Kui tahad nuga saada, siis tule New Yorki!
Pärast Teise maailmasõja lõppu algas New Yorgis lühikest aega kestnud optimistlik majandustõus ja siis algas kiire langus. Kesklassi kodanikud kolisid äärelinna ja suured tööstusettevõtted sootuks linnast välja. Nii nagu teisteski USA linnades, toimusid ka New Yorgis 1960. aastatel rassirahutused. Harimatute ja kutseoskusteta sisserändajate hordid (eelkõige Puerto Ricost) saabumine suurlinna ja traditsiooniliste tööstusettevõtete lahkumine suurendas drastiliselt sotsiaalabi vajavate inimeste hulka. Juba 1950. aastatel alanud keskklassi väljarändamine kahandas oluliselt linnavalitsuse maksutulusid, mida oli vaja üha suurenevate väljaminekute jaoks. Infrastruktuur, näiteks metroo, muutus õudusfilmi kulissiks. Linnal ei jätkunud enam raha isegi lumekoristamise jaoks. 1970. kuni 1990. aastateni oli New Yorgis pidevalt suur tööpuudus (8%), see-eest õitses äri odavate narkootikumidega ja ei möödunud ühtegi päeva, mil keegi poleks kusagil nuga või kuuli keresse saanud. Rahapuudusel vallandas linn 50 000 ametnikku, kelle hulgas oli palju politseinikke. 1975. aastal kuulutas New York põhiseaduse 9. paragrahvi põhjal välja pankroti. Inimesed põgenesid massiliselt suurlinnast, kus kuritegevus hakkas üha enam võimutsema. 1964. aastal, kui New Yorgis toimus maailmanäitus, tapeti linnas „kõigest“ 550 inimest, 1972. aastal aga juba 1691. Absoluutse rekordini jõuti 1990. aastal, kui mõrvati 2245 inimest. Tänu politseijõudude suurendamisele langes tapetute arv 1998. aastal 630-le. 2017. ja 2018. aastal aga koguni alla 300. 1970. aastate lõpuks oli linnast lahkunud ligi 1 miljon inimest.
Ja siis kadus elekter
1977. aasta suvel oli atmosfäär eriti pingeline. Õhutemperatuurid püstitasid rekordeid ja lämbe palavus oli palju päevi lausa talumatu. New Yorgi maitset oli sõna otseses mõttes suus tunda. Samal ajal jahtis politsei 6 inimest tapnud sarimõrvarit David Berkowitzit, kes sai hüüdnimeks „Sami poeg“ (Son of Sam), kelle tegemised ja toimetamised täitsid ajalehtede esikülgi ja veerge (Spike Lee on oma filmis „Summer of Sam“ jäädvustanud 1977. aasta suve õhustikku). „Maajas“ ilmus lugu temast 2015. aasta novembris. Sami lühikese hirmuvalitsuse ajal eelistasid paljud njuujorklased õhtuti koju jääda. Avalikkuse ülesköetud huvi põhjustanud omakorda kassi-hiire mängu Berkowitzi ja meedia vahel. Ka Berkowitz kuulus nende sarimõrvarite hulka, kes kogus ajaleheartikleid oma veretööde kohta ja kleepis neid albumisse. Kuid oli üllatav, et Berkowitzil lubati pärast süüdimõistmist oma album kongi kaasa võtta ning ta sai fantaseerimist jätkata.
13. juulil 1977 tekkinud elektrikatkestus kestis mõnes piirkonnas ligi 25 tundi, elektrita jäi umbes 9 miljonit tarbijat. Pimeduse varjus pandi toime arvutu hulk vargusi ja süütamisi, mis on jäänud tumeda peatükina New Yorgi ajalukku.
See voolukatkestus tõi täie teravusega esile allakäinud suurlinna tegeliku olukorra.
Voolukatkestuse põhjustas tugev äike, mis tekitasid lühise olulistes kõrgepingeülekandevõrkudes linnast põhja pool asuvas Westchesteri maakonnas. Lühis vallandas elektrijaamades ülepingete ahelreaktsiooni ja kell 21.27 mattus New York pimedusse. Kustusid tänavalaternad, lülitusid välja kliimaseadmed, seiskusid liftid, peatusid metroorongid, haiglates valitses täielik pimedus.
New Yorgi vaestekvartalites, kus tööpuudus ulatus 40%-ni, oli juba pikemat aega olukord niigi pingeline, voolukatkestus andis aga igat masti pättidele suurepärase võimaluse röövida ärisid ja korraldada süütamisi. Voolukatkestus tabas 16 linnaosa, sealhulgas Harlemit, Crown Heightsi, Bushwićki ja Lõuna-Bronxi. Kümned tuhanded neegrid ja latiinod andsid tunnetele ja kätele vaba voli. Linna haaras vägivalla orgia.
„Jõulud on käes, jõulud on käes!“ hüüdsid rüüstajad, nii nagu „Time Magazine“ sellest tollal teatas. Palju tulekahjusid tekitasid aga kauplusteomanikud ise. Selle põhjuseks oli asjaolu, et getodes asuvaid ärisid ei saanud varguste vastu kindlustada, küll aga tulekahju puhuks. Pole siis ime, et appi tõttavaid tuletõrjujaid võeti vastu kivirahega.
