Tänased põgenikud ei ole integreeritavad!

3 minutit lugemist

Psühhiaater Christian Dogs ütles Saksamaa avalik-õigusliku televisiooni ZDF (2DF) saates, et poliitikud ei võta kodanike hirme tõsiselt ja lihtsalt ignoreerivad neid.

Igaüks, kes asüülipoliitikat kritiseerib, tembeldatakse kohe „haigeks“ või „parempoolseks“! Paljudel uutel tulijatel on väga kõrge vägivallapotentsiaal. Neid võiks võrrelda aeglaset tiksuva pommiga, mille kohta ei tea kunagi ette, kuna see plahvatada võib.

Peale igat terrorirünnakut ütlevad poliitikud: „Me ei karda“. See pole muud kui tühi sõnamulin. Saksa poliitikud ei võta kodanike muret hetkeolukorra pärast tõsiselt. Lisaks pisendatakse inimeste hirmu ütlusega „Me ei karda“, muutes inimeste mure veelgi väiksemaks ja tähtsusetumaks.

Ajakirjanik Ulrich Reitz ütles, et inimesi püütakse mõjutada selle „loosungiga“, sest peale seda ei oska keegi poliitikutelt nõuda vastust küsimusele, millised peaksid olema selle probleemi lahendused. Kui kusagil Euroopas pealinnas toimub järjekordne terrorirünnak, siis tormavad poliitikud nagu peata kanad ja ei oska konkreetses olukorras midagi tarka ette võtta. Neil on samuti hirm! Kõige suurem viga on see, kui poliitikud inimeste hirme tõsiselt ei võta! Poliitikutel endil pole mitte ainult hirm, vaid nad kasutavad seda hirmu ka oma tarbeks taibukalt ära. Samal ajal, kui pr Merkel esitleb end kui „turvalisuse garantiid ja kehastust“, muutuvad inimesed üha ebakindlamaks. Merkel ütleb, et tema ise ongi „turvalisus“, tegelikult on ta hoopis üks suurimaid „hirmupoliitikast“ kasulõikajaid, ütles ajakirjanik Ulrich Reitz.

Viimastel aastatel ei olda Saksamaal asüülipoliitika diskussioonist huvitatud ja kõik kriitikud tembeldatakse kohe paremäärmuslasteks või natsideks! Kes asüülipoliitika teemal ka üheainsa kriitilise märkuse teeb, saab otsekohe natsikaikaga vastu pead.

See, kes ütleks, et peaksime järele mõtlema, kas me saame endale individuaalset asüüliõigust lubada, pannakse paika, öeldes, et ta on paremäärmuslane.

Inimesed ei ole seetõttu veel parempoolsed, vaid neil on lihtsalt suur hirm enda ja oma maa pärast ja nad on muutunud ebakindlateks. Psühhiaater Dogs ütles, et siis pean mina olema see, kes nendele inimestele julgeoleku tagasi annab.

Saksa poliitikud peavad võtma kodanike hirme tõsisel! Hirm on eelnevalt programmeeritud ja kuulub meie igapäevaelu juurde, sest see hoiab meid rumalusi tegemast.

Kõige hullem, mis praegu ühiskonnas toimub, on see, kui meil kõigil on suur hirm, aga me teeme näo, et meil pole mingeid hirme, ütles psühhiaater Dogs.

Inimesed tunnevad end poliitikute poolt reedetuna

Viimasel ajal on paljud inimesed pöördunud oma muredega tema kui psühhiaatri poole. Dogsi sõnutsi kannatavad praegu inimesed palju raskete ärevushäirete all ega julge kodust lahkuda. Nad tunnevad end väljaspool kodu ohustatuna. Sakslased tunnevad end poliitikute poolt reedetuna, kuid mitte keegi ei reageeri inimeste hirmudele ega võta midagi ette. Paljud poliitikud nagu Merkel, kellele juba ammu on võim pähe löönud, ütlevad, et peaks midagi ette võtma ja tegema, aga mitte keegi ei tee mitte midagi, et praegust hirmu tekitavat olukorda muuta.

Sisserändajad ei mõista Euroopa kultuuri ja väärtusi – nad lihtsalt ei ole integreeritavad!

Massilise sisserände kasulikkus Saksamaale on äärmiselt küsitav, sest need noored mustadest meestest migrandid peidavad endas suurt vägivalla potentsiaali. Psühholoogid on ühel meelel, et inimese isiksus kujuneb lõplikult välja hiljemalt 20. eluaastaks. Tegelikult kujuneb see välja juba 12. eluaastaks! Peale seda pole ei iseloom, temperament ega isikus enam muudetav. Tulemas on palju migrante, kellel on meist täiesti erinevad väärtushinnangud ja arusaamad. Tegemist on aeglaselt tiksuvate pommidega, kes ei mõista meie väärtussüsteeme ja kes ei tahagi midagi mõista. Neid absoluutselt ei huvita ei Saksamaa, saksa keel ega kultuur, neid huvitab ainult sotsiaaltoetused ja ei midagi muud.

Ka „pagulasteraapia“ abil pole võimalik neid inimesi muuta, seda tuleb lihtsalt aktsepteerida. Seetõttu on sisserändajatele korraldatavad integratsioonikursused raisatud aeg ja raha ning ning äärmiselt naiivne ettevõtmine. Lähis-Idast pärit migrante ei ole võimalik integreerida. Migrantidele võib küll keelt õpetada, kuid mitte kultuuri, religioossust ega veendumusi, ka mitte vähendada nende vägivallapotentsiaali.

Tunnuspildil: ajupestud sakslased ei saa ikka veel aru, millise häda nad on endale kaela tõmmanud.

September 2017