Vee ja leiva peal
„Homme on teie hukkamine. Vastavalt oma soovile võite endale tellida viimse eine.”
„Hästi, tooge mulle prokurörist tehtud salat eelroaks, grillitud kohtunik praeks ja magustoiduks puding advokaadist.”
* * *
Kongi tuuakse uus vang. Uustulnuk tutvustab end vanadele olijatele: „Minu nimi on Rein, tähemärgilt Neitsi, sündinud Kuke aastal.“
* * *
Äsja trellide taha sattunud gangsterite bossi külastab tema armuke.
„Kas sa ikka tuled üksinda rahadega välja?” küsib vang hoolitsevalt.
Armuke: „Järgmised viis aastat võin ma elada selle rahaga, mis maksti mulle sinu ülesandmise eest.”
* * *
Uus vang viiakse kongi. Mõne aja pärast nõuab ta enda üleviimist teise kongi: „Ma ei saa olla selliste pederastide hulgas.” Mees viidigi teise kongi. Mõne aja pärast laskis ta end ülemuse juurde viia ja kaebas: „Ma ei kannata välja narkomaanide seltskonda.”
„Hästi, me viime teid ka seekord üle, kuid see olgu viimane kord!” vihastas ülemus.
„Olgu,” ütles vang rahulolevalt.
Mees viidi kongi, kus oli veel ainult üks vang.
„Mille eest sa istud?” tundis mees huvi.
„Inimese söömise pärast, pojake.”
* * *
Varga-Eedit viiakse jälle kongi.
„Ettevaatust, aste,” ütleb ülevaataja kongi lävele jõudes.
„Tean, tean,” uriseb Varga-Eedi. „Seda astet teadsin ma juba siis, kui teie alles mähkmetes siplesite.”
* * *
Varga-Eedi pannakse jälle trellide taha. Oma suureks rõõmuks näeb ta, et seekord on tal kongikaaslane.
„Mis number sul on?” pärib Eedi.
„1782453, aga sa võid mulle öelda ka lihtsalt 53.”
* * *
Naine külastab meest, kes istub vanglas ja küsib temalt tasakesi: „Kas kõik on korras selle väikese viilikesega, mille ma sulle leiva sisse panin?”
„Ma ei oska sulle öelda, mind opereeritakse alles homme.”
* * *
Vangla vaimulik küsib vangilt: „Mitu aastat sa said?”
„Viisteist,” vastab vang.
„Ja kui kaua sa oled juba istunud?”
„Neli päeva.”
„Jaa-jaa! Nii see aeg lendab,” noogutab vaimulik mõistvalt.
* * *
Kaks konginaabrit omavahel.
„Kõik läks hästi, kuni ühel päeval mu poeg pidi koolis kirjutama kirjandi oma isa tööst.”
* * *
„Palun olge nii armas ja öelge, kas ma võin kohtuda kinnipeetava Bill Bakeriga?”
„Ta vabastati eile. Olge nii hea ja tulge kuu aja pärast.”
* * *
„Mille eest istud?”
„Ämmal hakkas nina verd jooksma, aga ma panin žguti talle kõrile.”
* * *
Üks vang ütleb ohates teisele: „Kaks aastat olin ma õnnelikus abielus, siis sai naine teada, milline tasu oli minu ülesandmise eest välja pandud.”
* * *
„Härra vanglaülem! Mu isa oli mulle alati suureks eeskujuks. Kas ei saaks mind paigutada tema lemmikkongi?”
* * *
Vang saab oma naiselt kirja.
„Mis ta kirjutab?” küsib konginaaber.
„Poeg jäi koolis istuma. Milline häbi perekonnale!”
* * *
„Ja miks teie siin olete?” küsib vanglate ülevaataja ühe vangi käest.
„Kust mina seda tean? Mind lihtsalt ei lasta välja!” vastab vang õlgu kehitades.
* * *
„Noh, tuvikene,” pöördub vangla pastor uue vangi poole. „Kas viin tõi sind siia nende müüride vahele?”
„Ei, hoopis vesi.”
„Kuidas see saab võimalik olla?”
„Ma olin piimatööstuse juhataja.”
* * *
„Teil on siin toit väga vastik,” kaebab vang valvurile. „Kas te kujutate endale ette: lõikan kotleti pooleks ja leian selle seest püstoli. Kui aga hakkan suppi helpima, klõbisevad kausi põhjas padrunid…”
* * *
„Kõigepealt tuleb teil minna duši alla,” teatab valvur äsja vanglasse toodud vangile.
„Mis paragrahvi alusel?” küsib too imestunult. „Kohtuotsuses polnud selle kohta sõnagi kirjas.”
* * *
„Mispärast sa meie juurde sattusid?” küsivad vangid uustulnukalt.
