Surmanuhtlus tänapäeval
Euroopa inimõiguste konventsiooni 6. protokolli järgi on inimesel (ka mõrvaril) õigus elule. Nõukogude Liidus kaotati surmanuhtlus 1947. aasta juulis ja taaskehtestati 12. jaanuaril 1950. USA-s taaskehtestati surmanuhtlus 1976. aastal.
10. septembril 1977 kasutati Prantsusmaal hukkamiseks viimast korda giljotiini. Viimane hukatav oli Hamida Djandoubi.
Saksamaa LV loobus surmanuhtlusest 1987. aastal. Saksa DV-s viidi viimane hukkamine läbi 1981. aastal.
Viimane surmaotsus viidi Eestis täide 1991. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu loobus surmanuhtlusest 18. märtsil 1998, selle aluseks oli kaks aastat varem Euroopa Nõukogule antud lubadus.
2005. aasta detsembri ühes teleküsitluses oli 94% eestlastest surmanuhtluse poolt, 6% vastu.
Kõige rohkem surmanuhtlusi viidi täide 1996. aastal, mil USA 39. osariigis hukati ühtekokku 3150 süüdimõistetut. 2000. aastal hukati ametlikel andmetel kogu maailmas 3048 inimest.
2005. aastal oli Saksamaal 48% inimestest surmanuhtluse taastamise poolt. Eriti sooviti surmanuhtluse rakendamist lapsetapjate kohta.
2001. aastal rakendati surmanuhtlust 85 riigis, mõisteti karistuseks ainult 65 riigis ja viidi täide 30 riigis.
90% hukkamistest viiakse täide neljas riigis: Hiinas, Saudi Araabias, Iraanis ja USA-s. Ainuüksi Hiinas hukati 2001. aastal 2100 inimest ja 2004. aastal vähemalt 3400.
2003. aastal toetas USA-s surmanuhtlust 70% elanikest. Surmanuhtlus kehtis 38. osariigis ja selle täideviimist ootas 3500 vangi.
13. detsembril 2003 viidi Bangkoki vanglas viimast korda läbi hukkamine mahalaskmise läbi. Edaspidi hakati hukkamisel kasutama mürgisüsti.
Hiina viis 2003. aastal täide ligi kaks kolmandikku kogu maailma surmaotsustest. Kokku hukkas Hiina 2003. aastal 726 inimest, kogu maailmas viidi täide 1146 surmaotsust. Hiina järel tuli Iraan 108 hukkamisega, USA 65, Vietnam 64 ja Saudi Araabia 50-ga. Võimalik, et Hiinas hukatud inimeste arv palju suurem kui ametlikult teatatud. Hiinas hukatakse peamiselt mõrvareid ja vägistajaid, samuti ka altkäemaksuvõtjaid ning maksudest kõvalehoidjaid. Surma mõistetakse nii mahalaskmise kui mürgisüsti läbi. Hiinas ei ole ausat kohtupidamist, sest komparteil on võim kohtute üle, kaitseadvokaatidele ligipääs on aga piiratud. Samuti on Hiinast tulnud teateid piinamiste kohta, et inimestelt ülestunnistusi välja pressida. Kohtueelne kinnipidamine võib Hiinas venida väga pikaks, ühel juhul oli see 28 aastat. Vähemasti ühel korral rikkus Hiina ka omaenda seadust, kui hukkas 2003. aasta jaanuaris 18-aastase nooruki, kes mõisteti süüdi kuriteos, mille ta sooritas 16-aastasena. Alaealisena sooritatud kuriteo eest poleks tohtinud inimest seaduse järgi hukata.
11. märtsil 2004 korraldatud teleküsitlus Venemaal näitas, et surmanuhtluse poolt oli 83% vastanutest ja kõigest 17% oli vastu.
Märtsis 2005 tühistas USA ülemkohus surmanuhtluse mõrvaritele, kes olid kuritöö toimepanemise ajal nooremad kui 18 aastat. Üheksaliikmelises kohtunikekogus oli viis kohtunikku otsuse poolt ning neli vastu. Otsus puudutab 19 osariiki, kus siiani oli võimalik nõuda kõrgeimat karistusmäära alates 16 eluaastast.
1998. aastal arutas ülemkohus alaealiste hukkamise küsimust ning leidis, et see on lubatud alates 16 eluaastast. Sellise otsuse tegemisel viitasid kohtunikud kõlbelisuse arenevatele standarditele, mis tähistavad ühiskondliku küpsemise progressi.
2002. aastal otsustas USA ülemkohus, et vaimse puudega inimesi ei tohi surma mõista.
Viimase 17 aasta jooksul on ülemkohus kolmel korral piiranud oluliselt surmanuhtluse määramise võimalusi ning surmanuhtluse vastased loodavad, et see on märk karistuse järk-järgulisest kaotamisest. Surmanuhtluse vastaste jaoks oli tegemist suure võiduga. Ka Euroopa Liidule on otsus meeltmööda.
Paljud kriminalistika eksperdid peavad arengut aga negatiivseks. Eriarvamusele jäänud kohtunikud leiavad, et paika ei pea väide, nagu oleks alla 18-aastased inimesed alles poolenisti küpsed ega mõista seega oma tegude tagajärgi. „Vähemalt mõned 17-aastased mõrtsukad on piisavalt küpsed, et teenida kohastel juhtudel surmanuhtlust,” väitis üks ülemkohtunikest.