Sellises olukorras polnud New Yorgi 8000 politseinikku võimelised enam korda tagama. Poeomanikud relvastusid püstolite, vintpüsside ja pesapallikurikatega, et oma eksistentsi kaitsta, kuid jäid marodööride massi rünnakutele siiski alla. Bronxi linnaosas Ace Pontiaci autokaupluses varastati 50 autot koguväärtuses 250 000 dollarit. lähedal asuvast mööblikauplusest pandi aga pihta mööblit ja kaupu 55 000 dollari eest. Ühelt mehelt võtsid politseinikud ära 300 vannikorki. Paljudele marodööridele tungiti aga koduteel kallale, nii et nad jäid varastatud kraamist ilma. „See on loomade öö,“ kommenteeris üks politseinik. Hävitamiste laine jõudis ka Manhattanile. Osa Broadwayst oli leekides. Little Italy linnaosas suutsid mafioosod kvartali sissetungijate eest blokeerida.
Rüüstati umbes 1616 kauplust ja pandi toime rohkem kui 1037 süütamist. Vahistati ligi 3776 rüüstajat, 80 tuletõrjujat ja 204 tsiviilisikut sai vigastada. Kaks inimest hukkus tulekahjudes. Mehed, emad ja noorukid panid pihta kõik, mis polnud needitud või kinni naelutatud. Marodöörid vedasid kaupluste ostukärudes ja kaubikutes minema telereid, külmikuid, ahjusid, toiduaineid, mähkmeid, ehteid, alkoholi, mööblit, ravimeid. „Me oleme vaesed,“ kõlas tolle öö moto „ja see on meie viis rikastumiseks.“ Järgmistel päevadel elas linna must turg üle oma õitsengu tipphetke.
Voolukatkestusest tingitud kogukahju hindas USA energiaministeerium vähemalt 350 000 dollarile, mis täna vastaks rohkem kui ühele miljardile dollarile. Ainuüksi kauplustele tekitatud kahju ulatus 150 miljoni dollarini. Teated selle kohta, et 9 kuud hiljem suurenes sündimus linnas 35% osutus siiski legendiks.
Rüüstajate tegevust õigustamata tuleks näha seost vägivalla ja tolleaegse olukorra vahel. Columbia ülikooli professor, New Yorgi ajaloo ekspert Kenneth Jackson kirjutab: „Voolukatkestus toimus tugeva majanduslanguse tingimustes, ajal, mil linn pidi kõvasti kokku hoidma, nii et suuri probleem tekitas isegi prügivedu ja koolide ülalpidamine. Töötus oli ebanormaalselt kõrge. See oli ärritunud ja depressiivne New York, kus tajuti elustandardi kadumist. Väga palju oli pingeid ja konflikte eri rassidest inimeste vahel.“
Politseile anti aga arukas ja ettenägelik korraldus tulistada ainult juhul kui politseiniku enda elu on ohus. Nii suudeti kaose eskaleerumist vältida.
Kuulus voolukatkestus on sööbinud paljude ameeriklaste mällu kui ühe suurlinna kriminaalse alamkihi võimutsemise ja korralike inimeste terroriseerimise ööst. Pikka aega pärast vooolukatkestust kirjutasid pea eranditult valged ajakirjanikud lugusid neegritest pättidest ja tsiteerisid politseinikke, kes tituleerisid rüüstajaid elajateks. Paljud neegrid avaldasid protesti, et neid võrdsustati rüüstajatega.
Suhteliselt odavad korterid (läksid käiku ka tühjaltseisnud tööstushooned) sellistes linnaosades nagu Lower East Side’s ja Brooklynis1970. aastatest kuni 1980. aastateni meelitas linna uue generatsiooni kunstnikke, muusikuid ja filmiprodutsente. Tekkisid täiesti uued muusikatrendid nagu hiphop või no wave, oma karjääri alustasid Jim Jarmusch, Madonna või Keith Haring. New Yorgi linnapeal Ed Kochil (1978–1989) õnnestus linna eelarvet kosutada. 1980. aastatel võttis Wall Street finantsmaailmas taas enda kätte juhtiva rolli. 1990. aastatel saavutas populaarne linnapea Rudolph Giuliani nn nulltolerantsusega võitluses kuritegevusega olulist edu. Kriminaalkuritegude arv vähenes drastiliselt – aastatel 1990–2007 koguni 77% võrra. New York ei kuulunud enam 200 USA kõige kriminaalsema linna hulka. Kriitikud on siiski teisel arvamusel, leides, et Giuliani ei kõrvaldanud kuritegevust, vaid surus selle kesklinnast välja eeslinnadesse. Siiski on olukord New Yorgis nii palju paranenud, et 1990. aastatel suurenes elanike arv 7,3 miljonilt 8 miljonile. Olukord muutus taas järsult , kui 2019. aastal puhkes koroonapandeemia. Samal aasta 13. juulil elas New York üle veel ühe voolukatkestuse, elekter kadus ära Upper West Side linnaosas õhtul kella 19–24 (kahes linnaosas 49 minutit). New York ei ole ammugi enam ohutu linn. Paljud tapmised ja tagaajamised on seotud üha kasvava narkoäri ja uimastite tarvitamisega. Kui 1993. aastal vahistati New Yorgis marihuaana omamise eest 1450 inimest, siis 2000. aastal 51 267. Aga noh, kui tahad nuga saada, siis astu läbi…