„Mitte millegi pärast. Ma panin pihta ühe villa võtmed, aga sealt polnud mitte midagi varastada.”
* * *
2019. aastal vanglas.
„Härra ülevaataja, mis kuupäev täna on?”
„Lõpetage ükskord see lõputu pärimine! Küll ma teile juba ütlen, kui on aasta 2030.”
* * *
Vang ütleb valvurile: „Palun viige see kiri minu advokaadile. Ta on siinsamas kõrvalkongis.”
* * *
Kaks murdvarast paigutatakse ühte kongi.
„Kui palju sulle anti?” küsis üks.
„Neli aastat. Aga sulle?”
„Kolm.”
„Tubli. Kuna sa siit esimesena lahkud, siis võta ukse juures olev koiku endale.”
* * *
Viimasel armulaual vanglas.
„Ärge nähke vaeva, härra pastor. Homme räägin šefi endaga.”
* * *
Üks vang küsib teise, loomaarstist vangi käest: „Mille eest sa istud?”
„Kastreerisin ühe ohtliku täku.”
„Kuid see on ju sinu töö.”
„Jah, aga see oli üks bürootäkk.”
* * *
Peeter saab varsti vanglast välja.
Vangla psühholoog manitseb: „Miks te peate ikka ja jälle pankadesse sisse murdma?”
Peeter: „Aga, hea inimene, kas te ei tea, et seal hoitakse alati raha?”
* * *
Heategijast daam külastab vanglat.
„Kui te olete oma karistuse ükskord ära kandnud, kas olete siis väga õnnelik?” küsib ta ühelt vangilt.
„Tõesti ei tea, proua. Ma olen eluks ajaks vangi mõistetud.”
* * *
Kongis.
„Mille eest istud?”
„Püüdsin dünamiidiga kala.”
„Palju said?”
„Kakskümmend viis.”
„Nonoh, selle asja eest ju nii palju ei anta!”
„Nojah, aga kui pauk käis, siis kerkis pinnale kolm surnud kala ja viis surnud akvalangisti.”
* * *
Mees pannakse vangi, kuid antakse talle endale valida, millises kongis ta karistust kandma hakkab.
Esimeses kongis on sadistid.
„Ei, siia ma küll ei jää,” protesteerib mees.
Teises kongis on pederastid.
„Ei, siia ma ka ei jää.”
Kolmandas kongis istub ainult üks pisike vanamehenäss.
„Siia ma jään,” hüüab mees.
Kui nad on kahekesi jäänud, küsib mees: „Aga mille eest sina kinni istud, vanaisa?”
„Eks ikka inimesesöömise eest, pojake.”
* * *
Ema külastab oma poega vanglas.
„Näed nüüd, pojake! Sa ei kuulanud ema sõna, et kodunt väljudes tuleb kindad kätte panna.”
* * *
Hommikuse jalutuskäigu ajal kõlab vanglas ruuporist teade: „Lugupeetud vangid, tänasest on meie vanglas kolm söögikorda…”
Vangid rõõmsalt üheskoos: „Hurraa, hurraa!”
Hetk hiljem aga väike täpsustus: „Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel.”
* * *
Vanglas.
„Kui palju sulle väänati?”
„15 aastat.”
„Ja mille eest?”
„Tegin naisele ukse lahti…”
„Mis jama sa nüüd ajad?”
„Tõsi-tõsi, ainult auto sõitis liiga kiiresti…”
* * *
Vangi kiri koju: „Tänan Sind, kallis, mulle saadetud viili eest! Nüüd on mul kambris kõige hoolitsetumad küüned!”
* * *
Vangla teadetetahvlil on järgmine kuulutus: „Täna kell 20 toimub tantsuõhtu neile, kel aastaid rohkem kui 15.”
* * *
Uus vang küsib ülevaatajalt: „Miks siin akendel trellid on?”
„Julgeoleku kaalutlustel.”
„Mõttetus! Kes küll peaks tahtma siia sisse murda!”
* * *
„Ah, oleksin ma tookord oma ema kuulanud!” kurdab uus vang kongikaaslastele.
„Mida su ema siis ütles?”
„Sitavares, lase kähku jalga, politsei tuleb!”
* * *
Vangladirektor: „See on juba kuues kord, kui ma teid siin näen. Loodan, et see on viimane kord!”
Vang: „Kuidas nii? Kas kavatsete juba pensionile minna?”
* * *
Vangalaülem uuele vangile: „Te olete ometi tuntud ja viisakast perekonnast pärit! Teid tõi siia vist küll halb seltskond?”
„Seda küll: kaks politseinikku.”
* * *
„Kust sa tuled? Ma pole sind terve igaviku näinud.”
„Ma olin pikal reisil.”
„Kas sa siis edasi ei kaevanud?”
* * *
Kaks eluajaks sunnitööle mõistetud meest arutavad abieluprobleeme.
