Soodoma 120 päeva ehk kõlvatuse kool 9. (viimane) osa

68 minutit lugemist

Desgranges alustab jutustamist. Selgitanud hakatuseks, et igas tema loos on tegemist mõrvaga, lisab jutustaja, et vastavalt kuulajate soovile püüab ta olla hoolikas ja rääkida ära pisimadki detailid, samuti jutustada tavalistest kõlvatustest, mida iharusmõrvarid panid toime enne kuritegelikule teele asumist, et kuulajad mõistaksid perverssuste seoseid ja läbipõimumisi ning saaksid aru, millised on need lihtsad perverssused, mis viivad põhimõtte- ja kombelagedaid isiksusi mõrvadele, ning mis laadi mõrvadele nimelt. Siis alustab ta juttudega.

Esimene päev

(452-456) 1. Talle pakub lõbu keppida naiskerjust, kes ei ole kolm päeva süüa saanud. Teiseks harrastuseks on lasta kerjusel maa-aluses kongis surnuks nälgida, ilma õnnetut vähimalgi määral aitamata. Ta jälgib naist ja onaneerib, kuid pauk läheb tal lahti alles siis, kui kerjus sureb.

2. Ta hoiab naist tükk aega vangistuses, vähendades päev-päevalt tema toiduannust. Enne paneb ta naise sitale ja sööb sitta taldriku pealt.

3. Ta imeb naise suud ja neelab tema sülge. Siis müürib ta naise sisse maa-alusesse vangikongi ja annab talle kaasa toiduaineid neljateistkümneks päevaks. Kolmekümnendal päeval murrab ta kongi sisse ja onaneerib laiba peale.

4. Ta laseb naisel kusta, siis aga praeb ta nõrgal tulel ära, andes talle palju süüa, kuid mitte midagi juua.

5. Ta piitsutab naist ja takistab teda magamast, kuni ohver sureb.

Sel õhtul söödetakse Michette’il kõht kõvasti täis ja riputatakse ta jalgupidi üles, kuni ta oksendab kõik Curvali peale, kes onaneerib tüdruku all ja sööb selle okset.

Teine päev

(457-461) 6. Ta laseb endale suhu sittuda ja sööb sita ära. Teine perverssus seisneb selles, et ta toidab naist ainult leivaraasukeste ja veiniga. Naine sureb selle kätte umbes kuu aja pärast.

7. Ta nussib ainult eestpoolt. Pärast nikkumist pritsib ta naisele sisse rohtu, mis põhjustab ühe naistehaiguse, seejuures nii tõsise, et naine peagi sureb.

8. Ta laseb endale suhu oksendada. Teine perverssus on selline, et ta annab naisele mürki. See tekitab pahaloomulise palaviku, millesse ohver kiiresti sureb.

9. Ta paneb naise sitale. Pärast teeb ta talle klistiiri keevas vees lahustatud mürgiainetega või väävelhappega.

10. Ta on kirglik piitsutaja. Pärast peksmist seob ta naise pöörlevale kettale, mis pöörleb seni, kuni ohver sureb.

Sellel õhtul saab Rosette keeva veega klistiiri, kohe pärast seda kui hertsog on teda persse keppinud.

Kolmas päev

(462-466) 11. Talle meeldib kõrvakiile anda. Teine perverssus on selline, et ta keerab naise pead, kuni nägu on täpselt selja taga.

12. Talle meeldib loomi keppida, lisaks pakub talle lõbu vaadata, kuidas süütu tüdruk saab taha täkult ja sureb selle kätte.

13. Ta nussib persse ja teiseks perverssuseks on kaevata naine poolest kehast maa sisse ja nii kaua elus hoida, kuni alakeha on ära mädanenud.

14. Talle meeldib naist kõdistada ja ta laseb abilisel tüdrukut nii kaua kõdistada, kuni see sureb.

15. Üks mees, kellele meeldib piitsutada, läheb sellega üha enam hoogu, kuni ta viimaks hakkab naisi surnuks piitsutama.

Sellel õhtul laseb hertsog Duclos’l ja Champville’il vaheldumisi kõdistada Augustine, kes kardab väga kõdi. Nad kõdistavad seni, kuni tüdruk kaotab teadvuse.

Neljas päev

(467-471 ) 16. Talle meeldib naist kaelarauaga kinni panna. Viimaks paneb ta naise kaelarauaga kinni ja natuke maad eemale asetab söögi. Naine peab kas söögini jõuda püüdes ennast ära kägistama, või siis nälga surema.

17. Seesama mees, kes tappis Duelos’ õe ja kellele meeldis naise keha kaua ja jõhkralt käperdada, masseerib naise kaela ning rinda niisuguse jõuga ja nii raevukalt, et ohver tema käte all sureb.

18. Mees, kellest Martaine rääkis 20. jaanuaril, et talle meeldis tüdrukutel aadrit lasta, laseb tüdruku viimaks korduva aadrilaskmisega verest tühjaks.

19. See, kellele pakkus lõbu lasta tüdrukul joosta, kuni sellel viimane jõud otsas oli, suleb nüüd tüdruku hõõguvkuuma kasti, kuni vaeseke lämbub.

20. See, kellest Duclos rääkis, et ta laseb ennast nagu titte sisse mähkida ja kellele tüdruk peab andma lutipudeli asemel oma sitta, mähib tüdruku nii kõvasti sisse, et see sureb.

Natuke aega enne jutustuste saali minemist tabatakse Curvai ühte köögitüdrukut persse nussimas. Ta maksab trahvi. Tüdruk käsutatakse õhtul orgiale, kus hertsog ja piiskop talle samuti persse keeravad. Lisaks annab kumbki talle kakssada piitsahoopi. Tüdruk on 25 aastat vana, suure kondiga ja päris noorusliku välimusega. Tal on ilus perse.

Viies päev

(472-476) 21. Tema esimeseks perverssuseks on seks loomadega ja teiseks tüdruku kinniõmblemine täiesti värskesse eeslinahka, nii et pea jääb välja. Ta annab tüdrukule süüa ja ootab, kuni kokkutõmbuv nahk vaesekese lämmatab.

22. See, kellest Martaine rääkis 15. jaanuaril, ja kes teeskles tüdruku ülespoomist, poob nüüd tüdruku jalgupidi üles, kuni see verevoolust sureb.

23. See, kellest Duclos rääkis 27. novembril ja kes jootis naise purju, valab läbi lehtri naisele vett suhu, kuni naine sureb.

24. Talle meeldis naiste rindadele valu teha ja ta arendab seda maaniat edasi, pressides naise rinnad kahte rauast potikesse. Siis asetab ta naise niimoodi rindupidi kahele pliidiplaadile ja laseb tal sedasi piinarikkalt surra.

25. Talle meeldis naisi vette lükata. Hilisem maania on selline, et ta viskas naise vette, tõmbas pooluppununa jälle välja ja riputas jalgupidi üles, et naine vee välja oksendaks. Kui naine oli toibunud, viskas pervert ta jälle vette ja jätkas seda seni, kuni naine oli surnud.

Sel õhtul jääb hertsog samal kellaajal kui Curval eile vahele sellega, et ta nussib ühte teist köögitüdrukut persse. Ta maksab trahvi ja tüdruk käsutatakse orgiale, kus ta saab kõikidelt taha. Durcet nikub teda suhu, teised aga persse ja isegi putsi, sest ta on süütu. Peale selle saab ta igaühelt kakssada hoopi vitsu. Tüdruk on 18 aastat vana, pikka kasvu ja hästi välja arenenud. Tal on punased juuksed ja ilus perse. Samal õhtul nõuab Curval, et Constance’il tema raseduse tõttu ilmtingimata veel korra aadrit lastaks. Hertsog nussib neiut persse ja Curval laseb aadrit, samal ajal kui Augustine hõõrub kohtuniku türa vastu Zelmire’i perset ja üks nussija kepib Curvali persse. Kohtunik teeb lõike ja tal läheb pauk lahti. Verd ta aga ei joo.

Kuues päev

(477-481) 26. Tema algne perverssus oli see, et ta lennutas naise jalahoobiga söepannile, kust ohver aga otsekohe püsti võis tõusta, ilma et oleks ohtlikult viga saanud. Sellest areneb välja uus maania: ta asetab naise kahe tule vahele, millest üks praeb vaesekest eest, teine tagant. Ta jätab naise küpsema nii kauaks, kuni selle keharasv on ära sulanud.

Desgranges teatab, et nüüd hakkab ta rääkima sellistest iharusmõrvadest, kus surm kutsutakse esile kiiresti, ilma suuri piinu põhjustamata.

27. Varem meeldis talle raskendada naise hingamist, surudes talle käega suu või kaela peale. Hiljem jõudis ta selleni, et lämmatas naise madratsite vahel.

28. Mees, kellest Martaine rääkis 14. jaanuaril ja kes laskis naisel valida kolme suremise viisi vahel, tulistab nüüd naisele kuuli pähe, laskmata tal valida. Ta nussib naist persse ja laseb oma ohvri maha seemnepurske momendil.

29. Mees, kellest Champville rääkis 22. detsembril ja kes pani naise koos kassiga korvi, viskab nüüd naise torniaknast alla teravatele kividele ning tal läheb pauk lahti hetkel, kui ta kuuleb naise mahakukkumist.

30. Mees, kellest Martaine rääkis 6. jaanuaril ja kes tüdrukut nussimise ajal kägistas, paneb nüüd naisele kaela ümber musta siidnööri, nussib teda persse ja kägistab seemnepurske ajal. Jutustaja selgitab, et see on üks erakordsemaid naudinguid, mida üks pervert võib saada.

Sellel päeval tähistatakse neljateistkümnenda nädala lõppu. Curval abiellub naisena Brise-culiga ja mehena Adonisega. Poiss kaotab oma süütuse alles sel õhtul kogu seltskonna nähes, samal ajal kui Curval saab ise taha Brise-culilt. Õhtusöögi ajal joovad neli sõpra ennast täis ning Zelmire ja Augustine saavad selja, persse, säärte ja kõhu peale piitsa. Siis laseb Curval Adonisel nussida Zelmire’i, kes on ju nüüd tema abikaasa, ning nussib ise pärast kumbagi persse.

Seitsmes päev

(482-487) 31. Alguses meeldis talle keppida magavat tüdrukut. Hiljem annab ta tüdrukule surmava annuse oopiumi ja nussib teda surmaga lõppeva une ajal persse.

32. Sama mees, kellest Desgranges juba rääkis ja kes naist mitu korda vette lükkas, armastas hiljem naist kaelaseotud kiviga vette visata.

33. Talle meeldis naisele kõrvakiile anda. Nüüd valab ta naisele sula pliid kõrva, sel ajal kui naine magab.

34. Talle meeldis naist näkku piitsutada, Champville rääkis temast 30. detsembril. (Kontrollida!) Nüüd tapab ta tüdruku tugeva vasarahoobiga meelekohta.

35. Varem lasi ta lühikesel küünlajupil naise persseaugus ära põleda. Nüüd ühendab ta naise elektripatareiga, nii et ohver saab surmava elektrilöögi.

