Kuidas debiilsed tõlgid eesti keelt hävitavad

11 minutit lugemist

Tänapäeval annavad arvukad kirjastused välja tohutul hulgal raamatuid. Tahtmatult tekib küsimus, kust küll võetakse välja sellisel hulgal kogenud ja erudeeritud tõlke. Olgu raamatutega kuidas on, kuid filmide tõlkijad on võtnud üksmeelselt nõuks asuda eesti keele lagastamisele ja totaalsele hävitamisele. Filmide subtiitrite üle naeravad isegi IV klassilise haridusega inimesed.  Filmis „Helisev muusika” laulab õde Margaretta: „Maria makes my laugh” (Maria ajab mind naerma), kuid tõlk, vana vitukrae tõlgib issanda rahus: „Maria on ju hea!”. Seadusega tuleks aga keelata naistel tehniliste tekstide tõlkimine. Vigaste tõlgete osas hiilgab eriti kirjastus „Sinisukk”. Briljantne näide raamatust „1000 lennukit” (2007). Tõlkinud Kerstti Kittus, toimetanud Reet Piik. Lk 115: Suured maandumisluugid alandasid lennuki maandumiskiiruse 100 kilomeetrini tunnis. Kallis tõlk-jobu, luugid on lakas, mille kaudu visatakse põrsastele põhku ja lehmadele heina. Lennukil on tagatiivad. Said aru, tainas, tagatiivad, aga mitte luugid!
Aga see selleks, selliseid näiteid võiks tuua tuhandeid.

Järgmine tõlge on ehk kõige õpetlikum ja kõige vapustavam…

Ostsin aastaid tagasi videofilmi „Lahingulaev „Bismarcki” otsingud” ja olin selle tiitritest lausa rabatud.
Videofilmis on järjepanu nimetatud „Titanicu” leidjat Bob Ballardiks. Tegelikult on selle mehe eesnimi Robert. Me ei ütle ju Juku Peegel, vaid Juhan Peegel. Keele- ja tähevead on juba algustiitrites.
Nüüd siis filmi tiitritest. Tõlgi tekst on kursiivis, selle all aga minu märkused ja kommentaarid.
– – –

Palume pöörduda tel. 61 393 17 Tallinnas, juhul kui antud film ilmneb piirattootena.
Kentsakas keel! Ja mis asi see „piirattoode” on? Kuidas saab piraattoode ilmneda? Ilmub unes või? Võib-olla oleks tulnud öelda nii: juhul, kui teil tekib kahtlus, et tegemist on piraatkoopiaga (või piraattootega)…
– – –

Natsistlikule parteile oli see riigi sõjalise jõu taassünni peoks.
Õige on: natslikule. Kas aga „Bismarcki” vettelaskmisel suureks joomapeoks kiskus…?
– – –

Teda kutsuti „Bismarck” ja ta valmistus saama legendiks.
Mis keel see on? Koera kutsuti Reksiks. Laevale anti nimeks „Bismarck”. Raske on tõlkida, kui inimene ei tunne ka käänamist. Õigem oleks öelda: laev sai nimeks „Bismarck”. Kas nüüd laev teadlikult valmistus legendiks saama, selles ma küll kahtlen.
– – –

…ja suundub Põhja-Atlandi suunas, kus „Bismarck” põhja läks.
Paremini kõlaks: …ja suundus (või võttis kursi) Põhja-Atlandile. „Bismarck” ei hukkunud Põhja-Atlandil. Laev ei läinud põhja, vaid lasti põhja. Kui aga norida, siis meeskond avas kingstonid, et laeva uppumist kiirendada.
– – –

Kui „Bismarck” leida on sama raske…
Oi, kui vaevaline võib käänamine olla! Õige on: kuid „Bismarcki” leida on sama raske…
– – –

Tema juhid planeerivad 3 kuud valitsevat õudust PÕhja-Atlandis briti laevaliinidel.
Ilmselt pole tiitrimasinal väikest õ-d. Sõjalaeval on komandör. Õige on: Põhja-Atlandil. Ja üldiselt kirjutatakse arvud kuni 10-ni välja sõnades.
– – –

