Vaimsete huvidega naised seksivad rohkem
Kas vaimsus on seksikas? Uus uuring näitab, et noorte täiskasvanute ja eriti naiste suguelule on vaimsusel suurem mõju kui usul, impulsiivsusel või alkoholil.
„Ma arvan, et inimesed on olnud väga pikka aega täiesti teadlikud sellest, kui suur on religioossete ja vaimsete teemade osa igapäevaelus,“ ütleb Kentucky ülikooli teadur Jessica Burris. „Kuid teaduskirjanduses vaimsuse ainulaadseid, usklikkusest eraldi seisvaid omadusi üldiselt ei käsitleta.“
Vaimse transtsendentsuse skaalaks nimetatava uurimisvahendi kohaselt on sellisteks omadusteks seostatus (ingl connectedness; veendumus, et ollakse osa põlvkondade- ja ühiskonnarühmade-ülesest inimlikust tegelikkusest), universalism (ingl universality; usk sellesse, et looduses on kõik asjad mingil hoomamatul moel ühenduses) ja palvete täitumine (ingl prayer fulfillment; rõõm ja rahulolu isiklikest oletatavatest kokkupuudetest transtsendentse tegelikkusega).
Uuringust selgus, et vaimses seksuaalsuses mängib neist suurimat rolli seostatus, mis toob kaasa rohkem seksi suurema arvu partneritega, mille juures tihti ei kasutata kondoomi.
„Usk, et teiste inimestega ollakse lähedases osaduses ning et vastastikune seostatus ja harmoonia on hädavajalikud, võib viia veendumuseni, mille kohaselt on sugulisel intiimsusel iseenesest mingisugused jumalikud või transtsendentsed omadused,“ ütleb Burris. „Pühade omaduste omistamine suguühtele on üliõpilaste tegelikult positiivses seoses positiivsete tundereaktsioonidega seksile, sugulise aktiivsuse sagedusega ja seksuaalpartnerite arvuga.“
Uuringus osalesidki ülikoolitudengid. 353 üliõpilast (neist 61% naised) täitsid ankeedi, mis esitas küsimusi nende alkoholitarbimise, impulsiivsuse, usklikkuse, vaimsuse ja suguliste tavade kohta. Vaimsuse-teemaliste väidete hulgas, millele anti vastuseid vastavalt nõustumise määrale, olid näiteks sellised: „oma palvete ja/või mõtluse vaikuses leian ma ühtsustunde“ ja „ehkki eraldi võttes on mõnede inimestega raske suhelda, tunnetan ma emotsionaalset sidet kogu inimkonnaga“.
Uuring näitas, et meeste seksuaalsust vaimsus ei mõjutanud, vastupidi, vaimsete huvidega meeste suguline aktiivsus isegi kahanes. Uurijad arvavad, et mehed ei pruugi vaimsust seksuaalsena tajuda, sest nad ei ole bioloogiliselt kohandatud pidama seksi hüppelauaks emotsionaalsesse intiimsusesse.
Naiste puhul oli vaimsus aga seksuaalpartnerite hulga, suguühete sageduse ja kondoomi kasutamisest hoidumise prognoosimiseks täpseim näitaja. „Pole välistatud, et noored naised igatsevad suuremat ühendatust teiste inimestega,“ ütleb Burris. „Vaimsust võib vähemalt naiste juures pidada riskiteguriks.“
Mullune eraldine ülevaateuuring leidis, et suguliselt rahuldamata naised, kes olid hakanud tegelema idamaiste tähelepanu- ja joogatehnikatega, saavutasid häid tulemusi erutuse ja kirglikkuse taseme, aga ka orgasmide kvaliteedi parandamisel.
Kuid kas teeb vaimsus naisi tõesti seksuaalsemaks, või eeldab vaimsus lihtsalt teatud eelarvamustevabadust, mis avaldub suguelu kaudu?
„Uuringud annavad mõista, et vaimsus pakub prognostilist vahendit, mis on ülimuslik selliste isikuomaduste suhtes nagu kohusetruudus, ekstravertsus ja avatus,“ kommenteerib Burris. „Nii et ehkki vaimsus võib olla korrelatsioonis muude muutujatega, mille suhted inimese seksuaalsuse ja suguelulise käitumisega on sarnased (nagu näiteks avatus uutele kogemustele), ei ole meie täheldatud suhet minu arvates võimalik lihtsalt muude muutujatega selgitada.“