36. Varem meeldis talle piitsutada. Nüüd seob ta naise kahuritoru ette ja laseb kahurikuuli ohvri perssest läbi.

Sel õhtul jääb piiskop vahele sellega, et ta nussib kolmandat köögitüdrukut persse. Ta maksab trahvi ja tüdruk käsutatakse orgiale. Hertsog ja Curval nussivad teda tagant ning ka eest, sest ta on süütu. Siis saab tüdruk kaheksasada hoopi vitsu, igalt sõbralt kakssada. Ta on 19-aastane šveitslanna, valge naha ja ümarate vormidega, perse on väga ilus. Köögipersonal hakkab protesteerima, kurtes, et nii ei saa korralikult tööd teha, kui köögitüdrukuid vägistatakse ja piinatakse. Sellepärast otsustatakse nad märtsikuuni rahule jätta. Õhtul aga lõigatakse Rosette’il sõrm maha ja haava põletatakse. Operatsiooni ajal on tüdruk hertsogi ja Curvali vahel – üks kepib teda eest ja teine tagant. Veel antakse sellel õhtul Adonis nussimiseks vabaks. Hertsog on tänase päeva jooksul nussinud köögitüdrukut ja Rosette’i eest, sedasama köögitüdrukut persse, Rosette’i samuti persse ja nüüd ka Adonist.

Kaheksas päev

(488-493) 37. Talle meeldis peksta naist üle kogu keha härjakaraga. See on sama mees, kellest Martaine rääkis, et ta lõi vastu kolme jäset, murdes neist ainult ühe. Nüüd murrab ta naisel kõik kondid ja kägistab ta risti peal.

38. Mees, kellest Martaine jutustas, et talle meeldis etendada tüdrukul pea maharaiumist, kusjuures tüdruk tõmmati viimasel hetkel ära, raiub nüüd pea päriselt maha ja saab seejuures orgasmi.

39. See, kellest Martaine rääkis 30. jaanuaril ja kellele meeldis ohverdada, laseb naisel läbi salaluugi maa-alusesse kongi kukkuda ja seal surra.

40. Varem piitsutas ta rasedaid naisi kõhu peale. Nüüd laseb ta raseda naise kõhu peale kukkuda suurel raskusel, mis lömastab nii naise kui selle ihuvilja.

41. Talle meeldis tüdruku kõri pigistada. Nüüd torkab ta tüdrukule nõela teatavasse kohta kuklas, nii et ohver kohe sureb.

42. Talle meeldis eri kehaosi kergelt küünlaga põletada. Nüüd aga viskab ta naise põlevasse ahju, kus ohver silmapilkselt ära põleb.

Durcet, kellel on kivikõva ja kes on jutustamise ajal juba kaks korda posti külge seotud Adelaide’i peksmas käinud, paneb ette panna neiu kaminatule kohale. Pika vaidluse ajal peab Adelaide hirmust värisema ja Durcet’ ettepanek võetaksegi äärepealt vastu. Viimaks heidetakse neiule siiski armu ja põletatakse tal ainult rinnanibud ära. Ühe kõrvetab tema abikaasa Durcet, teise tema isa Curval. Mõlemal läheb selle operatsiooni käigus pauk lahti.

Üheksas päev

(494-499) 43. Talle meeldis nööpnõeltega torkida. Nüüd on tema perverssuseks tappa naine seemnepurske hetkel kolme pistodahoobiga südamesse.

44. Talle meeldis süüdata putsis ilutulestikurakette. Nüüd aga seob ta õrna ja kauni kehaga lapse suure raketi külge ning lennutab ta sellega õhku.

45. Sama mees puistab naisele kõikidesse kehaavadesse püssirohtu ja süütab selle, nii et plahvatus rebib naise tükkideks.

46. Talle meeldis puistata tüdrukule salaja toidu sisse okseleajavat rohtu. Tema hilisem meelelahutus seisneb selles, et ta annab naisele nuusutada tubakat või lillekimpu, millesse ta on puistanud mürgist pulbrit, mis naise otsekohe surmab.

47. Talle meeldis piitsutada rindu ja kaela. Nüüd virutab ta naisele raudkangiga kõri pihta, paisates ohvri surnult maha.

48. Sama mees, kellest Duclos rääkis 27. novembril ja Martaine 14. jaanuaril (kontrollida!), paneb tüdruku sitale, pragab siis temaga ja ajab teda piitsahoope jagades taga. Koridori lõpus avaneb uks järsule trepile. Tüdruk loodab sealtkaudu pääseda, kuid üks aste annab järele ja õnnetu kukub keeva veega anumasse, milles ta üheaegselt ära keeb, lämbub ja upub. Varem meeldis sellele mehele panna tüdruk sitale, teda samal ajal piitsutades.

Sel õhtul nõuab hertsog Zelmire’ilt sittumist. Et aga Curval soovis tüdrukult hommikul sedasama, ei saa see käsku täita. Karistuseks mõistetakse talle kuldse nõelaga persse torkimine seni, kuni perse on üleni verega kaetud. Karistuse täideviimine usaldatakse hertsogile kui kannatanule. Seejärel nõuab Curval sitta Zephyrilt. See kinnitab, et hertsog pani ta juba hommikupoolikul sitale. Hertsog salgab seda ja tunnistajaks kutsutakse Duclos. Viimane väidab sama mis hertsog, kuigi Zephyr rääkis tegelikult õigust. Järelikult saab Curval õiguse Zephyri karistada, kuigi poiss on hertsogi armuke, nii nagu hertsog karistas Zelmire’i, kes on Curvali naine. Curval peksab Zephyri veriseks ja annab poisile kuus rusikahoopi vastu nina, nii et ninast jookseb verd. Hertsogile teeb see palju nalja.

Kümnes päev

(500-505) Desgranges teatab, et hakkab nüüd jutustama „reetlikest mõrvadest“, mille juures meetod on põhiline ja mõrv ise kõrvaline. Ta alustab mürkidega.

49. Mees, kes nussib ainult persse, mürgitab kõik oma naised. Ta on neid tapnud juba kakskümmend kaks. Kõiki on ta nussinud ainult persse ja nad on surnud neitsitena.

50. Üks perssenussija kutsub sõpru sööma ja mürgitab iga kord mõne neist ära.

51. Perssenussija, kellest Duclos rääkis 26. novembril ja Martaine 10. jaanuaril, teeskleb, et tahab vaeseid aidata ja annab neile süüa. Aga söögid on kõik mürgitatud.

52. Ühel perssenussijal on pulbrit, mis maha puistatuna temast üle kõndiva inimese silmapilkselt tapab. Ta kasutab seda väga sageli.

53. Üks teine perssenussija kasutab teist pulbrit, mis kutsub esile kohutavalt piinarikka surma. Piinad kestavad kaks nädalat ja ükski arst ei suuda neid leevendada. Mehe suurimaks naudinguks on külastada oma ohvreid ajal, mil nad on sellises seisundis.

54. Ühel teisel, kes kepib persse nii mehi kui ka naisi, on pulbrit, mida tarvitades kaotab inimene teadvuse ja näeb välja nagu surnu. Seda sisse võtnud maetakse surnute pähe maha ja nad ärkavad kirstus, et siis leida hirmus ots. Pervert üritab pääseda haua juurde, lootes kuulda sellesse maetu karjeid. Kui see tal õnnestub, on ta joovastusest täiesti segane. Ta on sellisel viisil tapnud mitu oma perekonnaliiget.

Sellel õhtul antakse Juliele naljapärast pulbrit, mis tekitab tal tugevaid valusid. Talle öeldakse, et ta on mürgitatud. Neiu usub seda ja on meeleheitel. Sel ajal kui vaeseke valude käes väänleb, laseb hertsog Augustine’il endale pihku lüüa. Seejuures juhtub tüdrukul õnnetus – tõmbab eksikombel eesnaha üle sugutiluki, mis hertsogit alati kohutavalt vihastab, seda enam, et ta oli just seemnepurske äärel. Hertsog teatab, et lõikab sellel lollakal plikal sõrme otsast ära. Ta lõikabki Augustine’il maha sõrme sellelt käelt, millega tüdruk saamatu oli. Hertsog saab ometi orgasmi, vaadates oma tütre Julie’ kannatusi, kes ootab peatset surma. Julie saab siiski juba selsamal õhtul terveks.

Üheteistkümnes päev

(506-511) 55. Üks perssenussija külastab sageli sõpru ja tuttavaid ega unusta ühelgi korral mürgitamast võõrustajale kõige kallimat inimest. Ta kasutab pulbrit, mis surmab ohvri pärast kahepäevast hirmsat piinlemist.

56. Mees, kellele meeldis naisele rindadest valu teha, läheb veelgi kaugemale, hakates imikuid emarinnal mürgitama.

57. Ta laskis piimaklistiiri saanul endale suhu sittuda. Hiljem annab ta oma ohvritele mürki, mis viivad surmani pärast kohutavaid krampe sisikonnas.

58. Üks perssenussija, kellest tuleb juttu ka 13. ja 26. päeval, armastas vaeste inimeste maju põlema süüdata, hoolitsedes selle eest, et sisse põleks võimalikult palju inimesi ja iseäranis lapsi.

59. Üks teine perssenussija külastas lapsevoodis naisi ja puistas nad üle pulbriga, mis põhjustas krampe ja minestamisi ning viimaks surma.

60. Mees, kellest Duclos jutustas 28. novembril, tahab näha naist sünnitamas. Teeseldes, et tahab vastsündinud last emmata, tapab ta pisikese ema silme ees.

Sellel õhtul pekstakse Aline kõigepealt vitstega veriseks – iga sõber annab sada hoopi. Siis kästakse tal sittuda. Kuid neiu on hommikupoolikul juba Curvali käsul sittunud. Kohtunik eitab seda ja karistuseks põletatakse Aline’i kumbagi rinda ja peopesi. Lisaks tilgutatakse talle pitsatilakki persse ja kõhu peale. Pitsatilakiga täidetakse ka Aline’i ninasõõrmed. Viimaks põletatakse tal piiritusega ära karvad häbemekingul. Hertsog on täis kohutavat raevu Zel-mire’i vastu ja Curval lõikab tüdrukul kummaltki käelt ühe sõrme maha. Augustine saab häbemekingu ja persse peale piitsa.

Kaheteistkümnes päev

Neli sõpra kohtuvad hommikul ja otsustavad, et neli vanaeite on muutunud ülearusteks ja nende ülesandeid võiksid hakata täitma jutustajad. Vanamoore võiks aga kasutada lõbutsemiseks, piina-tes nad üksteise järel surnuks. Jutustajatele tehakse ettepanek asuda vanaeitede rolli. Nad on nõus, tingimusel, et neid ennast omakorda ohvriks ei tooda. Härrased lubavad neile seda.

(512-517) 61. Kolm sõpra, d’Ancourt, Despres ja abee, kellest Duclos jutustas 12. novembril, teevad koos teoks järgmise plaani. Nad hangivad kaheksandat või üheksandat kuud raseda naise, lõikavad tal kõhu lõhki, võtavad lapse välja ja põletavad ema silme all ära. Selle asemele panevad nad kõhtu elavhõbedaga segatud väävlit ja süütavad põlema. Siis õmblevad nad kõhu jälle kokku ja lasevad naisel kujuteldamatute piinade käes surra. Seejuures hõõruvad kolm tüdrukut nende munne.

62. Talle meeldis neidude süütust röövida. Ta läheb aga veelgi kaugemale, tehes suurele arvule naistele lapsi, võttes viimastelt viie-kuueaastastena süütuse, on nad siis tüdrukud või poisid, ja visates nad pärast nussimist põlevasse ahju, saades sellest veel korra orgasmi.

