Rimini – Euroopa suurim vabaõhu-lõbumaja

6 minutit lugemist

Kuulus Itaalia linn Aadria mere ääres on juba ammu muutunud seksituristide Mekaks. Maffia mahitusel leiavad Riminis tööd prostituudid Venemaalt, Aafrikast, Brasiiliast, Bosniast ja Albaaniast ning Lõuna-Ameerika transvestiidid. Sellele kirevale äärmiselt tööhimulisele seltskonnale lisanduvad kohalikud homoprostituudid, sest Rimini on ka kuulus homokeskus.

Taevas siravad tuhanded tähed. Puhub soe tuul. Pimeduses võib aimata supelmajade (itaalia keeles bagni) piirjooni. Supelrand näib olevat inimtühi. Äkki lõhestab prožektorite ere valgus öise idülli. Kümned valgusvihku jäänud „jalutajad“ püüavad varjuda supelmajadesse. Rimini politsei on alustanud järjekordset haarangut prostituutidele.

Vilkuriga öisele jahile

Öine aktsioon rannas on üha kasvava prostitutsiooni tõkestamise üks meetmeid. Öösiti võtavad Rimini provintsi politseipatrullid ette pistelisi reide 40 km pikkusel rannikualal, et prostituute ja nende kliente otse teolt tabada. Sellel reidil võeti vahi alla ligi 70 Aafrikast, Bosniast, Albaaniast, Venemaalt, Brasiiliast ja Austriast pärit prostituuti. Rimini, kuhu varemalt tavatseti perekonniti puhkama sõitma, on muutumas suureks lõbumajaks.

Politseinik Fabrizzio Lusconi (34): „Seksinäljased eurooplased ei pea enam oma perverssete soovide rahuldamiseks Bangkokki lendama. Nad võivad ennast siin, Riminis, välja elada. Kõige rohkem on Riminis saksa turiste.“

Lusconi, kummikindad käes, tõukab politseibussi viimase kinninabitud rannalibu ja lisab: „Peab hoolega jälgima, et keegi nendest fuuriatest sind ei hammustaks ega küünistaks, sest paljud nendest on nakatunud aidsi.“

Kondoome ei kasutata

Pole ka ime. Enamik prostituute täidab 40 kuni 50 euro eest kunde iga soovi – ka ilma kondoomita. Kiire raha on tähtsam kui kaitse haiguste eest.

Politsei on prostituutide laviini ees võimetu. Mõne tunni pärast on suurem osa kinninabitud prostituutidest jälle vaba, sest ühe libu Aafrikasse tagasisaatmine läheks riigile maksma üle 1000 euro. „Oleks liiga kulukas kõiki kinnivõetud naisi lennukisse panna ning kodumaale saata. Kes peaks selle kõige eest maksma? Hiljemalt kahe nädala pärast on nad jälle tagasi ja tsirkus algab otsast peale,“ kirjeldab Lusconi olukorda. Ta leiab, et need öised haarangud rannas ning teatud kvartalites on kui piisaks kuumale kivile. Üks, kes politsei võimetuse üle siirast heameelt tunneb, on 20-aastane viinlanna Sonja, kes sel ööl kinni võeti. Sonja töötab Riminis alles teist nädalat. „Mind võeti esimest korda kinni, kuid ma tean teiste naiste käest, et siin pole midagi karta. Ja mis võikski minuga juhtuda?“

Aafriklannad – kõige odavam kaup

Sutenöörid tõid Sonja ja veel kolm „tööhobust“ autoga Riminisse. „Joey arvas, et Riminis võiksime kenasti plekki kokku lüüa. Mõned meist olid siin juba eelmisel aastal ja teenisid kamba peale nädalas kuni 10 000 eurot. See juba on midagi! Häda on aga aafriklastest konkurentidega. Neegritarid on hinnad kohutavalt alla löönud,“ jutustab Sonja politseijaoskonnas. Juba järgmisel hommikul on ta jälle vaba. Ühel tänaval politseijaoskonna kõrval juba ootab teda sutenöör. Mõlemad sõidavad valge sportautoga kesklinna suunas. Sonja tuleb esimeses ettejuhtuvas juuksuris üles lüüa, et ta võiks alustada oma igapäevast „kalapüüki“. Keskpäeval tahab Sonja taas rannas olla…

Rand meelitab

Tõepoolest ilmub noor austerlanna ennelõunasel ajal ühe bagini juures nähtavale. Napp neoonvärvides bikinid näitavad rohkem kui varjavad. Sonjal on laitmatu figuur, blondid juuksed soengusse kammitud, huuled tulipunaseks võõbatud – ta näeb välja nagu tippmodell. Puusi õõtsutades jalutab ta rannas ringi, tõmmates endale korvtoolides lösutavate kiimaste meeste pilke. Ei lähe kuigi palju aega, kui esimene asjast huvitatu kükitab Sonja kõrvale. Pärast lühikest vestlust kaovad mõlemad rannast. Lähedal asuvas rannahotellis rahuldab Sonja 60 euro eest Leipzigist pärit ärimeest.

