskmist sõrme

Süüdistuse järgi solvas Sergei 11. aprillil 2018 Narvas Puškini tn avalikku korda kaitsvat, vormi kandnud võimuesindajat Antonit seoses tema ametikohustuste täitmisega.
Sergei näitas rahvusvahelist solvavat žesti ehk keskmist sõrme. Sergei saadeti kohtu alla. Tema süüasja arutanud Viru maakohus mõistis solvajale kolmepäevase aresti.
Siinkohal tasuks küsida, kus ja millise paragrahvi all on Eesti Karistusseadustikus (2009 ) sätestatud, et mingi sõrme või pöidla näitamine võiks olla kellelegi solvav (märksõnalises sisujuhises puudub isegi selline mõiste nagu „keskmine sõrm”. Kui meie mundrikandjad on ülitundlikud ja õrnahingelised nagu 13-aastased tüdrukud, siis on see kahtlemata väga kurb. Tõeline mees (kas mundris või ilma) vastab solvangule solvanguga, on sellest lihtsalt üle või kutsub solvaja duellile. Pealegi, millega too mundrikandja tõestas, et ta oli solvunud. On võimalik, et ta teeskles solvumist vaid selleks, et oma võimu nautida. Oleme oma suhtumistega tagasi 16. sajandis, kui piisas vaid aadliku ühest kõõrdpilgust teisele aadlikule, et too mõõga haaraks!

NB! Ja alati tasub võimuesindajaga sõnelusse sattudes meeles pidada tsaari-aegset rahvatarkust: kui tahad ahviga edukalt asju ajada, siis nimeta teda ekstsellentsiks! See ei ole solvav!

MAAJA RASKETE SOLVANGUTE OSAKOND