Lähme külla oopiumiurkasse!
See juhtus minu teisel India-reisil 2007. aasta veebruaris. Rajasthanis Rohetis viibides korraldati meile väike huvireis oopiumiurkasse (kuidas seda paika teisiti nimetada?), kus istusid krõllis silmadega mehed ja üks soliidne vanahärra selgitas meile oopiumi ajalugu, demonstreerides ise ka selle valmistamist. Kõigile anti lahkesti oopiumi proovida. Mõneti pani muigama see, et mitte keegi meie grupist – vanusele ja soole vaatamata – ei jätnud juhust kasutamata (ei jätnud hüva rüübet proovimata ka grupis viibinud eluktseline anestesioloog). Tingimuseks oli, et vedelat oopiumi tuli juua peremehe peost. Pole vist vaja mainidagi, et meie grupp lahkus sellest paigast üpris lõbusas meeleolus…
Ajalugu
Oopiumimooni ehk unimagunat on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena.
19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kahe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas, eriti inglaste liiga vaba kauplemine oopiumiga tõi kaasa uimasti kuritarvitamise laialdase leviku hiinlaste hulgas.
Vähesel määral oli oopiumi suitsetamine Euroopas levinud juba 19. sajandil. Tugevatoimeliste opiaatide nagu puhta morfiini ja heroiini sünteesimine ning süstalde ja kanüülide ehk õõnesnõelte kasutuselevõtmine aitas kaasa opiaatide tarvitamise levikule selles maailma osas, kus meie elame. 1960. aastate keskpaigast alates on heroiini kuritarvitamine kujunenud väga raskeks sotsiaalseks ja meditsiiniliseks probleemiks enamikus lääneriikides.
Oopiumi valmistamine
Unimagun, Papaver somniferum, on üheaastane taim, mis võib kasvada 70–100 cm kõrguseks. Selle õied on valged, roosad või violetsed. Toores kupar on peaaegu ümmargune, mõnikord ka piklik, selle tipu ümber on sakiline pärg ning kupra all varre küljes väike esileulatuv ringike. Kupra diameeter on 1–5 sentimeetrit.
Mooni kasvatatakse kuumas ja kuivas kliimas Balkanimaades, Türgis, Afganistanis, Pakistanis, Indias, Myanmaris (end Birma), Vietnamis, Tais, Lõuna-Hiinas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Unimaguna peamised kasvatuspiirkonnad on nn kuldne kolmnurk – Tai, Myanmar ja Laos – ning nn kuldne poolkuu, kuhu kuuluvad Afganistan, Pakistan ja Iraan.
Oopiumimoonist saadakse looduslikke opiaate oopiumi, morfiini, kodeiini jne. Lihtsa keemilise protsessi kaudu on võimalik muuta morfiin poolsünteetiliseks aineks heroiiniks. Ka mitut sünteetilist ainet, mille mõju sarnaneb opiaatide omaga, näiteks fentanüül, ketobemidoon ja buprenorfiin, liigitatakse opiaatide hulka.
Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse erilise noaga lõhed. Oopiumisaak koristatakse piimmahla kogumisest alates 12–15 nädala pärast. Esialgu on mahl piimvalge, kuid õhuga kokku puutudes muutub ta mustjaspruuniks. Mahlal on iseloomulik maitse ja lõhn.
Oopium sisaldab mitut alkaloidi, kõige rohkem on morfiini. Oopiumi morfiinisisaldus on 5–20%. Muud oopiumis sisalduvad alkaloidid on narkotiin, kodeiin, papaveriin ja tebaiin. Ülejäänud mass koosneb veest ja mineraalidest ning orgaanilistest osistest, nagu happed, suhkur, vaha ja õli. Puhastatud ehk suitsetamisoopiumi saadakse järgmiselt: oopium jahvatatakse, lahustatakse vees, kuumutatakse ja filtreeritakse. Kuumutamist jätkates aurustub ülejäänud vesi. Rafineeritud oopium on must ja läikiva pinnaga ning sama lõhna ja maitsega, nagu on oopiumil.
Tavaliselt oopiumi suitsetatakse, kuid seda manustatakse pulbrina või joogina ka suu kaudu ning süstitakse. Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse tõttu köharohuna, oopiumi kasutatakse ka kõhulahtisuse korral. Oopiumi toodetakse tervishoiu vajadusteks, sest ta sisaldab mitut meditsiinis kasutatavat ainet, muu hulgas morfiini ja kodeiini.
