Margaret Thatcher –  põikpäine raudne leedi

2 minutit lugemist

8. aprillil 2013 suri 86-aastaselt rabanduse tagajärjel endine Briti peaminister Margaret Thatcher, austatud ja vihatud, kuid mitte kunagi armastatud. Kuigi ta pääses parlamenti juba 1953. aastal, sai ta esimese ministrikoha alles Edward Heathi valitsuses haridusministrina. Ministrina otsustas ta lõpetada koolides tasuta piima jagamise, mis tõi talle hüüdnime „Piimavaras“.

3. mail 1979 valiti Margaret Thatcher Inglismaa esimeseks naispeaministriks. Thatcher oli karmi käega poliitik, kes üritas riiki majandusraskustest välja aidata. Tema suurimaks vaenlaseks oli töötajate õigusi kaitsvad ametiühingud, kelle mõju üritas iga hinna eest vähendada. Thatcheri arvates oli erastamine see võluvägi, mis käivitab majanduse.

Parimad sõbrad Margaret Thatcher ja Ronald Reagan, kes kunagi ütles, et Thatcher on ainuke mees Inglise valitsuses.

Nokk kinni, saba lahti! Karmid meetmed olid majanduslikult edukad, kuid tõid kaasa töötute arvu järsu suurenemise ning lisaks veel hulga sotsiaalseid probleeme. Massiliselt hakati sulgema ebarentaableid söekaevandusi. Töötus tõusis 20%ni, inimesed hakkasid jooma, ei leidnud mingit väljapääsu, nad olid üleliigsed. Thatcherit ei huvitanud absoluutselt, kuidas töötuks jäänud kaevurid oma eluga hakkama saavad ja kas või millal nad üldse uue töökoha leiavad. Töötuid kaevureid manitseti, neid püüti harida: ärge jooge ja suitsetage. Kaevurid küsisid vastu: mis meil siis teha on, vaatame jalgpalli, muud selle abiraha eest ei saa…
Oma tegevuses peaministrina ei olnud Thatcher mitte niivõrd eesmärgikindel, kuivõrd väga põikpäine, veendunud kõigi oma otsuste õiguses. 1990. aastal võttis ta vastu hulga vastakaid otsuseid, millest enim vastuseisu tekitas kinnisvaramaksu asendamine isikumaksuga. Äärmiselt ebapopulaarne otsus tõi kaasa üleriigilised rahvarahutused.
22. novembril 1990 astus Thatcher pisaraid valades tagasi (talle väga meeldis peaminister olla). Valitsusjuhina õnnestus tal küll elavdada majandust, kuid ei suutnud lahendada ühtki olulist sotsiaalset probleemi. Mart Laar peab ennast uhkusega Thatcheri õpilaseks. Ja millega tal siis uhkustada on? Kahtlasevõitu ärastamistega 1990. aastate alguses, mille tagajärjel tekitati Eestis kunstlikult rikaste klass, kuigi me kõik alustasime pärast kroonile üleminekut peaaegu et nullpunktist. Üleöö tekkisid vabrikandid, trükikodade ja kõikvõimalike ettevõtete omanikud. Ei tea kust kargasid iga nurga tagant välja turumajanduse spetsialistid, endised komnoored ja kommunistid. Ühe aasta jooksul hävitati kolhoosid ja sovhoosid, mille loomiseks oli kulunud 40 aastat. Ja mis asemele loodi: söötis põllud, inimestest tühjenevad talud ja külad…
Thatcher muutis Londoni ihaldusväärseks ja tegusaks finantskeskuseks. 19 aastat hiljem tabas maailma majanduskriis, millest ei jäänud puudumata ka Inglismaa. See kriis tõestas, et ainuüksi maksude tõstmisega, erastamisega, suurpankade süüdimatu ja piiramatu võimutsemisega ja rikaste muutmisega veelgi rikkamaks ei too õnne ühegi rahva õule. Aga lihtrahva heaolu pole kunagi ühtegi valitsust huvitanud…

Tunnuspildil: Margaret Thatcher kõnelemas. See oli vist Ronald Reagan, kes ütles, et Thatcheril on Marilyn Monroe huuled ja Caligula silmad.

MAAJA

0

Your Cart