Beslani pantvangidraama

Kui NSV Liidu lagunemine toimus väheste ohvritega ja endised liiduvabariigid iseseisvusid üsna veretult üksteise järel, siis arvati ilmselt ka Tšetšeenia Autonoomses Vabariigis, et niisama lihtsalt see käibki.

Õige pea selgus, et Moskva keskvalitsus ei luba Tšetšeenial mingil juhul iseseisvuda. 11. detsembril 1994 alustasid Vene föderaalväed ulatuslikku Tšetšeenia-vastast sõjategevust, kasutades massiliselt raskerelvastust ja põletatud maa taktikat. Moskvas nimetati sellist linnade ja külade purustamist ning tsiviilelanike tapmist rahuajal Venemaa „siseasjaks”.
Pole siis ime, et Tšetšeenia vabadusvõitlejad alustasid keskvõimu vastu suunatud verist terrorit. Kuid nagu ajalugu näitab, ei asu ühegi suurriigi võimud läbirääkimistelaua taha nendega, kes tapavad poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel inimesi, kellel ei ole ühe ega teise poolega mingit pistmist.

1. septembril 2004 hõivasid 32 maskides terroristi Põhja-Osseetias Beslani linnas kooliaasta avaaktusel koolimaja, võttes pantvangi 1127 inimest. Mässulised mineerisid hoone ning selle ümber piiranud eriüksuslastele edastati nõudmine, et Vene väed tuleb Tšetšeeniast välja viia ning et vabastataks 20 Inguššias vahi alla võetud kurjategijat. Terroristid ähvardasid, et kui keegi nende seast tapetakse, siis lasevad nad maha 50 last iga tapetud ja 20 last iga haavatud kaaslase kohta. Umbes 65 lapsel õnnestus pääseda – 50 õpilast põgenes koolimajast sel hetkel, kui terroristid seda vallutasid, 15 päästeti koolimaja katlamajast, kus nad end peitsid. Terroristidega algasid läbirääkimised, neile pakuti välja lahendus, et lastest pantvangid vahetatakse kahe omavalitsusjuhi vastu. Kurjategijad keeldusid ja teatasid, et soovivad kohtuda Põhja-Osseetia presidendi Aleksandr Dzasohhovi ja Inguššia presidendi Murat Zjazikoviga. 1995. ja 1996. aastal korraldasid kaks tšetšeeni väepealikut – Žamil Bassajev ja Salman Radujev – pantvangidraamad Lõuna-Venemaal Budjonnovskis ja Kizljaris, kusjuures mõlemad pääsesid piiramisrõngast põgenema. Siis oli terrorihirmus Venemaa sunnitud väed Tšetšeeniast ära tõmbama. Ilmselt sama lootsid ka koolimaja ründajad.Pantvangivõtjad andsid läbirääkimisi pidanud Inguššia endisele presidendile Ruslan Auševile üle Putinile adresseeritud kirja, mille Põhja-Osseetia president Aleksandr Dzasohhov Putinile telefoni teel kohe ette luges. Kirjas nõuti sõja lõpetamist Tšetšeenias ning riigi võtmist SRÜ-sse. Kirjale oli alla kirjutanud „Allahi sulane Shamil Bassajev”. Pärast kirja üleandmist vabastasid vangistajad omal algatusel 26 last ning naist. Ligi 53 tundi kestnud pantvangidraama Põhja-Osseetias Beslanis jõudis verise lahenduseni 3. septembril, kui kell 13.10 algas automaatrelvadest tulistamine, mis aina ägedamaks läks. Kes tulistamist alustas, pole selge. Mõne minuti pärast oli kuulda plahvatust. Seejärel hakkasid terroristid tulistama eriolukordade ministeeriumi töötajaid, kes tulid surnukehi koolist ära viima. Kohe pärast seda sööstis koolimajast välja rühm pantvange, puhkes veelgi ägedam tulevahetus ning Vene eriüksuslased läksid vabastusrünnakule.