63. Seesama mees, kellest Duclos jutustas 27. novembril, Martaine 15. jaanuaril ja Desgranges ise 5. veebruaril ning kelle maaniaks oli naisi mängult üles puua, leiutab hiljem hoopis kavalama perverssuse. Ta peidab paar väärtasja mõne teenija kohvrisse, süüdistab siis teenijat varguses ja teeb kõik selleks, et õnnetu naine poomissurma saata. Kui see õnnestub, naudib pervert vaatemängu, kui aga mitte, siis viib ta teenija salajasse ruumi ja kägistab surnuks, saades ise seda tehes muidugi orgasmi.

64. Suur sitaarmastaja, kellest Duclos jutustas 14. novembril, on ehitanud oma majja kavalasti sisustatud peldiku. Ta palub inimesel, keda ta tappa soovib, prill-lauale istuda. Niipea, kui see on seda teinud, annab prill-laud järele ja ohver kukub sitahunnikusse, kus ta lämbub.

65. Mees, kelle kohta Martaine rääkis, et ta laskis tüdrukul redelilt maha kukkuda, harrastab järgmist perverssust. Ta paneb tüdruku väikesele sillale tiigi kõrval. Teisel pool tiiki on müür, vastu mida nõjatub redel. Tüdruku selja taga põleb tuli, mis tuleb pikkamööda lähemale ja ähvardab vaesekest

ära põletada. Kuigi neiu ei oska ujuda, sunnib hirm tule ees teda tiiki hüppama. Sageli ohver upub. Kui tal aga õnnestub redelini jõuda ja ta seda mööda üles ronib, läheb redel katki. Neiu kukub auku, mida ta varem ei olnud märganud, ja mille põhjas on hõõguvad söed. Ohver põleb ära, pervert aga jälgib vaatemängu ja onaneerib.

66. Sama mees, kes Martaine’i viieaastasena persse nussis ja kellest Desgranges kavatseb rääkida ka oma viimases, põrgujutus, nussib 16- kuni 18-aastast tüdrukut – ilusaimat, kes suudetakse leida – persse. Hetk enne seemnepurset vajutab ta vedrule. Mehhanism lükkab ülevalt tüdruku kaela terava noa, mis lõikab aeglaselt ohvri kaela maha, samal ajal kui kestab perverdi seemnepurse (see on väga pikk).

Sel õhtul avastatakse, et üks vähemtähtis nussija on jõudnud kokkuleppele Augustineiga. Ta ei ole tüdrukut veel keppinud, kuid on teinud talle ettepaneku põgeneda, väites, et see on väga lihtne. Augustine tunnistab, et oli nõus nussijale anduma, et saada võimalust põgeneda kohast, kus ta usub enda elu ohus olevat. Vandenõu avastas Fanchon, kes ka kandis asjast ette. Neli sõpra sööstavad nussijale kallale, seovad ta kinni, panevad tropi suhu ja viivad keldrisse, kus hertsog nussib teda vägivaldselt ja ilma libestuskreemita, samal ajal kui Curval lõikab süüdlasel kõri läbi; ülejäänud kaks härrat kõrvetavad enne seda protseduuri tükk aega nussijat üle kogu keha punaselt hõõguva rauaga. See piinarikas hukkamine toimub pärast lõunasööki ning asendab kohvitundi. Siis läheb seltskond nagu tavaliselt jutustuste saali ja õhtusöögi ajal arutavad neli sõpra, kas Fanchonile, kes oli täna õhtuks määratud piinatavaks, ei tuleks tasuks tema avastuse eest mitte armu heita. Piiskop on selle vastu. Ta ütleb, et tänutundele maad anda on nendesuguste meeste jaoks vääritu, ning et tema, piiskop, toetab alati neid asju, mis pakuvad seltskonnale naudingut, ja astub vastu asjadele, mis seltskonnalt naudingut ära võtavad. Niisiis karistatakse kõigepealt Augustine’i vandenõus osalemise eest. Esimeseks karistuseks oli juba see, et ta sunniti oma kallima hukkamist pealt vaatama. Nüüd aga nikutakse teda persse, kinnitades, et ka tema pea raiutakse maha. Viimaks tõmmatakse Augustine’il kaks hammast välja. Seda teeb hertsog, samal ajal kui Curval imekaunist neidu nussib. Pärast seda, kui Augustine’i on veel mehemoodi piitsutatud, kutsutakse kohale Fanchon ja kästakse tal kõigepealt sittuda. Neli sõpra annavad talle igaüks sada piitsahoopi, pärast mida lõikab hertsog maha vanaeide vasaku rinna. Fanchon kaebab, et niisugune kohtlemine on ebaõiglane. „Kui see oleks õiglane,“ vastab talle hertsog, „ei pakuks see meile mingit mõnu.“

Pärast amputatsiooni seotakse Fanchoni haav korralikult kinni, et säästa teda teiste piinade jaoks. Härrased avastavad, et vähemtähtsate nussijate seas oli maad võtmas üldine mässumeeleolu, mille ühe rahulolematu hukkamine täna siiski lämmatas. Kolm ülejäänud vanaeite vabastatakse sarnaselt Fanchoniga kõikidest ülesannetest ning asendatakse jutustajate ja Julie’ga. Nad värisevad, kuid ei saa oma saatuse vastu midagi teha.

Kolmeteistkümnes päev

(518-523) 67. Mees, kes armastab väga persseid, veenab tüdruku, keda ta teeskleb armastavad, paadiga sõitma tulema. Paat laguneb ära ja tüdruk upub. Vahel tapab see mees oma ohvri ka teisiti, viies „kallima“ kõrgele rõdule. Kui neiu vastu rinnatist toetab, annab see järele ja ta kukub surnuks.

68. Mees, kes andis tüdrukutele piitsa ja nussis neid siis persse, jõuab viimaks perverssuseni, mille sisuks on see, et tüdruk lukustatakse tuppa, mille põrand annab järele, nii et neiu kukub keldrisse. Pervert on all ja torkab ohvrit pistodaga kummassegi rinda, vittu ja persseauku. Siis viskab ta tüdruku, on see siis elus või surnud, teise keldrisse, mille luugi peal on raske kivi. Neiu kukub nende tüdrukute laipadele, kes on tapetud enne teda, ja sureb, kui ta juba surnud ei ole. Pervert jälgib, et ta ei torkaks pistoda liiga sügavale – tahab, et ohver sureks alles teises keldris. Enne aga nikub ta tüdrukut persse, piitsutab ja saab seda tehes orgasmi.

69. Üks perssenussija laseb tüdruku siduda metsiku hobuse külge, kes jookseb koos kinniseotuga minema ja sööstab kuristikku.

70. Mees, kellest Martaine jutustas 18. jaanuaril ja kelle esimeseks perverssuseks oli põletada naise kehal väikesi püssirohukuhjakesi, laseb hiljem panna tüdruku voodisse, mis tema all puruneb, nii et ohver kukub põlevatele sütele. Pervert seisab seal kõrval ja kui tüdruk tahab põgeneda, lükkab mees ta oraga süte peale tagasi.

71. Sama mees, kellest Desgranges rääkis 11. kuupäeval ja kes pani vaeste inimeste maju põlema, meelitab vaeseid enda juurde, väites, et soovib neid aidata. Ta nussib vaest persse, olgu see mees või naine, murrab ta jäsemed ja jätab maa-alusesse kongi nälga surema.

72. Mees, kellest Martaine rääkis, et talle meeldis naist aknast välja sõnnikuhunnikusse visata, harrastab nüüd järgmist perverssust. Ta viib tüdruku tuppa, mis on ohvrile tuttav ja asub esimesel korrusel. Seal annab pervert tüdrukule oopiumi. Kui ohver on uinunud, viiakse ta teise, samamoodi sisustatud tuppa, mis asub aga väga kõrgel korrusel ja maapind akna all on kaetud teravate kividega. Ühel hetkel tormab pervert karjudes sisse ja ehmatab tüdrukut, ähvardades teda tappa. Tüdruku jookseb akna juurde, mida ta usub olevat madalal, ja hüppab välja. Ta kukub kümne meetri kõrguselt teravatele kividele lömaks. Mees ei puuduta teda sõrmeotsagagi.

Sellel õhtul võtab piiskop endale meheks Antinouse ja naiseks Seladoni. Poiss saab sellel õhtul esimest korda taha. Pulmapeoga tähistatakse 15. nädala lõppemist. Pärast pulmaööd soovib püha isa, et julmalt punataks Aline’i, kelle vastu ta on äkki väga vihaseks saanud. Neiu puuakse üles ja võetakse kohe jälle alla, pärast seda kui kõigil neljal sõbral on seda vaadates pauk lahti läinud. Aadrilaskmisega – seda teeb Durcet – tuuakse neiu jälle teadvusele. Selgub, et Aline on läinud kahe sentimeetri võrra pikemaks. Ta jutustab seltskonnale, mida ta poomise ajal tundis. Piiskop, kes on täna üldse väga lõbusas tujus, lõikab Louisonil ühe rinna ära. Ülejäänud kaks vanaeite näevad nüüd, mis neid ees ootab.

Neljateistkümnes päev

(524-528) 72. Mees, kelle esimene perverssus seisnes tüdruku piitsutamises, jõuab viimaks selleni, et lõikab tüdruku kehast lihatükke, jätab haavad sidumata ja laseb tal niimoodi surra.

Desgranges teatab, et hakkab nüüd rääkima „väga piinarikastest mõrvadest“, kus ohver tapetakse erilise julmusega. Tal kästakse hoolikamalt kui kunagi varem jälgida, et pisimgi detail ei jääks mainimata.

73. Mees, kellele meeldis aadrit lasta, laseb nüüd ohvril iga päev viisteist grammi verd välja, kuni viimaks saabub surm. Seda lugu tervitatakse valju aplausiga.

74. Mees, kellele meeldis naistele nööpnõelu persse torgata, torkab nüüd naist iga päev kergelt pistodaga. Verejooks pannakse seisma, aga haavu ei seota. Nii sureb naine pikkamisi.

75. Üks piitsutaja saeb jäsemed üksteise järel aeglaselt maha.

76. Markii de Mesange, kellest rääkis Duclos ja kes ostis kingsepa tütre ning kelle algseks perverssuseks oli lasta ennast neli tundi järjest piitsutada, on edenenud sellise maaniani, et ta riputab tüdruku pea alaspidi suure rauast kuju käe külge hõõguvate sütega vaagna kohale, nii et õnnetu aeglaselt ära küpseb. Tüdruk peab tingimata olema süütu.

77. Tema esimene perverssus oli põletada naist rindade ja persse pealt tuletikkudega. Hiljem puistab ta tüdrukule üle keha väävli-pulbriradu ja süütab need üksteise järel, kuni tüdruk sureb. „Enam valusamat surma ei ole olemas,“ lausub hertsog, tunnistades, et on ise sellist jõledust teinud ja seda tehes erakordselt tugeva orgasmi saanud. Naine püsivat elus kuus kuni kaheksa tundi.

Sellel õhtul antakse Seladon nussimiseks vabaks. Hertsog ja Curval kasutavad võimalust. Curval tahab, et Constance’il tema raseduse tõttu aadrit lastaks ja ta teeb seda ise, samal hetkel kui tal pauk Seladoni persse lahti läheb. Siis lõikab ta Therese’il rinnad maha, nussides samal ajal Zelmire’i persse. Operatsiooni ajal nikub hertsog Therese’i persse.

