México maavärin 19. septembril 1985
Kui Californiat tabas 20. sajandil viis 7-pallist ja tugevamat maavärinat, siis Mehhikot raputas 42 arvukaid inimohvreid nõudnud maavärinat.
19. septembril 1985 kell 7.17 kohaliku aja järgi leidis Mehhikos aset katastroofiline maavärin. Tõuke jõud ulatus 18 miljoni elanikuga pealinnas Méxicos 7,8 magnituudini. Maavärina epitsenter asus Vaikses ookeanis kuurortlinna Acapulco lähistel, kuid maavärin puudutas kogu riigi territooriumi. Tegemist oli käesoleva sajandi tugevaima maavärinaga Mehhikos.
Pealtnägijad rääkisid, et kõige tugevamale allmaatõukele, mis tekitas suurimaid purustusi, järgnes ligi kümme nõrgemat. Olukorra muutis halvemaks see, et maavärin leidis aset tipptunnil, mil miljonid inimesed ruttasid tööle. Tuhanded inimesed jäid ka kirikute rusude alla hommikuse jumalateenistuse ajal.
Maavärin purustas või vigastas pealinnas 421 elumaja, 97 kino ja teatrit, 57 ühiskondlikku hoonet, panka, ministeeriumi. 417 hoonet purunes täielikult ja 102 varises osaliselt kokku. Hiljem tuli umbes 50 varisemisohus maja lammutada. Mitu pilvelõhkujat varises rusuhunnikuks. Kõvasti said kannatada maavärina epitsentrist 350 km kaugusel asunud México paljud tööstusettevõtted, 27 meditsiiniasutust ja turismikeskus. Purunes 31 kooli, 102 kooli sai raskelt ja 70 kergemalt vigastada. Kõige rohkem kahjustusi (80%) oli Cuauthemoci linnaosas. Mehhiko arhitektide liit teatas, et 600 km² pindalaga Mexicos tekitas maavärin kahjustusi 9 km²-l. Üllatavalt jäi terveks 1950. aastatel ehitatud 37-korruseline pilvelõhkuja Torre Latinoamericana. Eriti tugevasti said kannatada majad, millel oli rohkem kui neli korrust – sellistest majadest purunes 35%. Eriti rängalt sai kannatada Mexico kesklinn. Tlatelolco linnosas asunud 13-korruselise elumaja kokkuvarisemisel hukkus 1000 inimest.
Täielikult läks rivist välja telefoniside, enamik televisiooni- ja raadiojaamu, katkes ka elektrienergia andmine. Gaasi- ja veetorud purunesid. Puhkesid arvukad tulekahjud.
Reedel, 20. septembril kell 19.40 kohaliku aja järgi toimus mitu järeltõuget, millest tugevaim oli 6,5 magnituudi. Teine maavärin purustas vähemalt 200 maja, mis olid saanud osaliselt kahjustada eelmisel päeval toimunud maavärina ajal.
Erinevatel andmetel hukkus 5000-8000 inimest, vigastada saanuid oli ligi 30 000, teadmata kadunuks jäi 3500. Peavarju kaotas 40 000 ja töökoha 150 000 inimest. Rusude alt õnnestus välja kaevata 4000 inimest. Maavärina tekitatud kahju hinnati neljale miljardile USA dollarile.
Rahvusülikoolis 15 aastat geofüüsikat uurinud ning piirkonna seismilist aktiivsust jälginud India teadlase Krishna Singhi andmetel tekkis Mehhiko maavärina tagajärjel Vaikse ookeani põhja tohutu pragu pikkusega 200 ja laiusega 80 km. Viimase 40 aasta jooksul polevat ükski maavärin ookeani põhja lõhki rebinud rohkem kui 100 km pikkuselt.
Haavatutele abiandmine oli raskendatud ka seetõttu, et purunesid linna kaks kõige suuremat haiglat. Keskhaigla kolme tiiva kokkuvarisemisel jäi rusude alla 550 inimest, kellest umbes 60 õnnestus päästa. Nende hulgas oli ka üks rase naine, kes varsti pärast päästmist sünnitas.
Järgmisel päeval, 20 septembril tabas pealinna 6,5-magnituudine järeltõuge, mille tagajärjel purunes veel vähemalt 200 maja. Selleks et vältida epideemiate puhkemist, korraldati elanike massiline vaktsineerimine tüüfuse ja teetanuse vastu. Varemeid aga piserdati antiseptiliste ainetega. Purustusi oli ka Mehhiko Vaikse ookeani rannikul. Maavärin tekitas rannikul 12-15 m kõrguse tsunami, mis uputas vähemalt viis kauba- ja üheksa kalalaeva. Kahjustused sisemaal ei osutunud aga nii suureks kui alguses arvati.
Mehhiko president Miguel de la Madrid pöördus maailmaorganisatsiooni poole üleskutsega suhtuda vajaliku tähelepanuga Mehhiko suurtesse raskustesse ja anda tema maale vajalikku abi tragöödia rasketest tagajärgedest jagusaamiseks. Riigipea toonitas, et maavärina tagajärgede likvideerimiseks kulub mitu aastat.
20 päeva jooksul pärast esimest maavärinat registreeriti umbes 60 väiksemat järeltõuget. Siis rahunes maa.
