Mis on õnnevalem?
Inimene ihkab olla täiuslik. Ja kõiges! Kui tööl hästi läheb, ollakse rõõmsam (ja seksikam!) koduski. Ütlemist igaüks on oma õnne sepp pole mõtet vaid eesti rahva sõnakõlksuks pidada: sisuliselt kordavad seda ka kõik tõlkena ilmunud eneseabiraamatud. Mis muud kui: loe, süvene – ja võida!
Selleks, et asjad sujuksid, tuleks eelkõige tunda ja armastada iseennast. David Fontana meile seda õpetabki. Vähe sellest: ta annab ka juhised, mil moel ennast soovitud suunas muuta. Isiksuse arendamise põhinipp paistab olevat oma teadvusest kõik negatiivsed mõtteidud üles leida ja need positiivsetega asendada. Selle pealtnäha lihtsa ettevõtmise eeldus on aga lapsepõlve ja senise elu analüüs, mida autor harjutushaaval juhendab, ning sellest järelduste tegemine. Kuidas, see selgub näidete varal. Erinevalt paljudest teistest sedasorti raamatutest tegeleb Fontana oma teoses samade „tegelastega” peatükist peatükki – ja see mõjub eriti õpetlikult.
Mõtle vajan asemel meeldib, kõhutav asemel ebamugav, pean asemel võin, hinnangut andma asemel jälgima, haiget tegema asemel õpetama, piinlikkust tekitama asemel lõbustama, hirmutama asemel vastanduma, heidutama asemel väljakutset esitama.
Kuidas õnnelikult koos elada – see küsimus kerkib aeg-ajalt esile igas kõdus. Inglise terapeut Eia Asen alustabki sellest, et pereelu on üleni üks draama. Tuues kõigi võimalike probleemide kohta sünnist surmani elulisi näiteid – neid on ka lihtsalt niisama lõbus lugeda –, julgustab ta lugejat ise lahenduseni jõudma.
Praktilised harjutused tähendavad süvenenud mõtlemise kõrval ka kirjatööd. Soovitatakse koostada sugupuu, koguda peremüüte, hinnata oma suhteid abikaasa, enda ja tema vanematega, lastega jne. Ohtrad „bilansid” (võta kokku asja head ja halvad küljed!) ja murede päeviku pidamine õpetavad iseend ja teisi uues valguses nägema. (Iseküsimus, kas mees ikka nõustub pärast tülipurset lugema naise kirjalikku analüüsi selle põhjustest. Või veel enam – ka omalt poolt üht-teist üles tähendama?) Proovida ilmselt siiski tasub.
Sageli selgub, et pinged kooselus on tingitud üldisest stressist ja muredevõrgus siplemisest. Ühelt poolt ahvatlevate pakkumiste rohkus (laenu-, liisingu-ja reisivõimalused), teiselt poolt süvenev ebakindlus (töötuse ja kuritegevuse kasv näiteks) suruvad nii mõnegi inimese siin ja praegu murede alasi ning kohusetunde haamri vahele. Kõik ei saa siin ilmasju süüdimatu lillelapsena õilmitseda, keegi peab ka vastutama ja enne otsustamist vaagima, selge see. Teisalt ei too ülemõtlemine, paanika ja juhtuda võiva halva peas ülekordamine kellelegi midagi head kaasa.
Vera Peiffer selgitabki, kuidas õppida „ei” ütlema (ka armastuses) ja usaldada oma sisetunnet. Keda rõhub etiketi-abielu või võimete alahindamine tööl, see leiab „Kohusetunde püünisest” kindlasti lahenduse.
Kui Sue Breton õpetab murekoormast, stressist ja ärevusest vabanema ning elu nautima, siis Richard Carlson jagab lugejale lisaks heldel käel vaimseid ja praktilisi meetodeid, mis aitavad jõukamaks saada. „Milleks muretseda?” põhisõnum kokkuvõetuna on iidne: õpi ära tundma, millal asjadega leppida ja millal üritada neid suunata. Ning nutulaulu asemel suuna energia rõõmuallikatele. Emotsioonide kirjapanekust näib seejuures kõvasti kasu olevat. Kui oled sunnitud midagi tegema, võiksid sama hästi sellest ka rõõmu tunda.
Mõned teesid rahateenimise-õpetusest. Elu algab praegu! Ümbritse end asjatundjatega. Oota inspiratsiooni, hoia mõistus lahti ja naera oma vigade üle. Söö lõunat ja mõtle suurelt. Loo meeldiv partnerlus ja arenda suhteid. Ära karda pahameelt tunda ja eksida. Õpi vedamisele kaasa aitama. Jne. Jne.
Rahateenimise oskus on kindlasti väga vajalik, sest ehkki raharohkus toob kaasa hulga probleeme, on rahapuudusega seonduvad painavamad: neist lihtsalt ei saa mööda vaadata. Pealegi on hulk naudinguid, mis rahakulu eeldavad – ja oskus elu nautida ju ometi teeb meid õnnelikuks?
Otse loomulikult on ka seksist raske maksimumi saada, kui pähe tulvab ridamisi hulle mõtteid. Mis saab siis, kui mind koondatakse? Kas mu krediitkaardi võlg juba kogub viiviseid? või Kuidas ta sai mulle hommikul niiviisi öelda? Probleemide eest peitu ei poe; pigem siis katsuda neile võimalikult varakult lahendus leida. Ja mitte ülearu muretseda.