Viieteistkümnes päev

(529-534) 78. Talle meeldis suud imeda ja sülge neelata. Hilisem perverssus on selline, et ta valab iga päeva naisele lehtriga kurku väikese koguse sulapliid. Naine sureb üheksandal päeval.

79. Varem harrastas ta sõrme väljaväänamist. Nüüd murrab ta naisel kõik liikmed, rebib välja keele, torkab välja silmad ja laseb tal niimoodi surra, vähendades päev-päevalt toiduannust.

80. Üks jumalateotaja, kellest Martaine rääkis 3. jaanuari teises loos, seob hästi ilusa poisi nööridega kõrgele ristile ja laseb ta seal kaarnatel ära süüa.

81. Mees, kellele meeldis kaenlaaluseid nuusutada ja nussida ning kellest jutustas ka Duclos, riputab naise kaenla alt läbi tõmmatud nööriga üles, seob igalt poolt kinni ja torkab iga päev kuhugi, nii et veri meelitab kärbseid kohale. Seda teeb ta seni, kuni naine sureb.

82. Mees, kes jumaldas persseid, paneb hiljem tüdruku keldrisse kinni, jättes talle toiduaineid kõigest kolmeks päevaks. Enne haavab ta tüdrukut, et teha surm piinarikkamaks. Ta tahab ainult neitseid ja suudleb enne tüdruku keldrisse saatmist kaheksa päeva tema perset.

83. Ta nikkus väga noori tüdrukuid suhu ja persse. Nüüd rebib ta veel elaval tüdrukul südame välja, teeb sellesse augu, nikub veel sooja auku, paneb siis südame koos spermaga oma kohale tagasi, õmbleb haava kinni ja laseb tüdrukul niimoodi surra, mis, tõsi küll, ei võta väga kaua aega.

Sellel õhtul ütleb Curval, kes on kauni Constance’i vastu vihasem kui iial varem, et sünnitada saab väga hästi ka siis, kui üks jäse on murtud. Sellepärast murrab ta õnnetul parema käsivarre. Samal õhtul lõikab Durcet Mariel ühe rinna maha, pärast seda, kui on vanaeite piitsutanud ja sittuda lasknud.

Kuueteistkümnes päev

(535-539) 84. Üks piitsutaja jõuab viimaks sellise perverssuseni, et ta lõikab pikkamööda luu pealt liha ära, pumpab üdi välja ja valab selle asemele sulapliid. Selle koha peal hüüab hertsog, et ärgu ta enam iialgi elus persse nussigu, kui just see pole see, mida ta teeb kunagi Augustineiga. Vaene tüdruk, keda hertsog samal ajal persse kepib, toob kuuldavale meeleheitliku halina ja valab järvetäie pisaraid. Kuna neiu takistab selle stseeniga hertsogil orgasmi saamist, annab hertsog talle endal ise pauku lahti hõõrudes tosina kõrvakiile, millest saal kajab.

85. Üks perssenussija laseb spetsiaalselt konstrueeritud masinal tüdruku väikesteks tükkideks raiuda. See on Hiinas leiutatud piin.

86. Talle meeldis tüdrukutelt süütust röövida. Nüüd paneb ta neitsi putsipidi terava puust vaia otsa istuma, riputab talle jalgade külge rasked kuulid ja laseb tal niiviisi aeglaselt surra.

87. Üks piitsutaja nülib tüdrukul naha kolm pealmist kihti maha ja pintseldab siis neljandat söövitava ainega, nii et ohver kohutavates piinades sureb.

88. Mees, kelle esimeseks perverssuseks oli sõrme mahalõikamine, on nüüd jõudnud niikaugele, et haarab punaselt hõõguvate tangidega lihatükist, lõikab selle kääridega ära ja suleb haava põletamisega. Ta piinab oma ohvrit nõnda neli-viis päeva, kuni saabub piinarikas surm.

Sel õhtul saavad karistada Sophie ja Seladon, kes tabatakse nikkumast. Mõlemad piitsutatakse üle keha veriseks; seda teeb piiskop, kelle omad nad on. Kummalgi lõigatakse kaks sõrme maha. Need seotakse küll kinni ja paranevad ruttu, kuid piiskopile valmistab operatsioon siiski mõnu. Jälle võetakse ette Fanchon. Pärast härjakaraga peksmist põletatakse tema jalataldu, mõlemat reit nii eest kui tagant, otsaesist ja mõlemat peopesa. Lisaks tõmmatakse välja kõik talle veel jäänud hambad. Kogu selle operatsiooni ajal on hertsogi munn peaaegu vahetpidamata vanaeide persses. Ma pean mainima ka seda, et on võetud vastu otsus persseid viimase piinamine päevani säästa.

Seitsmeteistkümnes päev

(540-544) 89. Mees, kellest Martaine jutustas 30. jaanuaril ja Desgranges ise 5. veebruaril, lõikab noorel tüdrukul rinnad ja kannikad maha ning sööb ära. Haavadele paneb ta kõrvetavad plaastrid ja laseb tüdrukul niiviisi surra. Ta sunnib ka oma ohvrit osa äralõigatud ihust ära sööma.

90. Üks perssenussija keedab väikese tüdruku potis ära.

91. Üks teine mees praeb tüdruku elusalt, torgates ta pärast persse nussimist orgi otsa.

92. Mees, kellele varem meeldis lasta poisse ja tüdrukuid enda nähes eriti suurte munnidega persse keppida, laseb nüüd tüdruku persetpidi teibasse ajada, nautides ohvri piinades väänlemist.

93. Üks perssenussija ratastab naise, ilma talle enne vähimatki viga tegemata, ja laseb tal nii surra.

Sellel õhtul nõuab väga kiimas piiskop, et Alinei punataks. Neiu ilmub ihualasti. Piiskop käsib tal sittuda ja nussib teda siis persse, saamata orgasmi. Tõmmates raevununa oma türa kaunist perssest välja, teeb ta Aline’ile klistiiri keeva veega, mille neiu peab (veel tulikuumana) Thereseile näkku laskma.

Siis lõigatakse Aline’il maha kõik sõrmed ja varbad, mis talle veel jäänud on, murtakse mõlemad käsivarred, põletatakse teda tulise rauaga ning antakse talle piitsa ja kõrvakiile. Lõpuks lõikab piiskop neiul rinnad maha ja saab orgasmi. Seejärel asutakse Therése’i kallale. Teda kõrvetatakse tupe sisemusest, ninaaukudest, käe- ja jalalabadest, antakse kuussada hoopi härjakaraga, tõmmatakse kõik hambad välja, nii palju kui tal neid veel on, ja kõrvetatakse lõua alt. Augustine, kes viibib piinamise juures, hakkab nutma ning hertsog piitsutab teda kõhu ja vitu peale, kuni tüdruk on verine.

Kaheksateistkümnes päev

(545-549) 94. Vanasti harrastas ta kuppude panemist. Nüüd laseb ta naise nelja noore puu vahel neljaks kiskuda.

95. Üks piitsutaja seob naise aparaadi külge, mis pistab ohvri tulle ja tõmbab kohe jälle välja; seda seni, kuni naine on üleni ära põlenud.

96. Varem meeldis talle naise keha vastas põlevaid küünlaid kustutada. Nüüd katab ta ohvri keha väävliga ja paneb põlema, jälgides hoolega, et naine väävliauru kätte ei lämbuks.

97. Üks perssenussija võtab noorel poisil ja noorel tüdrukul sisikonna välja, paneb poisi sisikonna tüdruku kõhtu ja tüdruku oma poisi kõhtu, õmbleb haavad kinni, seob nad selg selja vastu posti külge ja vaatab, kuidas nad surevad.

98. Mees, kes varem tekitas naistele kergeid põletushaavu, praeb nüüd naise resti peal ära, pöörates teda aeg-ajalt teistpidi.

Sellel õhtul langeb Michette pervertide kiimase viha ohvriks. Kõigepealt käsutatakse ta käpuli ja piitsutatakse. Siis tõmbab iga härra tal ühe hamba välja ja igaüks lõikab ühe sõrme ära. Tüdruku reisi põletatakse eest ja tagant nelja koha pealt. Hertsog pigistab ühte Michette’i rinda, kuni see on täitsa paistes, nussides samal ajal Gitoni. Siis tuuakse Louison. Tal kästakse sittuda, antakse kaheksasada hoopi härjakaraga, tõmmatakse hambad välja ning põletatakse tal keelt, persseauku, putsi, järelejäänud rinda ja kuut kohta persse peal. Kui kõik magavad, äratab piiskop oma venna. Nad võtavad kaasa Desgranges’i ja Duelos’ ning viivad neljakesi Aline’i keldrisse. Piiskop nussib neiut persse ja hertsog samuti. Siis kuulutavad nad Aline’ile, et tema viimne tund on tulnud. Nad mõrvavad neiu kohutava piinamisega, mis kestab hommikuni. Jälle üles läinud, kiidavad nad sõpradele kahte jutustajat ja soovitavad neid alati piinamise juures kasutada.

Üheksateistkümnes päev

(550-554) 99. Varem oli ta perssenussija. Nüüd paneb ta selili naise ristluudega terava vaia vastu; naise jäsemeid hoiavad õhus peenikesed nöörid. Selle piina mõju seisneb selles, et ta ajab ohvri naerma, mis põhjustab viimasele hirmsaid valusid ja viimaks surma.

100. Mees, kellele vanasti meeldis persse küljest väikesi lihatükke lõigata, kinnitab tüdruku nüüd kahe laua vahele ja laseb ta pikkamööda katki saagida.

101. Üks mees, kes nussis mehi ja naisi persse, laseb enda juurde tuua venna ja õe. Ta ütleb vennale, et tapab ta hirmsa piinamisega, näidates talle selleks vajalikke piinariistu. Kuid ta lubab kinkida õnnetule elu, kui see on nõus tema silme all oma õde nikkuma ja ära kägistama. Noormees alistub oma saatusele. Sel ajal, kui ta õde kepib, nussib pervert teda ja siis ka õde persse. Kui see on tehtud, kägistab vend õe, et pääseda hirmsast surmast. Hetkel, kui mõrv on täide viidud, avaneb põrandaluuk ja mõlemad kukuvad perverdi vaimustunud pilgu all tulle.

102. Üks perssenussija nõudis ühelt mehelt, et see keeraks tema nähes oma tütrele taha. Siis keppis pervert ise tütart, samal ajal kui isa tüdrukut kinni hoidis. Viimaks ütles pervert isale, et tütar peab tingimata surema, kuid mehel on valida, kas ta kägistab tüdruku ise, nii et see ei pea piinu kannatama, või, kui ta seda ei soovi, peab ta pealt vaatama, kuidas pervert tapab tütre hirmsa piinamisega. Isa eelistabki säästa oma last piinadest ja valmistub tütart nööriga kägistama. Kuid viimasel hetkel haaravad teenrid isast ja seovad ta kinni. Tütart rüvetatakse isa silme all, veeretatakse siis üle hõõguvate naelte ja visatakse viimaks tulle. Pärast seda kägistatakse isa ära, „karistuseks katse eest omaenda tütart ära kägistada,” nagu pervert ütleb.” Isa laip põletatakse samal tulel, kus tütargi.

