Kas saab ohutult päevitada?

Täiesti ohutut päevitust ei ole olemas. Päevitus on alati vastus naha kahjustusele, põhjustades suurema hulga pigment melaniini tootmist. Iga päevitusega lisandub nahakahjustusi, mille tulemusena kiireneb naha vananemine, ka suureneb nahavähki ja pahaloomulisse melanoomi haigestumise risk. Nahale mõjuvad kahjulikult päiksevalguse spektri UVB, UVA ja UVC kiired. UVC õnneks maapinnani ei jõua.

UVB kiired
UVB kiired moodustavad ultraviolettkiirgusest 5%, imenduvad vaid naha pindmisesse kihti, kuid on see-eest n.ö tugevama kahjustava toimega, päikesepõletust põhjustavad kiired. UVB kiired on ka nahavähi peapõhjusi. Lisaks võivad nad pärssida immuunsüsteemi ja põhjustada valgustundlikke lööbeid.
UVA kiired
UVA kiired on küll nõrgema nahka kahjustava toimega, kuid moodustavad 95% UVKst ja jõuavad sügavamale pärisnahka. UVA läbib ka aknaklaasi. UVA kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine) tekkes. Samuti on nad valdava osatähtsusega fotosensitiivsete e valgustundlike löövete kujunemisel. Lisaks soodustavad kiired täiendavalt nahapõletuste, nahavähi ja väga pahaloomulise melanoomi teket.
Kaitse UVA eest on äärmiselt oluline!
Uuringutes on leitud:
* ägedad nahapõletused, eelkõige lapsepõlves, kuid ka hiljem, tõstavad melanoomi haigestumise riski oluliselt;
* nii ägedad päikesepõletused, vahelduv suhteliselt intensiivse päikese käes viibimine (näit soojal maal puhkamine) kui ka kumulatiivne, aja jooksul lisanduv UVK kogudoos tõstavad haigestumist teatud tüüpi nahavähki ja melanoomi;

* viimastel aastatel on tõusnud haigestumine mittemelanoom-tüüpi nahavähki (basalioom, lamerakuline vähk), just vähese päiksekiirgusega maades;
* vahelduv viibimine intensiivse päikese käes lapseeas on seotud suurema pigmentneevuste hulgaga hilisemas elus (uuring Saksamaal); seejuures päiksepõletus ei olnud määrava tähtsusega;
* eelkõige on UVA kiirgus vastutav naha fotovananemise eest.

Kas solaariumid on ohutumad kui päike?
Solaariumilampides on peamiselt UVA kiired, mis eelkõige kiirendavad naha vananemist, kuid soodustavad ka nahavähi ja melanoomi teket. Lambid võivad sisaldada ka kuni 5% UVB kiiri, mistõttu riskid on sarnased loomuliku päikese omadega.
Uuringus on leitud, et melanoomi esinemissagedus on tõusnud solaariumikülastajate hulgas (“Tanning Salon Exposure and Molecular Alterations”; S.Elizabeth Whitmore, JAAD, May 2001) Maailma Tervishoiuorganisatsioon soovitab alla 18-Isegi aastastele mitte solaariumi kasutada.

Kuidas kaitsta end päikese kahjuliku mõju eest?
Päiksekaitse ei tähenda ainult kaitsekreemide kasutamist. See on kompleksne, erinevaid kaitsemeetmeid hõlmav elustiil.

Järgnevalt PÕHISOOVITUSED:
* väldi päikest tippajal, kella 11–16 vahel;
* kanna kaitsvat, tihedakoelist riietust. Tüüpilised suvesärgid on kaitsefaktoriga 5–9;
* kanna laiema äärega mütsi;
* kasuta laia spektriga (UVA+UVB kaitse) päikesekaitsevahendit (PKV) vähemalt faktoriga 15 iga päev päikesele avatud piirkondadele, lastele alates kuuendast elukuust;
* eelista PKVd, mis sisaldab ka tsinkoksiidi, titaaniumdioksiidi, avobenzooni (Parsol 1789), oxybenzooni, Tinosorbi või Mexoryli;
* kanna PKV peale piisaval hulgal (2 mg/cm2), umbes 2 supilusikatäit toodet tavaliselt päikesele avatud nahale (nägu, kael, käed, küünarvarred) 1 kasutamiskorra kohta;
* kanna PKV peale 15–30 minutit enne päikese kätte minekut ja uuesti keskmiselt 2–3 tunni järel (ka peale ujumist, tugevat higistamist);
* ära unusta päikeseprille. Neil peab olema peal kaitsekile ja märge „laiaspektriline kaitse” või 100% UVK kaitse.

Mitte unustada, et:
* lumi (80%), asfalt, liiv (17%) ja vesi peegeldavad UVKd;
* UVK kiirgus kasvab 4% iga 300-meetrise tõusu järel;
* suur niiskus suurendab vastuvõtlikkust päikesepõletusele;
* ka pilvise ilmaga võib jõuda 80% UVKst maapinnale;
* UVA võib läbida aknaklaasi;
* isegi parim PKV ei pruugi täielikult vältida fotosensitiivseid lööbeid väga tundlikel indiviididel;
* ei ole täiesti veekindlat vahendit. PKV kanda uuesti peale pärast ujumist ja tugevat higistamist.

Mida näitab SPF kaitsefaktor
SPF number näitab, kui kaua võib päikese käes viibida põletust saamata. Jämedalt 1 SPF=15-20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 min ja vähem.
SPF ei näita kaitse efektiivsust UVA eest, kuigi kõik PKV faktoriga SPF 8 ning rohkem annavad ka mõningase UVA kaitse.
Järgnevalt on toodud SPF efektiivsused vastavalt faktori suurusele: SPF 2 (50%), SPF 10 (90%), SPF 15 (93%), SPF 30 (97%).
On täheldatud, et kõrgem SPF (30) kaitseb paremini UVA, eriti UVA II (320-340 nm) eest. Ameerika Dermatoloogia Akadeemia (www.aad.org) soovitab kasutada toodet faktoriga SPF 15 või rohkem. Sellest piisab enamusele inimestele õige kasutamise korral (vt eespool).
SPF 30 on näidustatud heledate ja tundlike I ja II nahatüüpide, valgustundlike löövete, pigmendilaikude ja mõnede nahahaiguste (rosaatsea, erütematoosne lupus, nahavähk) korral, samuti pärast laserlihvimist või keemilist koorimist ja valgustundlikkust tõstvate ravimite (mõned antibiootikumid, rasedusvastased pillid, diureetikumid, antihistamiinikumid, antidepressandid jt) võtmise ajal.

MAAJA