Zaandami kopsimine ja muud ended

1 minutit lugemist

Peeter Esimene (1672–1725) on ajalukku jäädvustunud küll tugevana nii füüsiliselt kui vaimselt, aga nagu igal inimesel, olid temalgi oma nõrkused. Üks neist – märkimisväärne ebausklikkus: ta kartis peegli purunemist üle toa jooksvat musta kassi, toas põlevat kolme küünalt, jne.

Kummalisel kombel muutus ta pärast reisi Madalmaadesse veelgi ebakindlamaks. Ühel päeval aga teatas tsaar oma lähikondlastele, et ei saanud peaaegu terve öö kestel sõba silmale, sest kusagilt kostis lakkamatult vali kopsimine. Nagu ilmnes, polnud keegi peale tema mingeid helisid kuulnud, aga tsaar kinnitas, et ei eksi, ning et see meenutanud talle kirveste kopsimist Zaandami laevaehitustel.
Mõni aeg hiljem langes tsaar sügavasse depressiooni. Hiljem meenutati, et enne tüli troonipärija Alekseiga oli Peeter vaikiv ja sünge, toitu ei puudutanudki, ja küsimusele. mis teda vaevab, vastas: „Tõuseb häda – kuulsin jälle terve öö Zaandami kopsimst.”
See kopsimine saatis tsaari sestpeale tema elu lõpuni. Palee kroonikud on kirja jäädvustanud, et seda kuulis ta ka enne oma surma.

* * *

Mitte vähem müstiline lugu juhtus imperaator Paul I-ga (1754–1801). Ühel hilisõhtul sammus ta mööda pargiteed lossi poole, vaid paar sammu tema taga keegi võõras. Kuna öö oli selge ja kuupaisteline, nägi imperaator selgesti tema varju enda oma kõrval.
Veidi enne lossi tundis Paul I korraga, et võõras on päris tema kõrval – seda näitas ka vari. Samal ajal tajus ta selgesti, et temast õhkub külma. Nüüd pööras ta pead, et imelikku võõrast terasemalt silmitseda, ja nägi, et tema kõrval kõnnib Peeter Suur! Ainult et – too sammus täiesti häälelult, ujudes nagu viirastus. Täiesti ootamatult lausus aga tavalisel inimhäälel: „Vaene Paul! Õnnetu valitseja!” Hirmunud imperaator kiirendas sammu ja jõudis mõne minuti pärast paleesse. Jahmatusest selleks ajaks juba veidi toibunud, küsis ta valvesõduritelt, kas nood midagi iseäralikku pole märganud. Saanud eitava vastuse, imperaator rahunes.
See müstiline lugu juhtus temaga täpselt aasta enne seda, kui õukondlastest vandenõulased ta 24. märtsil 1801 tapsid.

MAAJA

 

0

Your Cart