103. Suur persete ja piitsade armastaja laseb enda juurde tuua ema ja tütre. Ta ütleb tütrele, et tapab ema, kui tütar ei lase endal mõlemaid käelabasid maha raiuda. Tütar nõustub ja tal raiutaksegi käelabad ära. Siis viiakse tütar teise tuppa. Talle seotakse jalgade külge nöör, mille teine ots on seotud ümber ema kaela. Tütar tõmbab nöörist ja kägistab nii ema, ilma seda ise teadmata. Talle näidatakse, mida ta on teinud, ja kui ta meeleheitlikult halab, lüüakse tal mõõgaga pea maha.

Sellel õhtul nõuab Durcet, kes on kade naudingu pärast, mis vendadele eile osaks sai, et Adelaide’i punataks, sest – nagu pankur ütleb – kauaks teda niikuinii enam ei ole. Niisiis pitsitavad Adelaide’i isa Curval ja abikaasa Durcet neiut tuliste tangidega perssest, samal ajal kui hertsog teda ilma libestuskreemita persse kepib. Adelaideil torgatakse auk läbi keeletipu, tõmmatakse neli hammast välja ja piitsutatakse teda siis nii, kuidas jõud võtab. Samal õhtul laseb piiskop Sophie’i aadrit, kuni tüdruk teadvuse kaotab. Ta teeb seda Adelaide’i nähes, kes Sophie’d väga armastab. Protseduuri ajal nussib piiskop Sophie’d persse. Narcisse’il raiutakse kaks sõrme maha, samal ajai kui Curval poissi kepib. Seejärel kutsutakse kohale Marie. Talle torgatakse tuline raud persse ja putsi, tal põletatakse perset kuuest kohast ning lisaks kõdistit, keelt ja ühte allesjäänud rinda. Viimaks tõmmatakse tal välja kõik järelejäänud hambad.

Kahekümnes päev

(555-559) 104. See, kellest Champville jutustas 5. detsembril ja kelle ülimaks rõõmuks oli lasta poisil tema ema nähes prostitueerida, et siis pärast poisile ise taha anda, laseb nüüd jälle saata enda juurde ema ja poja. Pervert ütleb emale, et tapab ta, kuid on nõus talle siiski armu heitma, kui ta tapab poja. Kui naine seda ei tee, lõigatakse poisil tema nähes kõri läbi, kui aga ema poja tapab, seotakse ta poisi laiba külge ja lastakse niimoodi nälga surra.

105. Üks väga häbitu verepilastaja nussib kahte õde persse ja seob nad spetsiaalse masina külge, kummalgi pistoda käes. Masin hakkab liikuma ja õed torkavad teineteist pistodadega surnuks.

106. Üks teine verepilastaja tahab saada ema ja nelja last. Ta lukustab nad kongi, milles saab neid ise jälgida, ega anna neile toitu, et vaadata, milline mõju näljal emale on ja millise lapse ta esimesena ära sööb.

107. Mees, kellest Champville jutustas 29. detsembril, ja kellele meeldis rasedaid naisi piitsutada, tahab saada ema ja tütart, kes on mõlemad rasedad. Ta seob kummagi rauast ketta külge, teineteise kohale, vajutab vedrule ja kettad paiskuvad sellise hooga kokku, et mõlemad naised lömastatakse koos sündimata lastega.

108. Mees, kes hästi palju persse nussis, lõbustab ennast järgmisel viisil. Ta kutsub enda juurde armastajapaari ja ütleb mehele: „Maailmas on ainult üks inimene, kes teie ühist õnne takistab. Ma näitan teda teile.” Ta viib mehe pimedasse tuppa, milles on voodi ja selles lamab keegi. Temperamentne noormees sööstab voodi juurde ja tapab selles lamava inimese noaga. Siis näidatakse talle, et ta on tapnud oma kallima. Meeleheites teeb noormees oma elule otsa peale, kui ta seda aga ei tee, surmab pervert ta püstolilasuga, seistes ise väljas, sest ta ei julge noaga relvastatud noormehele väga lähedale astuda. Enne seda protseduuri aga keppis pervert kumbagi salaarmastajat, andes neile lootust, et suudab aidata neil abielluda.

Sellel õhtul tähistatakse 16. nädala lõppemist. Durcet abiellub naisena Bande-au-cieliga ja mehena Hyacinthe’iga. Pulmade puhul peomeeleolus, tahab pankur piinata Fannit, oma senist kaasat. Niisiis põletatakse tüdruku käsivarsi ja kuut kohta persse peal, tõmmatakse kaks hammast välja ja lõpuks antakse tüdrukule piitsa. Hyacinthe’i, kes on Fänniga abielus ja armastab teda, sunnitakse tüdrukule suhu sittuma. Fännil omakorda kästakse sitt ära süüa. Hertsog tõmbab Augustine’il hamba välja ja nussib teda kohe pärast seda suhu. Fanchon kutsutakse jälle piinamisele. Tal lastakse aadrit ja sel ajal, kui veri mööda kätt alla voolab, murtakse käeluu katki. Siis rebitakse vanamutil varbaküüned küljest ära ja raiutakse kõik sõrmed maha.

Kahekümne esimene päev

Jutustaja teatab, et ta hakkab nüüd rääkima pederastidest, kes tapavad ainult meessoost isikuid.

109. Ta annab poisile taha ja pistab talle seejärel jämedate haavlitega laetud püssi toru persseauku. Pervert vajutab päästikule ja saab samal hetkel orgasmi.

110. Pervert sunnib noort meest pealt vaatama, kuidas tema armuke sandistatakse, ja selle liha sööma, iseäranis kannikaid, rindu ja südant. Muud toitu mehele ei antagi. Kui ta ei söö, siis peab ta nälga surema, kui aga sööb, lüüakse tema kehasse viimaks mitu haava ja lastakse tal verest tühjaks joosta.

111. Ta lõikab mehel munandid välja ja sunnib ohvrit neid ära sööma. Munandite asemele paneb pervert väävlist ja elavhõbedast kuulikesed, mis valmistavad ohvrile selliseid piinu, et ta sureb. Enne surma aga nussib pervert teda, põletab väävlipulbriga ja kriimustab tulikuumade naeltega.

112. Ta lööb mehe perseaukupidi peenikese teiba otsa ja laseb tal nii surra.

113. Meest persse nussides lööb ta ohvri kolba pooleks, võtab ajud välja ja asendab sulapliiga.

Sellel õhtul antakse Hyacinthe keppimiseks vabaks, pärast seda kui ta on kõvasti piitsa saanud. Narcisse tuuakse kohale ja lõigatakse tal munad maha. Siis kutsutakse kohale Adelaide. Talle surutakse tuline raud vastu reit, kõrvetatakse ära kõdisti, torgatakse auk läbi keele, lõigatakse ära mõlemad rinnanibud, murtakse mõlemad käsivarred, raiutakse maha kõik järelejäänud sõrmed ning kistakse välja häbemekarvad, kuus hammast ja üks salk juukseid. Kõigil läheb pauk lahti, välja arvatud hertsogil, kes, munn püsti, nõuab raevunult, et Therese antaks tema käsutusse. Teised on nõus. Hertsog tõmbab vanaeidel kõik küüned küljest, kõrvetab tal ära kõik sõrmed ja murrab ühe käe. Aga kuna tal ikka veel pauk lahti pole läinud, nussib ta Augustine’i putsi ja tõmbab tal seemnepurske hetkel ühe hamba välja.

Kahekümne teine päev

(5657569) 114. Ta murrab poisil kõik jäsemed ja seob ohvri rattale, jättes ta sinna surema. Poiss on niimoodi kinni seotud, et perse on hästi näha. Pervert laseb sellesama ratta peale laua katta ja einestab seal, kuni poisi eluküünal kustub.

115. Ta nülib poisil naha maha, hõõrub ohvri meega sisse ja jätab kärbestele.

116. Ta lõikab mehel munni ja rinnanibud maha ning ajab ta teibasse, samal ajal kui mehe käsi on löödud teise teiba otsa.

117. Seesama mees, kes pani Duclos’ koos koertega sööma, annab poisi lõvile söödaks. Ta annab õnnetule enesekaitseks kerge malaka, mis ajab looma ainult rohkem vihale. Pervert saab orgasmi, kui lõvi õgib oma ohvri viimaseid jäänuseid.

118. Ta annab poisi spetsiaalselt väljaõpetatud täku kätte, kes kepib ta surnuks. Poiss on märanahas ja tema persseauk on hõõrutud kokku mära tupeeritisega.

Sellel õhtul hakatakse Gitoni piinama. Curval, Hercules ja Brise-cul nussivad teda ilma libestuskreemita. Siis piitsutatakse poissi kõigest jõust, tõmmatakse tal neli hammast välja (iga sõber ühe) ja Durcet lömastab õnnetul ühe munandi. Augustine saab piitsa mitmelt mehelt korraga. Hertsog kepib teda persse, samal ajal kui Curval neiul ühe sõrme ära lõikab. Siis nussib Curval Augustine’i persse, hertsog aga kõrvetab tüdrukut hõõguva rauaga kuuest kohast persse pealt. Hertsog lõikab vaesekesel veel ühe sõrme maha – sel momendil, kui Curval orgasmi saab. Nagu nendest kohutavatest vapustustest vähe oleks, peab Augustine veetma ikkagi öö hertsogi voodis. Mariel murtakse üks käsi, rebitakse sõrmeküüned ära ja põletatakse haavu. Öösel viivad Durcet ja Curval Desgranges’i ja Duclos’ assisteerimisel Adelaide’i keldrisse. Curval nussib neiut viimast korda persseauku. Siis tapetakse ohver kohutavalt piinarikkal viisil, mida ma pean üksikasjalikult kirjeldama.

Kahekümne kolmas päev

(5707574) 119. Ta kinnitab poisi masina külge, mis tõmbab ohvri laiali, rebides tal aeglaselt jäsemed küljest. Aeg- ajalt võetakse poiss masina pealt maha ja tema piinu pikendatakse mitme päevani, kuni ta viimaks sureb.

120. Ta laseb imekaunil tüdrukul poisi võrgutada ja seksuaalselt hellitada kuni täieliku rammetuseni. Poiss ei saa midagi süüa ja sureb jõuetuse kätte.

121. Ta teeb mehele ühel ja samal päeval neeruoperatsiooni, silmaoperatsiooni ja pärakuoperatsiooni. Kõik kolm ebaõnnestuvad, kuid pervert ei aita oma ohvrit, vaid laseb tal surra.

122. Ta lõikab noorel mehel suguti ja munandid ära, põletab talle hõõguva rauaga sisse augu, kepib teda sellesse auku ja kägistab ohvri hetkel, kui tal pauk lahti läheb.

123. Ta soeb meest hobusesoaga, kuni ohver on üleni verine. Siis hõõrub ta õnnetu piiritusega sisse ja paneb põlema, jätkates seda senikaua, kuni saabub surm.

Sellel õhtul hakatakse piinama Narcissel Poisil kõrvetatakse perset ja munni ning tema munad lömastatakse. Hertsogi nõudmisel, kes on täis raevu Augustine’i vastu, tuleb neiul täna jälle kannatada. Tal kõrvetatakse perset ja kaenlaaluseid. Siis pistetakse neiule tuline raud putsi ja ta kaotab teadvuse. Hertsogit ajab see veel enam vihale. Ta lõikab Augustine’il ühe rinna maha, joob verd, murrab ohvril mõlemad käed, tirib häbemekarvad välja, lõikab kõik sõrmed maha ja suleb haavad tulega. Siiski magab hertsog veel tänagi öösel Augustine’iga ja – nagu Duclos hiljem räägib – nikub teda öö otsa eest ja tagant, kuulutades ise neiule, et homme see tapetakse. Seltskond aga piinab kõige lõpuks veel Louisoni, murdes tal ühe käeluu, kõrvetades tal keelt ja kõdistit, tõmmates kõik küüned ära ning põletades haavu. Sellises seisundis nussib Curval vanaeite persse ja muljub raevuka orgasmi ajal kõigest jõust Zelmire’i rinda. Kuid sellest on talle veel vähe – ta piitsutab vaest tüdrukut nii, et on üleni higine.