270 m pikk 53 tuhande tonnise veetÕukejÕuga.
Tõlkija keelekasutus näitab, et ta käis algkoolis (mis tal kahjuks lõpetamata jäi) aastal 1905. Tolleaegsetes õpikutes nimetati näiteks tsentrifugaaljõudu keskpõrketungiks. Õige on: laeva veeväljasurve oli 53 000 tonni. Ja ka see on vale, sest „Bismarcki” veeväljasurve oli 50 900 t ja pikkus 251 m. Ilmselt eksivad olulistes andmetes ka filmitegijad ise. Ja pealegi on erliselt inetu eesti keele solkimine, kui osa arvust kirjutatakse välja numbritena ja osa sõnaga „tuhat”.  53 000 tonni, aga mitte 53 tuhat. Said aru, vana munn!!!
– – –

38 mm kahurit juhitakse stereoskoopilise täpsusega.
Mis totrus see on? Mis asi on stereoskoopiline täpsus? Olgu märgitud, et „Bismarcki” peakaliiber oli 380 mm. Ma usun, et tõlk nõustub minuga, et 38 mm ei ole päris sama mis 380 mm. Oleks tore, kui tõlk oskaks vahet teha triikraual, kardinapuul ja sõjalaeval. Aga seda oleks vist palju nõuda!
– – –

Nad lasevad tonni raskuseid miine 32 km kaugusele.
Tõlkija teadmised sõjandusest on II klassi õpilase tasemel. Miin ei ole mürsu sünonüüm. Tegemist on põhimõtteliselt erinevate lõhkekehadega. Kahur ei tulista miinide, vaid mürskudega.
– – –

2 tuhandest inimesest koosnev meeskond on valitud spetsiaalselt laeval teenimiseks.
Väga halb eesti keel. Arvu kirjutamisel ei kasutata sõna tuhat (näit 2000, mitte aga 2 tuhat). Tuleb kirjutada: „Bismarcki” 2000-liikmeline meeskond… Iseenesestmõistetav on aga see, et mitte ühegi laeva meeskonda ei komplekteerita jalaväelastest.
– – –

Kuid kõigepealt on vaja märkamatult vaenlase territooriumile tungida.
Seda oleks küll põnev vaadata, kuidas sõjalaev sibab mööda vaenlase territooriumi. „Bismarcki” eesmärk oli siiski rünnata vaenlase konvoisid Põhja-Atlandil. Avameri ei kuulu aga kellelegi, seega ei saa see olla vaenlase territoorium.
– – –

…tuleb läbi vaadata 250 ruutmeetri suurune ala.
Võib ka nii, kui tõlkija ei tee vahet ruutmeetril ja ruutkilomeetril.
– – –

Need impulsskordajad saadetakse merepõhja
Mis imeline riistapuu see on? Tegelikult lasti merepõhja akustiline signaalpoi, hõlbustamaks vraki leidmist ja fotoplatvorm „Argo”, mis oli mõeldud objektide asukoha määramiseks suurtes sügavustes. Inglise keeles on selle seadme nimi transponder, mille vaste eesti keeles ei ole mingil juhul kordaja.
– – –

Esimese kordaja lasime uude kohta.
Kordaja ei ole signaalpoi sünonüüm.
– – –

Ballard kardab, et ebaühtlane põhja reljeef takistab argooni tööd.
Ilmselt pole tõlk asjale üldse pihta saanud. Tegemist oli veealuste objektide pildistamiseks kasutatava, fotoaparaatide ja videokaameratega varustatud kaabli kaudu juhitava iseliikuva fotoplatvormiga, mille nimi on mitte argoon, vaid „Argo” (seda kasutati ka „Titanicu” vraki pildistamisel).
– – –

Teda saadab raske kreislaev „Keiser Egon”.
Appi! Appi, eesti keelt vägistatakse! Kreislaev — mis asi see  on? Tegemist oli siiski Saksa lahingulaevaga „Prinz Eugen”. Tõlk ei tea isegi seda, et laevanimesid ei tõlgita. Kui laeva nimi on „Queen Mary” või „United States”, siis on sulaselge idiootsus tõlkida „Kuninganna Mary” või „Ühendriigid”.
– – –

Saksa armee pommitab Suur-Britanniat.
Armee on üldmõiste. Pommitamisega tegeleb lennuvägi. Lisaks viletsale keeleoskusele on tõlgil ka kuulmisega probleeme. Diktor ütles ju selgelt, et Suur-Britanniat pommitas Saksa Luftwaffe.
– – –

Idee seisneb selles, et „Bismarck” tungib Atlandi ookeani koos „Kuningas Egoniga” ja kurseerib seal 3 kuud…
Vahva idee igal juhul! „Tungib ookeani” ja sõidab seal niisama ajaviiteks edasi-tagasi. Nüüd on siis sõjalaevast „Keiser Egon” saanud „Kuningas Egon”. Tõlk areneb silmanähtavalt.
– – –