„Oled abielus?”
„Ei, ma eelistan vabadust.”
* * *
Vanglaülem vaimulikule: „Just praegu jõudis kohale teade, et meie surmamõistetule on siiski armu antud.”
„Milline alatus! Ma valmistasin ta viimseks teekonnaks juba nii hästi ette.”
* * *
Valvur vangile: „Teie naine tuli teid vaatama.”
„Taevas hoidku, öelge, et mind pole siin.”
* * *
Vangivalvur: „Miks sinuga ei käida kokku saamas? Kas sul sõpru ja tuttavaid ei ole?”
„On küll, aga nad kõik on siin vanglas.”
* * *
Kinnipeetav konginaabrile: „Sa räägid sellest, et vahel ei vea. Mina näiteks tahtsin üht suvilat tühjaks röövida ja toitsin koera terve suve vorstiga. Kui ma aga juba võõrastetuppa olin pääsenud, astusin kogemata kassi sabale…”
* * *
Vangla vaimulik: „Miks te olete juba jälle siin?”
Vang: „Oma usu pärast.”
„Kuidas on see võimalik?”
„Ma uskusin, et politseinikku pole lähedal.”
* * *
Oklahoma vangla direktor vahialustele: „Tehke ometi kongid ja ümbrus korda, kuberner tuleb!”
„Mis te ütlete!” hüüab üks vahialustest. „Kas on ometi õnnestunud ka tema kinni nabida?”
* * *
Retside kongi tuuakse uus vang, keegi kõhetu ja hallipäine vanamehenäss.
„Vaata, uus elanik! Meil on siin mõrvareid, püromaane, vägistajaid, sadiste ja teisi. Aga kes sina oled?”
„Mina olen käkikeeraja.”
„Kes see selline on?”
„Kohe näitan teile.” Vanamees koputab uksele ja kui valvur luugi avab, viskab talle kausitäie kuuma suppi näkku.
Mõne aja pärast tormab kongi kümme kumminuiadega valvurit ja üks neist ütleb: „Sina, vanamees, hoia eemale, me neid lurjuseid veel õpetame!”
* * *
„Millega tegeleb vana John?”
„Istub juba aastaid vanglas.”
„Ja millega tegeleb tema poeg?”
„Külastab isa, vahel jääb sinna mitmeks kuuks.”
* * *
Kaks vangi omavahel.
„Mille eest sa siin istud?”
„Suitsetamise tõttu.”
„Kuidas nii?”
„Ma köhisin ning öövaht ärkas üles.”
* * *
Vangla vaimulik astus retsidivisti kongi: „Ära heida meelt, mu poeg! Kui sind siit ükskord välja lastakse, püüan sind aidata.”
„Tänan, püha isa,” vastas varas liigutatult. „Kuid kardan, et see pole teile jõukohane. Seifide lahtimuukimine on keeruline töö, vajab suuri kogemusi.”
* * *
Vanglas.
„Mind tõi vanglasse armastus oma naise vastu.”
Teine vang: „Mind ka!”
Esimene: „Kas sina ka tema jaoks varastasid?”
Teine vang: „Ei, ma peksin teda.”
* * *
Vange õpetatakse jalgpalli mängima.
Instruktor seletab reegleid: „Peaasi, et saate pallile pihta. Ja kui palli pole käepärast, võite põrutada vastasmängijaile kodaratesse.”
„No selge. Kus on pall?”
„Ah, mis sest pallist! Läks lahti!”
* * *
„Püha isa, kas teile ei paista, et ma elan vagurat elu: ei joo, ei liialda söömisega, ei vaata naisi. Igal õhtul heidan juba kell kümme magama ja iga pühapäev käin jumalateenistusel.”
„Kardan, mu poeg, et see kõik muutub, niipea kui sind vanglast välja lastakse.”
* * *
Eluajaks vangi mõistetu räägib oma kongikaaslasele: „Täna öösel nägin väga meeldivat unenägu.”
„Räägi lähemalt.”
„Nagu oleks mind kongi eest üüri maksmata jätmise pärast tänavale visatud.”
* * *
Üks vang teisele: „Küll ikka saatus mängib inimestega. Kui ma esimest korda kinni istusin, õpetati mind kirjutama. Nüüd aga olen ma siin veksli võltsimise pärast.”
* * *
Siseministeeriumi kontroll küsib vanglaülemalt: „Kuidas te seletate asjaolu, et teie vanglast ei ole viimastel aastatel keegi põgenenud?”
„Väga lihtsalt,” vastab vanglaülem. „Me loeme iga päev vangidele ette, kui palju hinnad on tõusnud ning inflatsioon ja tööpuudus kasvanud.”
* * *
Kaks varast lastakse korraga vanglast välja. Mõlemad mehed seisavad vangla värava ees ja peavad aru, mida edasi teha.