Kahekümne neljas päev

(5757579) 124. Sama mees, kellest Martaine jutustas 1. jaanuari neljandas loos, tahab keppida meest selle kahe lapse nähes. Seemnepurske hetkel torkab ta ühe käega ühe lapse pistodaga surnuks, teisega aga kägistab teise.

125. Mees, kellele meeldis rasedaid naisi kõhu peale piitsutada, jõuab oma perverssustega viimaks niikaugele, et seob kuus kaheksandat kuud rasedat naist selgasid pidi kokku. Esimesel lõikab ta kõhu lõhki, teisele torkab noa sisse, kolmandale annab sada jalahoopi, neljandale sada kepihoopi, viiendal põletab kõhu ära, kuuendal hõõrub kõhtu riiviga. Lõpuks surmab ta need, kes pärast neid kohutavaid piinamisi veel elus on, nuiahoopidega kõhtu.

Curvai katkestab siin jutustajat mingi perversse stseeniga, sest teda erutab see jutt väga.

126. Võrgutaja, kellest jutustas Duclos, laseb enda juurde tulla kahel tüdrukul. Ta ütleb esimesele, et see salgaks maha jumala ja usu, kui tahab ellu jääda. Tüdrukule on aga enne salamahti öeldud, et ta seda ei teeks, sest siis polevat tal midagi karta – pervert tapvat ta just siis, kui ta jumalast taganeb. Sellepärast tüdruk keeldubki. Mees laseb talle kuuli pähe, öeldes: „See on sulle jumala eest!” Siis nõuab ta ususalgamist teiselt, kes nähtud vaatepildist surmani ehmununa teebki seda. Pervert laseb tallegi kuuli pähe, öeldes: „See on sulle kuradi eest!” Sellise jäleda lõbustuse korraldab ta iga nädal.

127. Kirglik perssenussija kutsub hulga külalisi ballile. Kui kõik on kohal, variseb põrand sisse ja peaaegu kõik saavad surma. Kui ta jääks pikemaks ajaks samasse linna, siis ei saaks ta oma veretöid kuigi kaua jätkata, kuid ta vahetab pidevalt elukohta ja jääb vahele alles viiekümnendal korral.

128. Mees, kellest Martaine jutustas 27. jaanuaril ja kellele meeldis aborte teha, köidab kolm rasedat naist väga ebameeldivatesse asenditesse ja laseb neil niimoodi sünnitada. Siis seob ta igale naisele tema lapse kaela ja jätab nad ilma toiduta, seni kuni laps on surnud, või kuni naine on lapse ära söönud.

Samal mehel oli ka teine lõbustus. Ta laskis kahel naisel enda nähes sünnitada. Siis sidus ta naistel silmad kinni ja segas lapsed ära, tehes neile enne salamärgid, mille järgi ainult tema sai aru, kumb on kumb. Siis käskis ta kummalgi naisel oma laps üles leida. Kui naised leidsid õiged lapsed, jättis ta nad elama, kui ei, siis torkas saabli emast ja lapsest korraga läbi.

Selle õhtu orgia ajal antakse Narcisse keppimiseks vabaks. Durcet lõikab tal kõik sõrmed maha, samal ajal kui piiskop poissi nikub. Ühtlasi torgatakse õnnetule hõõguv nõel kusitiavasse. Pärast seda kutsutakse kohale Giton. Härrad loobivad teda üksteisele nagu palli, kuni poiss murrab jala. Sel ajal, kui hertsog teda nikub, ilma orgasmi saamata, kutsutakse kohale Zelmire. Tal kõrvetatakse kõdistit, keelt ja igemeid, tõmmatakse neli hammast välja, põletatakse reisi kuuest kohast ning lõigatakse maha rinnanibud ja kõik sõrmed. Sellisena kepib Curvai teda persse. Temalgi ei lähe veel pauk lahti. Nüüd tuuakse kohale Fanchon ja pistetakse tal üks silm välja. Öösel viivad hertsog ja Curvai Desgranges’i ja Duclos’ abiga Augustine’! keldrisse. Tüdruku perse on veel väga hästi säilinud. Ta saab piit­sa ja mõlemad mehed nussivad teda persse, ilma et pauk lahti läheks. Siis tekitab hertsog Augustine’ile persse peale 58 haava ning valab igasse keevat õli. Ta pistab neiule hõõguva raua vittu ja pärakusse ja nikub teda pärast seda hainahast kondoomiga, mis hõõrub viga-saanud kohti jube valusasti. Viimaks lõigatakse Augustine’il kõht lõhki ja lüüakse pealuusse mõra. Kui hertsog tüdrukut sellises seisundis veel nikub, annab see otsad. Nii suri viieteistkümne aasta ja kaheksa kuu vanusena üks kõige taevalikumaid iludusi, keda loodus iial loonud on. (Siia tuleb veel ülistuskõne tema auks.)

Kahekümne viies päev

(5807584) Sellel päeval võtab hertsog Colombe’i naiseks. Viimane peab täitma kõiki abikaasa ülesandeid.

129. Suur persete armastaja kepib neidu tema armsama silme all ja hiljem ka noormeest neiu nähes. Siis naelutab ta armunud teineteise külge ja jätab nad niimoodi surema.

Selline saatus on määratud ka Seladonile ja Sophie’le, kes teineteist armastavad. Jutustamine katkestatakse, et sundida Seladoni tilgutama pitsatilakki Sophie’ persse peale. Poiss kaotab meeleheitest teadvuse ja sellises seisundis keerab piiskop talle taha.

130. Sama mees, kes lõbustas end tüdrukutte vetteviskamise ja väljatõmbamisega, jõuab viimaks selleni, et heidab seitse või kaheksa tüdrukut tiiki ja vaatab mõnuga pealt, kuidas nad oma elu pärast võitlevad. Ta ulatab neile hõõguva raudlati. Tüdrukud haaravad sellest, kuid ta tõukab nad vette tagasi. Et ohvrid ikka kindlasti upuks, on neil kõigil enne vetteviskamist üks jäse maha raiutud.

131. Varem meeldis tal oma ohvritele okseleajavat rohtu anda . Nüüd kasutab ta ühte erilist ainet, et levitada surma üle terve provintsi. Ta mürgitab kaeve ja jõgesid ning saadab sedasi teise ilma aukartustäratava hulga inimesi.

132. Mees, kellele meeldis piitsutada, suleb kolm rasedat naist rauast puuri, igaühel on veel ka laps. Siis hakkab pervert puuripõrandaid altpoolt kuumutama. Mida kuumemaks läheb , seda rohkem naised piinlevad. Nad väänlevad vaevades, suruvad lapsed enda vastu ja langevad viimaks surnult maha. ( Millestki niisugusest ma juba kirjutasin; pean järgi vaatama , kus).

133. Varem meeldis talle teisi naaskliga torkida. Nüüd suleb ta raseda naise seestpoolt naeltega pikitud tünni ja veeretab seda tükk aega aias ringi.

Need jutud rasedatest naistest valmistasid Constance’ile sama palju meeleheidet kui Curvalile naudingut. Neiu aimab oma kohutavat saatust sedamööda, kuidas see lähemale jõuab. Constance’i hakatakse juba tasapisi piinama – teda kõrvetatakse kuuest kohast persse pealt, tilgutatakse pitsatilakki ninna ja torgitakse nõeltega rindu. Siis võetakse ette Giton . Tal torgatakse tuline nõel läbi türa, torgitakse mune ja tõmmatakse neli hammast välja. Järgmisena kutsutakse Zelmire, kelle surmapäev on lähenemas. Talle surutakse hõõguv raud putsi, tehakse kuus haava rinnale ja kaksteist kannikatele, torgitakse teda ninasse ja neli sõpra annavad talje igaüks kakskümmend kõrvakiilu. Seejärel tõmmatakse tüdrukul neli hammast välja, torgatakse teda ühte silma, piitsutatakse ja kepitakse persse. Curval, tüdruku abikaasa, teeb talle teatavaks, et ta tapetakse homme. Zelmire’il on hea meel selle üle, et tema piinad varsti lõpevad. Järgmine piinatav on Rosette. Tal tõmmatakse neli hammast välja, kõrve­tatakse tulise rauaga abaluude kohalt ning tehakse sisselõikeid reitesse ja sääremarjadesse. Siis nussitakse tüdrukut persse, muljudes samal ajal tema rindu. Viimasena kutsutakse piinamisele Therese. Vanaeidel torgatakse üks silm välja ja antakse sada hoopi härjakaraga.

Kahekümne kuues päev

(5857589) 134. Üks perssenussija seisab torni jalamile. Maapind tema ees on kaetud teravate raudoradega. Kõrgelt tornist visatakse alla mõlemast soost lapsi, keda pervert on enne persse nussinud. Talle tunneb suurt naudingut, vaadates kuidas lapsed orade otsa lendavad ja nende veri tema peale pritsib.

135. Sama mees, kellest Desgranges jutustas 11. ja 13. veebruaril ning kelle meelislõbustuseks on süütamine, harrastab ka sellist perverssust, et paneb luku taha kuus rasedat naist, seob nende külge põlevaid materjale ja süütab need. Kui naised püüavad ennast päästa, ajab ta nad raudoraga torkides tulle tagasi. Kui naised on juba poolpõlenud, avaneb nende all põrand ja nad kukuvad suurde keeva õliga täidetud katlasse, kus nad ka oma otsa leiavad.

136. Mees, kellest Duclos rääkis, et ta vihkab vaeseid, ja kes ostis Lucile’ ning tema ema ja õe, ja kellest on rääkinud ka Desgranges (järgi vaadata!), harrastab ka sellist meelelahutust, et paneb terve perekonna püssi-rohukoti otsa istuma ja laseb nad õhku.

137. Üks verepilastaja ja suur persenussi sõber soovib ühendada persenussi verepilastamise, mõrva, vägistamise, jumalateotamise ja abielurikkumisega. Ta laseb ennast oma pojal armulaualeivaga persse nussida, vägistab oma abielus tütre ja tapab oma vennatütre.

138. Suur persete armastaja kägistab naise samal ajal kui ta teda persse nussib. Kui naine on surnud, nussib ta teda vittu ja seemnepurske hetkel tapab ta naise tütre noahoobiga rinda. Siis kepib ta surnud tütart persse. Mõeldes, et äkki on ohvrid siiski veel elus, viskab ta nad igaks juhuks mõlemad tulle ja vaatab, kuidas nad põlevad. See on sama mees, kellest Duclos jutustas 29. novembril ja kes tahtis näha tüdrukut musta riidega kaetud voodil lamamas. See on ka sama mees, kellest Martaine jutustas 11. jaanuari esimeses loos.