Otsuse keskmes oli kohtualune Christopher Simmons, kes tappis ja röövis 1993. aastal Missouris oma 46-aastase naabrinaise 17-aasta vanuselt. Ta tungis koos tol ajal 14-aastase kaasosalisega majja, sidus naisel elektrikaabliga käed kinni ning sulges suu kleepribaga. Mõrtsukad viskasid naise hiljem elusana liikuvalt rongilt maha. Neil õnnestus röövida kuus dollarit.
2004. aastal viidi surmanuhtlusi täide 25 riigis, 64 riigis ootas kokku 7395 inimest juba määratud surmanuhtluse täide viimist.
Amnestia International andmetel toimub 97 protsenti hukkamistest vaid käputäies riikidest, eelkõige Hiinas, Iraanis, Vietnamis ja USA-s. USA on üks väheseid Lääneriike, kus surmanuhtlus kasutusel on. 2004. aastal hukati seal 59 süüdimõistetut.
Surmanuhtluse keelustamise eest võitleva organisatsiooni Hands Off Cain raporti andmetel viidi 2004. aastal maailmas läbi üle 5400 hukkamise. Seda on mõnesaja inimese võrra vähem kui 2003. aastal. Kõigist surmamõistetutest vähemalt 5000 hukati Hiinas. (Näiteks 2004. aasta märtsis teatas üks Hiina Rahvasaadikute kongressi liige, et riigis hukatakse igal aastal umbes 10 000 inimest.)
„Ent Hiina ametlikku surmanuhtluste arvu peetakse üldiselt tegelikust väiksemaks,” kinnitavad raporti autorid. Iraanis hukati 2004. aastal 197, Vietnamis 82 ning USA-s 65 inimest.
Californias hukati osariigi vanim surmamõistetu
Californias hukati 2006. aastal 17. jaanuari öösel osariigi vanim surmamõistetu, kes 25 aasta eest organiseeris kolmikmõrva, et vaigistada tunnistajaid teise tapmise protsessi juures. Clarence Ray Allen tunnistati surnuks kell 12.38, kui ta oli San Quentini vanglas saanud mürgisüsti. 16. jaanuaril sai mees 76-aastaseks. Allen oli pime, kurt ja ratastoolis ning vanuselt teine hukatud surmamõistetu USAs alates sellest ajast, mil ülemkohus surmanuhtluse 1976. aastal taastas. „Allen oli kõrgeima määra ära teeninud, kuna ta kandis juba eluaegset vanglakaristust mõrva eest, kui kavandas kolme süütu noore inimese mõrva ja plaanis rünnata meie kriminaalõigussüsteemi südamikku,“ ütles osariigisüüdistaja Ward Campbell. Tollane kuberner Arnold Schwarzenegger keeldus Allenile armu andmast.
Teismeline hukkas avalikult isa mõrtsuka (mai 2006)
16-aastane Somaalia poiss viis riigi pealinnas Mogadišus ellu islamistliku šariaadikohtu otsuse ning tappis avalikul hukkamisel omaenda käega isa mõrtsuka. Usukooli õuel täide viidavat hukkamist kogunes vaatama suur rahvahulk. Perepoeg Mohamed Moallim maksis isa eest kätte, pussitades Omar Husseini pähe ja kõrri, kuni mees suri. Šariaadi kohus oli varem Husseini surma mõistnud šeik Osman Moallimi tapmise eest. Hukatav seoti posti külge ning talle tõmmati kott pähe. Hukatav hüüdis enne hukkamist: „Pole olemas teist jumalat peale Allahi.”
Pärast hukkamist teatas Mohamed Moallim, et on rahul. „Ma olen nüüd õnnelik, sest ma tapsin mehe, kes tappis mu isa.”
Kohalike elanike sõnul on tapmised, röövimised ja vargused märgatavalt vähenenud pärast seda, kui šariaadikohtud on korralikult tööle hakanud.
Hukkajate saamatus pikendas mõrvari elu (mai 2006)
USA-s mürgisüsti läbi surma mõistetud mõrvari elu pikenes pooleteise tunni võrra, kuna surmaotsuse täideviijad ei leidnud süsti tegemiseks käeveenilt õiget kohta üles. Ohio osariigi Lucasville’i vangla pressiesindaja Andrea Deani sõnul oli 57-aastane mõrvar Joseph Clark pärast esimese süsti tegemist elus, kuna veeni süstitud mürk ei kandunud vereringe abil kehas laiali. Vanglaametnike suureks üllatuseks ütles Clark surmaotsuse täideviijatele, et süst ei mõju. Selgus, et surmamõistetu selle käe veen, kuhu süst tehti, oli kokku tõmbunud. Õige koha otsimisega teise käe veenilt kulus aega 90 minutit. Seekord süst mõjus ning mees tunnistati kell 11.26 kohaliku aja järgi surnuks. Clark on alates 1999. aastast 21. selle hukkamisviisi läbi elust lahkunu ning kogu USAs alates surmanuhtluse taastamisest 1976. aastal 1021. inimene. Clark lasi 13. jaanuaril 1984 maha mereväe reservohvitseri ja kahe lapse isa David Manningi ning varastas tanklast, kus mees töötas, 65 dollarit. Kaheksa päeva jooksul tappis Clark veel üliõpilase Donald Harrise ning haavas kaks korda pangaautomaadist raha välja võtnud meest.
MAAJA, 2018
NB! Loe ka:
Kuritegu ja karistus