Tegelikult püüab ta juba praegu balti kitsastest piiridest väljuda.
Ju on ikka mõeldud Läänemerd.
– – –

Arvan, et lahingulaev laskus põhja ja vajus mudasse.
Laskus põhja nagu kana pesale. Uppuva laeva kohta oleks õigem öelda, et ta vajus põhja.
– – –

„Bismarcki” asemel leidis ta 19 sajandi laeva vraki.
Sajandit märkiva arvu 19 järel käib ikka punkt! Paremini kõlaks: …leidis ta eelmisest sajandist pärit vraki või 19. sajandil hukkunud laeva vraki.
– – –

Reedel, 23. mail märgati teda briti patrull-laevadelt.
Tõlk ei tea, et Briti patrull-laev kirjutatakse suure tähega. Sama reegli järgi: Saksa allveelaev, Prantsuse torpeedopaat, Jaapani armee jne.
– – –

„Bismarck” valmistub läbima kitsast väina Kröönimaa ja Islandi vahel.
Siin pole tegemist isegi mitte näpuveaga, sest K ja G täht ei asu arvuti klaviatuuril kõrvuti. Koolimaja vaid unes näinud tõlk ei tea, et Gröönimaa on eesti keeles läbi aegade kirjutatud G–tähega.
– – –

Löögi võtab enda peale briti armee kõige võimsam sõjalaev.
Tõlgil pole õrna aimugi suure ja väikese algustähe kasutamisest. Briti armee kirjutatakse suure tähega (vt. märkust eespool).
– – –

„Hood” oli kõige parema kehastus kuninglikus mereväes enne sõda.
Jääb üle vaid lisada, et kindlasti olid sõjalaeval ka head lauakombed!
– – –

1400 inimesest koosnev meeskonnast jäi ellu kolm.
Tore, et meeskond koosnes inimestest mitte lemmikloomadest. Õigem oleks siiski öelda: 1400 meeskonnaliikmest pääses vaid kolm või 1400-liikmelisest meeskonnast pääses vaid kolm.
– – –

Kui see teade jõudis Inglismaale, oli see kõigile vapustus.
Õige on: Kui see teade jõudis Inglismaale, vapustas see kõiki.
– – –

5 km sügavusel on tema ainuke side laevaga 2 cm paksune kaabel.
Puder on paks! No ei olnud „Argo” 5 km sügavusel! Õige on: 2-sentimeetrise läbimõõduga kaabel (või 2 sentimeetrise?).
– – –

Oleme juba läbi vaadanud 75 ruutmeetri suuruse ala.
Paraku oli tegemist 75 ruutkilomeetriga. Miks tõlk vihkab ruutkilomeetreid?
– – –

Tund pärast „Hoodi” uppumist otsustab „Bismarck” lahkuda okupeeritud Prantsusmaale, et parandada lahingus saadud vigastused.
See on tõesti põnev vaatepilt, kui üks vigastatud, aga mõtlemisvõime säilitanud lahingulaev mööda maad vantsib, endal higi otsa ees. Tegelikult üritas „Bismarck” jõuda Prantsusmaa rannikul asuvasse Bresti sadamasse.
– – –

Ja siis juhtus see dramaatiline asjaolude kõik. See juhtus öösel.
Siinkohal on tõlki tabanud vaimuhaiguse ägenemine, sest esimese lause mõte on täiesti arusaamatu.
– – –

Vaid ühel on võimalus temani jõuda enne, kui „Bismarck” sadamas on.
Kellel ühel? Millest on jutt? Vähemalt lause lõpuosa oleks pidanud kõlama nii: …enne, kui „Bismarck” sadamasse jõuab.
– – –

See on lennukite emalaev.
Jama! Eesti keeles on juba ammu kasutusel sõna lennukikandja, äärmisel juhul võiks öelda lennukiemalaev.
– – –

Üks torpeedo kukub laeva keskosasse, tekitades vähe kahju.
Kahju, et see torpeedo tõlgile pähe ei kukkunud! Paremini kõlaks: üks torpeedo tabab laeva keskosa. Ja kui norida, siis lennukilt laeva suunas heidetud torpeedo kukub kõigepealt vette ja tabab alles seejärel laeva.
– – –

…ja ta saab liikuda vaid ühes suunas — läände.
Absurd! „Bismarcki” rool kiilus torpeedoplahvatuse tõttu 15-kraadise nurga all kinni ja seetõttu võis vigastatud laev liikuda ainult mööda ringi. Manööverdamine tormisel merel sõukruvide abil ei olnud aga mõeldav. See ei tähendanud aga seda, et laev võis liikuda ainult läände.
– – –

