Tubaka kahjulikkusest

2 minutit lugemist

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on ohus 50% maailma laste tervis, Surmapõhjuseks 15–70-aastaste meeste seas 100 000 kohta USA-s:

250 – narkootikumid
300 – vägivald
660 – enesetapp
750 – AIDS
770 – liiklustraumad
2200 – alkohol
11 700 – tubakas

nt: Surmapõhjuseks 20–70-aastaste igapäevasuitsetajate seas 1000-st kanadalasest:

1 – mõrvatakse
9 – liiklusvigastus
250 – tubakas

Tubaka tarbimine tingib:

90% kopsuvähi juhtudest
80% kroonilistest kopsuhaigustest
40% südame-veresoonkonna haigustest keskeas
30% kõigist ülejäänud vähijuhtudest

Tubakas ohustab lapsi!

Sest nad on sunnitud sisse hingama tubakasuitsu, teatas Londoni ajaleht The Guardian. Passiivsest suitsetamisest võivad alguse saada astma ja teisedki hingamisteede haigused, imiku äkksurma sündroom, keskkõrvahaigused ning vähk. Uurimused näitavad samuti, et suitsetajate lapsed jõuavad koolis halvemini edasi ning neil on käitumisega rohkem probleeme. Kui mõlemad vanemad on suitsetajad, siis esineb nende lastel 70% tõenäosusega rohkem tervisehäireid ning ühe suitsetajaga peres on vastav näitaja 30%. WHO toonitab, et vanematele tuleb anda tervisealast haridust, aitamaks neil mõista, kuivõrd ohtlik on suitsetamisharjumus nende perele, samuti keelata suitsetamine koolides jt paikades, kus lapsed sageli viibivad.
Tänapäeva sigaret on kõrgtehnoloogiline inseneriprodukt, mitte paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakataim. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini. Tubakas on ainus legaalselt tarbitav produkt, mis tapab pooled oma regulaarsetest tarbijatest. Suitsetamine ei lahenda probleeme, suitsetamine tekitab neid. Ohutu sigareti mõiste on ohtlik müüt. Madala tõrva ja nikotiinisisaldusega sigaretid ei tähenda, et suitsetamisel satub neid organismi sigaretipakil märgitud koguses, kuna testimismasin „suitsetab” neid inimesega võrreldes erinevalt. Seega pole vahet, kas alla kukkuda 16. või 10. korruselt.
Igal aastal sureb Euroopas 1,2 miljonit ja 3,5 miljonit kogu maailmas nn tubakasurma, mis arvestuslikult kasvab kümnele miljonile aastal 2020, muutudes üksikpõhjusena inimeste sandistajaks ja tapjaks nr 1 (praegu on selleks malaaria). Aastal 2020 ajab sigaret hauda rohkem inimesi kui AIDS, tuberkuloos, liiklusvigastused, enesetapud ja mõrvad kokku.
Tubakatööstus USA-s kaotab iga päev 5000 tarbijat (3500, kes suudavad loobuda ja 1200, kes surevad).
Inimesele surmav annus nikotiini on 60 mg ehk 3 pakki sigarette.

Tubaka kahjulikkusest

WHO andmetel sureb maailmas tubaka tarvitamise tõttu iga 9 sekundi järel üks inimene. Euroopas põhjustab tubakas 23 000 surmajuhtu iga nädal.
Eestis on 355 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16+ ja tarbimine ca 3000 tonni tubakat aastas. Seega sureb tubaka tõttu Eestis arvestuslikult 2000 inimest aastas s.o. kaotus, mis võrdub kolme parvlaeva „Estonia” hukkunutega ning lisandub ca 3000 uut haigusjuhtu.
Suitsetamine on vaba inimese vaba tahe olla sõltuvuses tubakast ja nikotiinist, kuid miskipärast üle 70% igapäevasuitsetajatest nii meil kui mujal maailmas soovib sellest sõltuvusest vabaneda? Täielikult õnnestub see vähem kui 30%-l.
Suitsetajast saab tõenäoliselt kaheksa korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast. Naiste seas võrreldes meestega on enam neid, kes ei soovi suitsetamisest loobuda ning loobujate seas vähem neid, kel see õnnestub.