Saksamaa põgenikekeskused on terroristide taimelavad!

4 minutit lugemist

Vabakutseline ajakirjanik, raamatu autor, terrorismiekspert Shams Ul-Haq (41) on pärit Pakistanist. Ta tuli 15-aastasena Saksamaale kui saatjata alaealine. Tal on saksa kodakondsus.

Shams Ul-Haq on tuntud oma eksperimentide poolest ja oskab rääkida Euroopa põgenikekeskuste elu köögipoolest paremini kui keegi teine.
Mees elas oma uurimustöö raames 35 erinevas põgenikekeskuses üle Euroopa. Ta kasutas selleks rohkem kui kümmet identiteeti. Ta teab rääkida, milline elu neis keskustes valitseb ja mis seal tegelikult toimub, millest enamusel inimestest üldse aimugi pole.
Tavaliselt jäi ta ühte kohta pidama umbes nädalaks ja tema tegelik identiteet jäi saladuseks. Ta pidi ainult igas uues laagris kasutama uut nime ja sünnikohta. Drestenis oli ta Hamid Mustafa Iraagist, Berliinis oli ta Jamal Ramiri Indiast jne.
Ta lasi end viimati kolme erineva identiteediga registreerida ja see läks läbi. Ta ütleb, et kuni tänaseni on võimalik Saksamaal mängleva kergusega asüülitaotlejate ülekontrollisüsteemi petta. Selline on kurb tõsiasi.
Ta kirjutas oma kogemustest raamatu „Terrorismi taimelava“. Mees ütleb, et Saksamaa põgenikekeskused on terrorismi ja salafistide taimelava. Segaduses põgenikke on võimalik väga lihtsalt pahatahtlikel persoonidel ümber näpu keerata ja manipuleerida.
Viimase eksperimendi viis vabakutseline ajakirjanik läbi Karlsruhes.
Talle jäi sealses põgenikekeskuses silma, et põgenikekeskustes elavad täiesti tavalised välismaalased. See on neile kasulik, sest nad saavad peavarju ja ka raha. Muidu peaks nad lihtsalt kodututena tänavatel elama.
Kui ta kohale jõudis, oli keskusse soovijate järjekorras 40 inimest. Nagu linnades, ei olnud ka siin peaaegu mitte kellelgi enda identiteeti tõendavat dokumenti ametnikele ette näidata.
Põgenikekeskuste katuse alla on võimalik end peita väga lihtsalt ka kurjategijatel. Kokku viibis mees Karlsruhes viis päeva. Ta ütles, et ta pole varem nii palju kuritegelikku suhtumist näinud kui selles Durlacher Allee esmavastuvõtukeskuses. Väljapressimised, vargused, röövimised ja naiste ahistamine kuulub selle keskuse igapäevarutiini juurde. Seal kaubeldakse suurtes kogustes narkootikumidega. Üks narkodiiler ütles, et isegi turvamehed löövad äris kaasa. Seal tutvus mees ka ühe tšetseeni võitlejaga, kes näitas talle õõvastavaid videosid.
Edasi liikus Shams Ul-Haq Münchenisse ja läks sealsesse pagulaskeskusesse, kus tema arvates on liiga palju agressivseid turvatöötajaid ja liiga vähe sotsiaaltöötajaid.
Taas keskusesse pääsemiseks ootejärjekorras seistes mõtles ta taas välja uue identiteedi. Paar meets Sri Lankalt ja üks Pakistanist rääkisid oma loo Müncheni lennujaamas asüüli palumisest jne.
Koos teiste põgenikega tuli ka temal läbida arstlik kontroll. Eelnevalt viidi üks põgenikuna saabunud somaallane kohe haiglasse. Temal ja teistel meestel kontrolliti kehatemperatuuri, vaadati käsi ja küsiti nende tervisliku seisukorra ja allergiate kohta.
Nüüd tuli tal anda taas sõrmejäljed. Seekord aga võeti ajakirjanik vahele. Arvutist selgus, et ta oli indialane nimega Mozour Ahmad. Nüüd oli ajakirjanik põnevil ja ootas mis juhtub edasi?
Kella 22 paiku viidi mehed konteineritesse magama, kuid öösel kella kahe ajal tulid talle turvamehed järele ja edasi viidi ta juba politseisse. Politseinikud teatasid, et oma nime ja andmete valetamine on kuritegu ja et ta on toime pannud kuriteo ja jääb vahi alla.
Ajakirjanik oli väga imestunud ja ütles, et siis peaks enamiku põgenikke vahi alla võtma, kes on andnud Saksamaale saabudes enda kohta valeandmed.
Esmaspäeval pöördus ajakirjanik tagasi Münchenisse, kus juhuslikult andis sel päeval pressikonverentsi ka liidukantsler Angela Merkel.
Shams Ul-Haq esitas pressikonverentsil kaks küsimust: Kas tänane sõrmejäljevõtmise süsteem töötab Saksamaal juba tõrgeteta? Samuti tahtis ajakirjanik teada, kas riigis on olemas seadus, mis keelaks esineda erinevate identiteetidega.
Vastuseks teatati, et on olemas mingid seadused, mis keelavad erinevate identiteetide kasutamise ja et selles osas on kavas seadusi ka karmistada.
Samuti sai ta vastuseks, et üleriigiline sõrmejäljesüsteem töötab juba suhteliselt hästi, kuid siiski on veel lahendamist vajavaid kitsaskohti.
Ajakirjanik ei andnud alla ja päris, et kui põgenik end juba Berliinis andmepangas registreerib, kas on ka võimalik tal ka mujal protseduuri korrata ja end teise nime all uuesti registreerida. Ta sai vastuse, et sõrmejälje tuvastamise süsteem töötab alates oktoobrist. 2016 veatult ja sujuvalt.
Samas õnnestus eksperimendi raames ajakirjanikul end registreerida lausa kolme erineva identiteedi all.
Võttes kokku oma kaheaastase töö, ütleb ajakirjanik, et põgenikesse suhtumine on pisut paranenud. Kuid on endiselt palju negatiivset.
Põgenike radikaliseerimine ekstremistide poolt käib täie hooga edasi. Väga aktiivsed on selles osas just põhja-aafriklased, kes töötavad põgenikekeskustes. Põgenikekeskustesse on vaja rohkem sotsiaaltöötajaid, sest nemad mängivad inimeste integratsioonil siia ühiskonda tähtsat rolli.
Sõrmejäljesüsteem peaks sajaprotsendiliselt funktsioneerima.
Ei saa olla nii, et inimesed saavad end enne lugematul arvul kordi erinevate nimede all registreerida, enne kui infopank selle lõpuks tuvastab, kes see inimene tegelikult on.
Endiselt valetavad paljud migrandid oma päritolumaaks Süüria, sest nii on kindlam saada legaalselt asüüli.
Ametnikud püüavad küll erinevatel viisidel inimese identiteeti tuvastada, helistades saatkondadesse, lasevad asüülitaotlejal näidata oma mobiili või võetakse ühendust taotleja pereliikmetega. Kokkuvõtteks ei funktsioneeri inimese identiteedi tuvastamine ka täna veel nii hästi, kui peaks.

0

Your Cart