Samal ajal keeb rannas vilgas elu. Solaariumipruunid kaunitarid laveerivad korvtoolide vahel. Kahvatud päikeseprillidega varjatud meestenäod jälgivad teraselt iga nende liigutust. Tõenäoliselt otsivad mehed saabuvaks ööks voodikaaslast. Seoses sinivetikate massilise paljunemisega hakkasid paljud saksa turistid Aadria plaaže vältima, kuid juba 1994. aastal pöördus 300 000 puhkajat kurikuulsasse „teutooni grillahju“ tagasi ja (seksi)turistide arv kasvab pidevalt.

Perekonnad püüavad Aadria hooramaja vältida

Tõsi, publik on muutunud. Paljude hotelliomanike meelehärmiks on ööliblikad või seikluseotsijad vahetanud välja ontlikud perekonnad. Hotelliomanik Enzo Testi kurdab: „Enamik puhkajaid tuleb nüüd ainult seksi pärast. Ma kardan, et ühel heal päeval hakkavad siin võimutsema seksituristid ja meie ilus linn muutub hiiglaslikuks porno-toompeaks.“

Eakas klient prostituudi vittu näppimas.

Õigustatud kartus, mida kinnitavad mitte ainult linna voorivad litsikarjad. Ka iga-aastased erootikamessid meelitavad kundesid kohale. Messi ajal poseerivad pornotähed ja -tähekesed otse tänaval, astuvad alasti publiku ette klubides ja messisaalides. Laval esinedes lasevad pornostaarid end juubeldavatel meestel käperdada. Ja kui sellest küllalt ei ole, siis võivad maksujõulised kunded lasta endale kusagil kõrvalruumis alasti näitsikutel erootilist massaaži teha. Loomulikult sularaha eest.

Kuid alles ööpimeduse varjus saavutab porduelu Riminis tõelise kõrgpunkti. Arvukates diskoteekides visklevad meeletus vaibakloppimise-muusika rütmis päevitunud naised. Seksituristid aga koguvad baarileti ääres napsitades kurameerimiseks julgust. Äri ise teostatakse kas väikestes bordelli moodi pansionaatides või lageda taeva all rannas. Transvestiidid tegutsevad aga vaid kindlas linnaosas. Nende kundedeks on põhiliselt itaalia turistid, kes tahaksid napsata lõunaameeriklasi.

„Loomulikult korraldame reide ka selles piirkonnas. Kuigi me oleme mõnel päeval väljas 100 patrulliga, ei jõua me kõiki kinni võtta. Ja mida me nendega peale hakkame? Kui pistamegi mõne pokri, saadavad mafioosod välja uued prostituudid. See on täielik nõiaring,“ kurdab Lusconi.

Prostituutide vägi ei vähene

Sonja tegi tol ööl head äri. „Ma sain endale ühe hea kunde, oli teine nii neljakümnene. Mingi ametnik suures Saksa firmas, nagu ta mulle ütles. Temaga kolasin paar tundi mööda diskoteeke ja pärast seksi maksis ta mulle 250 eurot. Pole halb!“

Sonja on igal juhul erand, sest enamik prostituute peab selle summa teenimiseks vähemalt viiele kundele rõõmu valmistama. Eriti kehtib see vene koduperenaiste kohta, kes saabuvad siia tšarterlennukitega Moskvast ja St. Peterburgist, et nädalake litsi lüües oma majanduslikku olukorda parandada. Nende saatjateks on tavaliselt vene mafioosod, kes hoolitsevad selle eest, et Riminis oleks alati saadaval „värsket liha“ ja et oleks alati kundedele midagi uut pakkuda.

Kuidas Rimini ennast kaitseb

Kõige rohkem kardavad hotelliomanikud Rimini kui puhkuseparadiisi maine pärast. Kõige vähem meeldiks neile see, kui perekonnad hakkaksid Riminit vältima. Seepärast tahavad nad ennast kaitsta. Hotelliomanik Giuseppe Teselo: „Väljas toimuva vastu ei saa ma midagi ette võtta, aga oma hotellis jälgin ma tähelepanelikult, kes tuleb ja läheb. Daami külaskäik numbrituppa pärast kella 20 ei ole lubatud. Kui külastaja eksib selle nõude vastu, ähvardan ma politseiga – see mõjub. Ma ei taha, et minu hotell muutuks mingiks bordelliks, milles prostituudid sisse ja välja käivad!“

Peale selle hoiatatakse korralikke turiste kahtlase kuulsusega hotellide eest.

Oma jõudu mobiliseerib ka katoliku kirik, kutsudes kohalikus pressis üles boikoteerima erootikamesse. Nüüdseks on politsei käsutuses ka videokaamerad, mille abil on hõlbus jäädvustada prostitutsiooni organiseerivaid kantpäid.

Ka Rimini elanikud nõuavad võimudelt prostitutsiooni vastu tõhusamate meetmete rakendamist. Kuue lapse ema Antonia Cisconte (66) ütles: „Kui ma ühte hoora oma maja ees näen, kallan talle ämbritäie vett kaela, siis laseb see märg libu kohe jalga!“