„Võtame bussi?” ütleb üks.
„Totrus, kes selle meilt ära ostab?”
* * *
Vang ütleb vanglaülemale: „Härra ülemus, ma tahan esitada kaebuse seoses toidu kvaliteediga…”
„Ja millega te rahul ei ole?”
„Vaadake, mis ma leivast leidsin – viil!”
* * *
Naine tuleb vanglasse meest vaatama ja õpetab teda: „Sa püüa rohkem päevitada. Ma ütlesin naabritele, et sa sõitsid Aafrikasse.”
* * *
„Miks Jack pidi kongi jääma, kui teised hommikul jumalateenistusele viidi?”
„Ta lõi eile õhtul valvuri labidaga surnuks ja nüüd ei tohi ta karistuseks kuu aega kirikukooris laulda.”
* * *
„Kas sa ei karda, et sinu vanglas oleku ajal jätab naine su maha?” küsib üks vang teiselt.
„Vaevalt. Esiteks on ta igati korralik naine, teiseks ta armastab mind väga ja kolmandaks istub ka tema kinni.”
* * *
Vana vang küsib uuelt: „Kui palju sulle anti?”
„Kakskümmend viis aastat.”
„Väga hea. Kui sind välja lastakse, ole nii hea ja vii kiri mu naisele. Mina olen eluaegne.”
* * *
Varga-Eedi näitab endisele kongikaaslasele oma väikest poega. „Kas pole tore põngerjas?” küsib ta uhkelt. „Ja istuda oskab ta ka juba.”
* * *
„Mille eest sind istuma pandi?”
„Ma avasin töö ajal õhutamisluugi.”
„Kus sa siis töötasid?”
„Allveelaevas.”
* * *
„Mille eest sind trellide taha pisteti,” küsib vang äsja kongi toodud vangilt.
„Hajameelsuse eest. Tahtsin pruuti varastada, aga jõudsin ainult kaasavara kaasa võtta.”
* * *
Valvur astub kongi ja näeb lõhutud trelle.
„Kes seda tegi?” küsib ta vangidelt.
„Ei tea,” vastab üks rets, „võib-olla tahtis keegi sisse murda.”
* * *
Kaks vangi vaatavad aknast välja ja näevad, kuidas ühte nende kaaslast välja lastakse.
„Vaene John!” ütleb üks rets kaastundlikult, „sellise ilmaga vanglast välja minna!”
* * *
Kaks vangi, kellel hakkab karistusaeg täis saama, arutavad tulevikuplaane.
„Vennas, mida sa siis vabaduses peale hakkad?”
„Esimene asi, mis ma teen, on see, et lähen poodi ja ostan endale taskulambi.”
„Mis sa sellega teed?”
„Selle puudumise pärast ma vanglasse sattusingi. Kui ma pilkases pimeduses seifi otsisin, panin kogemata raadio mängima.”
* * *
„Kuidas see on võimalik, et paadunud kurjategija sai takistamatult vanglast välja jalutada?” küsib vangla direktor valvurilt.
„Tal olid võtmed.”
„Kuidas need tema kätte sattusid? Kas ta varastas need või võttis vägivalda kasutades?”
„Ei seda ega teist, ta võitis need minult täiesti ausas kaardimängus.”
* * *
Naine külastab oma mees vanglas.
„Kuidas sa ennast tunned?” pärib ta.
„Nagu kodus: välja minna ei lubata ja söök on kesine.”
* * *
Heategevusega tegelev Miss Estonia külastab vanglat.
„Kui te olete oma karistuse ükskord ära kandnud, kas te olete siis väga õnnelik?” küsib ta võluva naeratusega ühelt vangilt.
„Tõesti ei tea, preili. Ma olen eluks ajaks vangi mõistetud.”
* * *
Valvur: „Teie naine soovib teiega kokku saada.”
Vang: „Mis ta nimi on?”
„Kas te siis ei tea?”
„Muidugi ei tea. Ma istun ju mitmenaisepidamise pärast.”
* * *
Ema külastab vanglas karistust kandvat poega.
„Näed nüüd, pojake! Sa ei kuulanud ema käsku, et kodunt väljudes tuleb kindad kätte panna.”
* * *
Pärast oma abikaasaga kokkusaamist palub naine vanglaülemal tema mehele kergemat tööd anda.
„Esimest korda kuulen, et ümbrike kokkuvoltimine on raske töö!” imestab vanglaülem.
„Ega ole jah, aga mu mees räägib, et öösel kaevavat ta veel mingisugust tunnelit.”
* * *
Kaks endist vangi jalutavad vanglast mööda.
„Vaata, nad on müüri kaks meetrit kõrgemaks ehitanud!”
„No ja siis? Kui tahan, saan sellest hoolimata sisse!”