Kuid 9 päeval muutub kõik.
Eesti keeles kirjutatakse 9. päeval.
– – –

…kus asusid kunagi „Bismarcki” 38 mm kahurid.
Tõlgi sügava veendumuse järgi on laeva peakaliibri kahurid ikka veel 38-millimeetrised!
– – –

Üle 10 briti laeva lähenevad lõhutud „Bismarckile”.
Lõhutud ei ole õige sõna. Võiks öelda: lahingus räsitud, purustatud või raskesti vigastatud. Ja ikkagi Briti laev, mitte briti laev.
– – –

Nad ootavad koitu, et viimast lööki teha.
Õigem oleks: …et viimast lööki anda.
– – –

See on viirastuslik ninaosa,…
Ninaosa on selle filmi lollpeast tõlgil, laeval on vööriosa.
– – –

…38 sentimeetrised „Bismarcki” kahurid püsisid kunagi paigal…
Lõpuks ometi on tõlk asjale pihta saanud ja ära märkinud kahurite õige kaliibri! Õige on aga 38-sentimeetrised. Kui norida, siis kahurite kaliibrit märgitakse millimeetrites.
– – –

Laeva uppumise ajal tulid nad küljest ära tänu oma kaalule. Järele jäid vaid tühjad augud.
Kahurite eraldumist ei põhjustanud nende kaal. Sõjalaevadel paigutatakse peakaliibri kahurid lahtiselt.
– – –

Osa laevaninast hävis. Kuid sillake ja komandotorn säilisid.
Osa laevavöörist hävis. Sillake — sellist osa laevas ei ole.
– – –

Kuigi suured kahurid kadusid, on väiksemakaliibrilised alles.
Õigem oleks: Laeva uppumisel kukkusid peakaliibri kahurid oma pesadest välja, kõik teised kahurid on alles. Kui täpne olla, siis oli tegemist mitte väiksemakaliibriliste kahuritega, vaid kaheteistkümne 150-millimeetrise kahuriga, mis asusid kuues tornis. Ülejäänud olid õhutõrjekahurid või -kuulipildujad.
– – –

…kui vees oli mitmeid sadu inimesi.
Väga lohisev eesti keel. Õigem oleks olnud öelda: …kui vees oli veel sadu inimesi.
– – –

Soovin tõlkidele jätkuvalt jõudu eesti keele lagastamisel. Kui eesti keelt ei õnnestunud hävitada nõukogude ega saksa okupantidel, siis eestlaste endi abiga läheb see kindlasti korda. Jõudu tööle, sitapead!

Kas suri, hukkus või sai surma
On ikka vaks vahet, kas inimene SAI SURMA (hukkus liiklusõnnetuses, pussitati, hukkus lahinguväljal või kukkus kuristikku) või SURI (haiguse, vigastuse või kuulitabamuse tagajärjel). Väga kentsakas on mõnest ajalehest lugeda, et maavärina ajal suri 10 000 inimest. Sellest tuleks aru saada nii, et just maavärina ajal tabas kõiki 10 000 inimest ootamatu terviserikke, mille tagajärjel nad surid. Nende surm saabus seega täiesti juhuslikult just maavärina toimumise hetkel. Õige on ikka öelda, et hukkusid maavärinas.
Õige on öelda: SURI raske haiguse tagajärjel, kuid HUKKUS lennuõnnetusel (kuid: suri (hiljem) lennuõnnetusel saadud vigastustesse).
Sai surma ehk hukkus. Kui aga kirjutame, et sõdur X suri lahinguväljal, siis ei loe kohe kuidagi välja, et tema surm oleks olnud seotud lahingutegevusega. Sellest võib nii aru saada, et surm lahinguväljal saabus ootamatu terviserikke tagajärjel (näiteks infarkt). Õige on ikka öelda: hukkus lahingus, sai lahingus surma. Väga napakas sõnastus: 30 paadipõgenikku suri tormisel merel. Ju nad ikka uppusid! Vaevalt et kõiki 30-t tabas üheaegselt surmaga lõppenud terviserike ja just tormisel merel. Ka on väike erinevus haavata või vigastada saamisel. Sõdur sai lahingus haavata, kuid sõdur sai liiklusõnnetuses vigastada – mitte haavata. Haavata saamist seostame ikkagi lahingutegevuse, tuli- või külmrelvaga ründamisel või tulevahetusega.

Peter Hagen

0

Your Cart