Osa terroriste sulgus vähemalt 50 pantvangiga koolimaja keldrisse. Ilmselt täiesti kinnises ruumis end palavuse tõttu või siis terroristide käsul poolpaljaks võtnud lapsed tormasid automaadivalangute, kuulirahe ja plahvatuste saatel kisendades majast välja, samas kui koolimaja poole sööstsid nende sugulased, haarates poolel teel lapsi sülle ja püüdes nendega ohutusse kaugusesse jõuda.
Suures segaduses õnnestus osal terroristidel piiramisrõngast läbi murda. Elumaja, mille nad põgenemisel hõivasid, võeti tankitule alla.
Mis tegelikult ikkagi toimus? Ühe versiooni järgi puhkes võitlus siis, kui terroristid olid lubanud hoonele läheneda autol, mis pidi viima ära laibad – kas pantvangivõtmise algul surma saanud inimesed või hiljem tapetud täiskasvanud meestest pantvangid. Võimalik, et selle ettevõtmise varjus üritasid eriüksuslased hoonele läheneda. Kuid reporteritele paistis, et sel hetkel püüdis mingi hulk pantvange põgeneda, terroristid avasid tule ning järgnes rünnakukäsk eriüksuslastele.
Mõneti teise versiooni järgi eelnesid lõppvaatusele tugevad plahvatused hoones, mille tagajärjel kukkus sisse spordisaali lagi. (Just saalis hoiti suurt osa pantvangidest.) Väidetavalt laskis paar terroristi end õhku. Lisaks purustas eriüksus hoone seina, et sisse pääseda. Veel on väidetud, et tormijooksu koolile alustasid laste isad, mitte eriüksuslased. Nii või teisiti oli rünnak koolile spontaanne ja selle provotseerisid terroristid, misjärel tulevahetus kasvas tõeliseks linnalahinguks.
Selles kohutavas pantvangidraamas hukkus ametlikel andmetel 331 inimest, kellest 176 olid lapsed. Tapeti 31 terroristi. Ainus Beslani tragöödias ellu jäänud terrorist Nurpashi Kulajev anti kohtu alla, 2006. aasta mais tunnistati mees süüdi kõigis talle esitatud kaheksas süüdistuspunktis, sealhulgas terrorismis, pantvangide võtmises ja tapmises. Kulajev tunnistas end süüdi terrorirühmitusse kuulumises, kuid keeldus omaks võtmast tapmisi. „Ma osalesin terrorismiaktis, mille eesmärk oli mõjutada võimu ja autoriteetide otsuseid,” ütles ta.
Pärast Moskva Dubrovka teatri ja Beslani koolimaja veresauna on Tšetšeeni iseseisvuslastel väga raske, kui mitte võimatu pesta endalt maha bandiitide ja lastetapjate mainet ning ilmselt ei tasu neil ka kaugemas tulevikus loota välisriikide sümpaatiale või toetusele.

* * *

23. oktoobril 2002 toimus Moskvas Beslani tragöödia avamäng. 42 relvastatud terroristi (nende hulgas 18 naist) võtsid Moskvas Dubrovka teatris pärast muusikali „Nord-Ost” esimese vaatuse lõppu pantvangi teatri töötajad ja umbes 700 inimest publiku hulgast. 26. oktoobri varahommikul käivitasid eriüksuslased pantvangide vabastamise operatsiooni, mille käigus lasti hoonesse eluohtlikku fentanüülgaasi. Paraku oli gaasi kontsentratsioon liiga suur ja 123 inimest, nende hulgas 8 välismaalast, suri. Viis inimest suri kuulihaavadesse. Surma said ka kõik terroristid, sh nende ninamees, 23-aastane Movsar Barajev (õige nimega Movsar Sulaimanov), ilma et nad oleksid jõudnud ühtegi pommi lõhata.

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 2001. aastast)