Piinamist alustatakse täna Narcisse’ist. Tal raiutakse üks käelaba maha ja Gitoniga tehakse sama. Michette’i kõrvetatakse tupe sisemusest ja Rosette’i samuti. Kummalgi kõrvetatakse veel kõhtu ja rindu. Curval aga, kes vaatamata nelja sõbra kokkuleppele ei suuda ennast enam valitseda, lõikab Rosette’il ühe rinna ära, keppides samal ajal Michette’i persse .Siis kutsutakse Therese. Tema saab kakssada hoopi härjakaraga. Siis pistetakse tal üks silm välja. Öösel kutsub Curval hertsogi ning koos Desgranges’i ja Duclos’ga viivad nad Zelmirei keldrisse. Seal piinatakse tüdrukut kõige kujuteldamatumalt jubedal moel, kuni ta viimaks sureb. Zelmire’ piinad on palju hullemad kui need, mida Augustine taluma pidi ja kaks julmurit on temaga ametis veel hommikusöögi ajalgi. Kauni Zelmire’i eluküünal kustub viieteistkümne aasta ja kahe kuu vanuses. Tal oli kõikide tüdrukute hulgas kõige ilusam perse. Järgmisel päeval võtab lesestunud Curval naiseks Hebe.

Kahekümne seitsmes päev

Viimase, seitsmeteistkümnenda nädala lõpupidu lükatakse edasi homsele, et ta langeks kokku jutustuste lõpuga. Desgranges jutustab järgmised lood:

(5907594) 139. Mees, kellest Martaine jutustas 12. jaanuaril ja kes toppis oma ohvritele ilutulestikurakette persseauku , harrastab ka sellist rõvedust, et seob kaks rasedat naist kuulikujuliselt kokku ja tulistab mortiiriga välja.

140. Üks mees, kellele meeldis kuppe panna, lukustab kaks alasti rasedat naist tuppa ja sunnib neid teineteist pistodadega ründama, sihtides neid jahipüssist ja ähvardades nad keeldumise korral maha lasta. Kui naised teiseteist tõsimeeli ründavad ja ära tapavad, on pervert oma eesmärgi saavutanud. Kui nad seda siiski ei tee, sööstab ta neile mõõgaga kallale ja torkab ühe surnuks, teisel aga lõikab kõhu lõhki ja põletab sisikonda söövitava vedeliku või hõõguva rauaga.

141. Mees, kellele meeldis rasedaid naisi kõhu peale piitsutada, seob raseda tüdruku rattale. Ratta all on tüdruku ema, kes on tooli külge seotud ega saa ennast liigutada. Ta peab taluma seda, et tütre väljaheited kukuvad talle pähe ja samamoodi laps, kui see sünnib.

142. Mees, kellest Martaine jutustas 16. jaanuaril ja kes torkis tüdrukuid persse, seob nüüd tüdruku raudnaeltega pikitud laua külge ja nikub neid seal peal, nii et iga tõukega ohvrile naelad selga tungivad. Siis pöörab ta tüdruku ümber ja kepib teda persse, tõugates ohvrit samal ajal selga, et naelad rindu torgiksid. Siis asetab ta tüdruku kohale teise samasuguse laua ja kruvib need aeglaselt kokku, nii et ohver, keda aparaat lömastab ja tuhanded nõelad torgivad, sureb piinarikast surma.

143. Üks piitsutaja seob raseda naise laua külge, torkab talle tulise nõelad silmadesse, suhu ja mõlemasse rinda, kõrvetab tal kõdisti ja rinnanibud küünlaga ära, murrab mõlemad jalad ning virutab talle viimaks hõõguva rauaga kõhtu, tappes nii lapse kui ka naise. Ta tahab, et sünnituseni ei oleks enam kaua aega.

Sellel õhtul piitsutatakse Julie’d ja Duclos’d, kuid ainult naljapärast, sest need kaks kuuluvad säästetavate hulka. Sellegipoolest põletatakse Julie’d kahest kohast persse pealt ja tal tiritakse natuke juukseid välja. Constance’il, kes peab homme tapetama, kuid kes seda ise veel ei tea, põletatakse mõlemaid rinnanibusid. Talle tilgutatakse pitsatilakki kõhu peale, tõmmatakse neli hammast välja ja teda torgatakse nõeltega silmamunadesse. Narcisse’il, kelle surmapäev on samuti homme, pistetakse välja üks silm ja tõmmatakse välja neli hammast. Gitonil, Michetteil ja

Rosetteil – neilgi tuleb jagada Constance’i saatust – pistetakse igaühel välja üks silm ja tõmmatakse välja neli hammast. Rosette’il lõigatakse ära rinnanibud, kuus lihatükki käsivartelt ja reitelt, raiutakse maha kõik sõrmed ning pistetakse hõõguv raud tuppe ja persseauku. Curval ja hertsog saavad kumbki kaks orgasmi. Viimaks tuuakse kohale Louison. Talle antakse kakssada hoopi härjakaraga, pistetakse silm välja ja kästakse tal see ära süüa. Vanaeit kuuletub.

Kahekümne kaheksas päev

(5957599) 144. Üks perssenussija laseb enda juurde tulla kahel sõbrataril ning seob nad kokku, suu vastu suud. Nende kõrval on isuäratav eine, kuid nad ei küüni selleni. Pervert vaatab pealt, kuidas naised nälga kannatades teineteist söövad.

145. Mees, kellele meeldis rasedaid naisi piitsutada, suleb kuus sellist olendit raudvõrudest puuri, nii et nad on nägudega üksteise poole. Siis surub ta võrusid pikkamisi kokku, pressides naised aeglaselt üksteise vastu ja lämmatades nad koos lastega. Eelnevalt lõikas ta igaühel maha mõlemad kannikad ja ühe rinna ning riputas need ohvritele kaela.

146. Üks teine mees, kellele samuti meeldis rasedaid naisi piitsutada, sidus kaks sellist kahe ridva külge, mis neid vastu teineteist virutasid, kuni nad viimaks põrutusest surid. Sel hetkel sai pervert orgasmi. Kui see mees sai, võttis ta oma lõbustuste jaoks ema ja tütre või kaks õde.

147. Krahvil, kellest Duclos jutustas ja kellest ka Desgranges 26-ndal päeval juttu tegi, sellel samal, kes ostis Lucilei ja selle õe, ning kellest Martaine rääkis 1 jaanuari neljandas loos, oli veel üks, kõige hirmsam perverssus. Ta riputas kolm naist kolme augu kohale. Esimene riputati üles keeltpidi ja tema all oli hästi sügav kaev. Teine riputati üles rindapidi ja tema all oli vann hõõguvate sütega. Kolmandale tehti lõige ringi ümber pea ja riputati üles juukseidpidi; auk tema all oli pikitud raudoradega. Kui vastavalt keel, rind või juuksed järele andsid ja nad kukkusid, pääsesid nad ühest piinast ainult selleks, et sattuda järgmisse. Kui krahvil selleks võimalust on, võtab ta kolm rasedat naist, muidu aga kolm tükki, kes olid samast perekonnast. Samamoodi tappis ta ka Lucile’i koos ema ja õega.

4. Viimane lugu. Noobel härrasmees, kes harrastas seda viimast perverssust, mille me nimetame põrguks, on meile tuttav juba neljast loost – ta on Duclos’ 29. novembri viimase loo kangelane, tema oli ka see, kes Champville’i jutus võttis süütusi üheksa-aastastelt, Martainei jutus kep-pis persse kolmeaastasi ning kes tuli ette ka ühes Desgranges’i varasemas jutus. (Pean järgi vaatama, kus.) See oli umbes neljakümneaastane mees, hiiglasekasvu ja vägilase kehaga. Tema türa oli 30 sentimeetrit pikk ja 6 sentimeetrit jäme. Ta oli väga rikas, väga kõrgest seisusest, väga karm ja väga julm. Selle perverssuse jaoks oli ta seadnud sisse maja Pariisi äärelinnas, täiesti kõrvalises kohas. Mehe kõlvatutele himudele pühendatud ruum oli suur salong, elegantse sisustuseta, kuid üleni polsterdatud ja madratsitega kaetud. Suur aken oli selle ruumi ainus avaus ning ta avanes suurde siseõue ja oli maapinnast kuue meetri kõrgusel. Akna all on maha laotatud madratsid, mille peale kukuvad tüdrukud, keda ta keldrisse viskab. Keldrit kirjeldame edaspidi. Ürituse jaoks läheb vaja viitteist tüdrukut, kes on kõik vanuses 15717 aastat; vanemad ja nooremad ei kõlba. Kuus kupeldajat Pariisis ja kaksteist pro­vintsis on ametis talle kõige kaunimate selles vanuses tüdrukute hankimi­sega.

Vahepeal hoitakse neid maal kloostris, mis kuulub samale perverdile, ja võetakse sealt siis viieteistkümnekaupa. Üritus toimub korrapäraselt iga kahe nädala tagant. Päev varem käib pervert ise tüdrukuid üle vaatamas. Kui neil on pisimgi puudus, lükkab ta nad kohe tagasi. Ta tahab ainult laitmatuid iludusi. Kaunitarid saabuvad tema majja ühest kupeldajast saadetuna ja majutatakse ühte tuppa salongi kõrval. Siin võetakse tüdrukud algul alasti. Pervert vaatab nad üle, katsub läbi, pigistab eri kehaosi, uurib ülima hoolega, imeb nende suid ja laseb neil üksteise järel endale suhu sittuda, kuid ei söö sitta ära. Pärast seda, kui kõik see on äärmise põhjalikkusega tehtud, vajutab ta neile hõõguva rauaga õla peale numbrid, mis näitavad seda, mis järjekorras ta nad ette võtab. Siis läheb ta salongi, jäädes sinna mõneks ajaks üksi, kusjuures keegi ei tea, mida ta seal teeb. Siis pervert koputab ja esimene tüdruk tuuakse sisse, või õigemini visatakse, sest kupeldaja tõukab ta täiest jõust perverdi käte vahele, kes püüab ta kinni. Nüüd paneb mees ukse kinni, võtab vitsakimbu ja peksab tüdrukut persse peale. Siis nussib ta teda oma kohutava türaga persse, kasutamata kõrvalist abi. Orgasmi ta veel ei saa. Ta tõmbab kõva munni välja, võtab jälle vitsakimbu ning piitsutab tüdruku selga ja reisi eest ja tagant. Seejärel paneb pervert tüdruku taas pikali ning võtab tema süütuse eestpoolt. Siis piitsutab ta kõvasti tüdruku rindu ning muljub neid siis kõigest jõust. Seejärel torkab ta tüdrukut kuus korda eri kohtadesse naaskli­ga, seejuures korra kummassegi rinda. Nüüd avab ta akna, mis avaneb siseõue, asetab tüdruku peaaegu keset salongi ning annab talle nii tugeva jalahoobi persse, et ohver lendab aknast välja ja kukub madratsitele.

Enne väljaheitmist paneb ta veel tüdrukule kaela lindi, mis tähistab teatavat piina – sellist, mis tema arvates sellele tüdrukule kõige paremini sobib või talle, mehele, suurimat naudingut võiks pakkuda. Sellel perverdil on õige piina valimise peale uskumatult hea nina. Nii lendavad kõik viisteist tüdrukut üksteise järel aknast välja, olles teinud läbi sama protseduuri. Sedasi röövib mees ühe päevaga kolmkümmend süütust, kaotamata tilkagi spermat. Kelder, kuhu tüdrukud kukuvad, on varustatud viieteistkümne eri seadeldisega ülikohutavate piinade jaoks. Igat neist julmustest juhendab maski ja kuradikostüümiga timukas, kelle rüü on sama värvi nagu lint tüdruku kaelas, kellele on mõeldud vastav piin. Piinamine ei alga aga enne kui kõik viisteist on alla visatud. Siis saabub pervert, kes on võtnud kolmkümmend süütust ilma seemet purskamata. Ta laskub põrgusse, peaaegu alasti, munn kivikõva ja ise tige kui herilane. Kui ta saabub, on all juba kõik valmis. Viisteist piinamist algavad üheaegselt. Need on: 1. Tüdruk seotakse rattale, mis pöörleb lakkamatult hästi teravate nugade lähedal. Viimased lõikavad sisse ainult nii vähe, et tüdrukut keerutatakse ringi vähemalt kaks tundi, enne kui ta sureb. 2. Tüdrukut hoitakse viie sentimeetri kaugusel hõõguvast raudplaadist, nii et ta aeglaselt ära kõrbeb. 3. Tüdruk kinnitatakse taljetpidi hõõguva raudlati külge ja väänatakse tal kõik jäsemed hirmsat moodi välja. 4. Jäsemeid tõmmatakse tugevate vedrudega aeglaselt laiali, kuni nad viimaks rebenevad küljest ja keha kukub hõõguvatele sütele. 5. Tüdruku pea kohale langetatakse hõõguvast rauast kell, aga ilma teda puudutamata, nii et ta pea kõrbeb üleni ära. 6. Tüdruk kinnitatakse kettidega katlasse, mis on täis keevat õli. 7 . Tüdruk kinnitatakse masina külge, mis torkab teda kuus korda minutis orgiga, aga iga kord ise kohta, nii et ta on viimaks üleni torkehaavadega kaetud. 8. Tüdruk pannakse jalgupidi põlevasse ahju ning pliiraskus pea peal lükkab teda järjest edasi, sedamööda kuidas alt ära põleb. 9. Timukas puudutab tüdrukut hõõguva rauaga ühest kohast teise järel, kuni ohver on üleni kaetud põletushaavadega. 10. Tüdruk seotakse klaaskupli alla vaia külge ja kakskümmend nälginud madu õgivad ta elusalt ära. 11. Tüdruk seotakse käelabapidi rippuma, jalgade külge pannakse aga kaks rasket kahurikuuli. Viimaks kukub ta põlevase ahju. 12. Tüdruk aetakse suudpidi teibasse, jalad õhus, ja sädemetevihm langeb lakkamatult tema kehale. 13. Ohvri pal­jastatud närvid seotakse nööride külge, mis neid venitavad, ja samal ajal torgitakse neid hõõguvate raudoradega. 14. Tüdrukut pekstakse traadist piitsaga, mille ots on kuumaks aetud, vaheldumisi putsi ja persse peale, vahepeal aga kraabitakse tuliste nõeltega. 15. Tüdrukule antakse mürki, mis kõrvetab tema sisikonda, paneb ta hirmsates krampides väänlema ja jubedaid karjeid kuuldavale tooma. See tüdruk sureb viimasena ja tema piin on üks kõige kohutavamaid.

Pervert jookseb keldris siia ja sinna, vaa­dates igat piinamist veerand tundi. Seejuures toob ta kuuldavale kõige hullemaid jumalateotusi ja kuhjab oma ohvrid üle mõnitustega. Kui ta viimaks enam vastu ei suuda pidada ja kaua tagasi hoitud sperma on valmis välja lendama, istub ta tugitooli, millest paistavad kõik viisteist piinamisstseeni. Tema juurde lähenevad kaks timukat, kes näitavad talle oma persseid ja hõõruvad tema türa. Pervert saab orgasmi, möirates nii kõvasti, et see summutab isegi tema ohvrite karjed .Siis läheb ta välja. Nendele ohvritest, kes on veel elus, teevad timukad halastusest kiire lõpu, matavad laibad maha ja kaheks nädalaks on jälle rahu majas. Sedasi lõpetab Desgranges oma jutustused. Teda tervitatakse aplausiga ja ülistatakse taevani. Juba sama päeva hommikul algasid hirmsad ettevalmistused planeeritud peoks.

Curval, täis raevu Constancel vastu, nikkus teda hommikupoolikul vittu ja tegi talle teatavaks tema saatuse. Kohvi serveerisid viis surmamõistetut: Constance, Narcisse, Giton, Michette ja Rosette. Viimaste juttude ajal saadeti korda kohutavaid jõledusi, kvadrillid olid ihualasti. Niipea, kui Desgranges on lõpetanud, käsutatakse kohale Fänni. Tal lõigatakse maha kõik järelejäänud sõrmed ja varbad ning Curval, hertsog ja kõik neli tähtsamat nussijat kepivad teda ilma libestuskreemita persse. Siis kutsutakse Sophie. Seladoni, tema kallimat, sunnitakse neiu putsi kõrvetama. Siis lõigatakse Sophie’1 kõik sõrmed maha ja lastakse kõigist neljast jäsemest aadrit. Tüdrukul rebestatakse parem kõrv ja torgatakse välja vasak silm. Seladoni sunnitakse nendele toimingutele kaasa aitama ja mõnda asja peab ta päris ise tegema. Pisimagi kõhklemise peale saab ta traatpiitsaga. Pärast seda minnakse õhtulauda. Söömaaeg on väga rikkalik. Juuakse ainult sampust ja kangeid napse. Veretöö algab orgia ajal. Kui härrad õhtust söövad, teatatakse neile, et kõik on valmis. Nad lähevad alla ja leiavad keldri väga ilusti sisustatult. Constance lamab omamoodi mausoleumis, mille nurkade kaunistuseks on neli last. Et perssed on kõik veel terved, siis pakub nende vaevamine erakordset lõbu. Kuni õige piinamiseni jõutakse, läheb kaua aega. Curval lõikab – ise samal ajal Gitoni nussides – Constance’il isiklikult kõhu lõhki ja võtab välja lapse, mis on juba üsna arenenud ja meessoost. Siis allutatakse kõik viis ohvrit jubedatele piinadele, mis on mitmekesised, kuid kõik erakordselt julmad.

1. märtsil võetakse, kuna lumi ei ole veel sulanud, vastu otsus õiendada järelejäänud objektidega arved ühekaupa. Neli sõpra kehtestavad uued sisekorra reeglid, otsustades, et kõikidele ellujäetavatele antakse roheline lindike, tingimusel et nad aitavad teiste piinamise juures kaasa. Kuueliikmelisele köögipersonalile ei räägita midagi, kuid härrad otsustavad, et surnuks piinatakse kolm köögitüdrukut, kes on seda väärt, kokad aga jäetakse ellu, et nende kunsti ka edaspidi saaks nautida. Kõik objektid kantakse niisiis nimekirja.

Härrad otsustavad, et nelja nussija ja nelja jutustaja abiga hakatakse aega viitmata igal võimalikul, kuitahes alatul viisil arved õiendama ülejäänud ohvritega. Erandiks on kolm köögitüdrukut, kes kavatsetakse tappa viimastena. Ülemise korruse tubadesse seatakse sisse neli vangikongi. Kõige kindlamini lukustatavasse ruumi suletakse kolm nussijat, kes igaks juhuks ka aheldatakse, teise Fänni, Colombe, Sophie ja Hebe, kolmandasse Seladon, Zelamir, Cupidon, Zephyr, Adonis ja Hyacinthe ning neljandasse neli vanaeite. Kuna iga päev kavatsetakse tappa üks objekt, siis saab köögitüdrukud, kui nende järg kätte jõuab, pista tühjakssaanud kongidesse. Kui see kõik on plaanipäraselt läbi viidud, saab iga jutustaja enda järelvalve alla ühe kongi. Härrad lõbutsevad oma alamatega kas van­gikongides, või lasevad nad tuua oma tubadesse või saali, nii kuidas neile just pähe tuleb. Ära tapetakse niisiis, nagu juba öeldud, üks objekt päevas, ja järjekord on selline:

1. märtsil Fanchon; 2. märtsil Louison; 3. märtsil Therese; 4. märtsil Marie; 5. märtsil Fänni; 6. ja 7. märtsil Sophie ja Seladon koos ning nad surevad, nagu juba kokku lepitud, teineteise külge naelutatult; 8. märtsil üks vähemtähtis nussija; 9. märtsil Hebe; 10. märtsil teine vähemtähtis nussija; 11. märtsil Colombe; 12. märtsil kolmas ja viimane vähemtähtis nussija; 13. märtsil Zelamir; 14. märtsil Cupidon; 15. märtsil Zephyr; 16. märtsil Adonis; 17. märtsil Hyacinthe; 18., 19. ja 20. märtsil köögitüdrukud; kokku 20.

Seda, kuidas viimased kakskümmend ohvrit kohutavate piinade käes oma elu jätsid ja seda, kuidas lossis kuni ärasõiduni elati, pean üksikasjalikult kirjeldama. Tuleb mainida, et kaksteist ellujäetud objekti sõid kõik koos.

Märkused

Mitte mingil juhul ei tohi sellest plaanist kõrvale kalduda. Selles on kõik hästi läbi mõeldud ja omavahel seoses.

Ärasõitu tuleb täpselt kirjeldada ja alati tuleb õhtusöökide ajal moraali lugeda. Romaani puhtalt ümber kirjutades tuleb käepärast hoida vihik, kus on kõikide peategelaste nimed ja ka need, kellest lugudes korduvalt juttu on. Iga nime kõrvale tuleb jätta ruumi, et kirjutada üles kõik sellesse isikusse puutuvad olulised asjaolud, ja käsikirja lõplikku varianti tehes tuleb sellest juhinduda. See on väga tähtis, sest see on ainus võimalus säilitada tööst selget ülevaadet ja vältida kordusi.

Esimene osa tuleb teha palju pehmemaks. Seal arenevad sündmused liiga kiiresti. Esimene osa peab olema võimalikult süütu ja varjatud. Iseäranis ei tohi kirjeldada nelja sõpra tegemas midagi sellist, millest ei ole veel jutustatud.

Esimesele osale tuleb lisada, et mees, kes annab suhu tüdrukule, keda selle enda isa prostitueerib, on sama, kes nikub räpase türaga ja kellest oli juba varem juttu.

Detsembrikuus ei tohi unustada stseeni tüdrukutega, kes teenivad õhtusöögilauas ja lasevad oma persetest härrade klaasidesse likööri. See oli mul kavas, aga läks meelest ära.

Täiendavad piinad: toru kaudu lastakse naisele tuppe hiir. Siis võetakse toru ära ja õmmeldakse vitt kinni. Loom, kes ei saa välja, õgib ohvri sisikonda. Teine: naine sunnitakse madu alla neelama, see õgib teda samamoodi seestpoolt.

Curvali ja hertsogit tuleb kirjeldada kui temperamentseid, äkilisi jõhkardeid; sellised nad esimeses osas olidki. Piiskop on külmavereline kalk lurjus. Durcefd tuleb kujutada valeliku, õela ja salakavalana. Nende tegelaste teod peavad vastama nimetatud iseloomuomadustele. Hoolega tuleb üles märkida kõikide juttudes esinevate inimeste nimed ja omadused, et vältida kordusi. Isikuandmete vihikus peab olema ka lossi plaan ja iga ruumi ukse juurde tuleb märkida selles ruumis asetleidvad sündmused.

Selle pika kirjarulliga alustasin ma 22. oktoobril 1785 ja ta sai valmis kolmekümne seitsme päevaga.

– L Õ P P –

© MAAJA