Maailma esimene inimohvriga autoõnnetus

2 minutit lugemist

„Ma loodan, et selline traagiline sündmus enam ei kordu.“

17. augustil 1896 hakkas koduperenaine Bridget Driscoll koos oma 16-aastase tütre Mayga minema Londoni Kristallpaleesse. 1851. aastal maailmanäituse jaoks ehitatud metallist ja klaasist palee oma arvukate atraktsioonidega oli juba ammugi kujunenud populaarseks ajaviitekohaks. 1896. aasta suve kõige kuumem pakkumine: Anglo-French Motor Company korraldas autoshowsid koos tasuta proovisõitudega. Need sõidud 44-aastast Bridget Driscolli ei huvitanud, ta tahtis koos tütrega külastada rahvatantsuüritust. Kristallpalee ees sõidab aga naisele otsa auto Roger-Benz, Bridget kukub pikali ja sureb sealsamas raskete peavigastuste tagajärjel. Traagiline õnnetus tõi endaga kaasa juurdluse. Hukkunu tütar väitis, et auto oli siksakiliselt otse nende poole liikunud. Tegelikult oli sõiduki juht Arthur Edsall rooli keeranud kõigest kolm nädalat (juhilube tollal veel ei nõutud). Ta olevat sõitnud hooletult ja umbes galopeeriva hobuse kiirusega. Õnnetuse põhjustaja aga väitis, et sõitis kiirusega neli miili tunnis (6,4 km/h). Õnnetuse toimumise ajaks oli Londonis jõustunud uus eeskiri autodele: linnas oli lubatud sõidukiiruseks 14 miili tunnis (22,5 km/h) ja enam ei pidanud auto ees jooksma mees punase lipuga, et jalakäijaid ja hobusõidukeid hoitama. Pärast kuus tundi kestnud kohtuprotsessi mõisteti Edsall õigeks. „Ma loodan, et selline traagiline õnnetus enam ei kordu,“ ütles kohtunik Percy Morrison oma lõppkõnes.

Alates 1900. aastast hukkus autoavariides inimesi kõige rohkem USAs, riigis kus oli ka iga elaniku kohta kõige rohkem autosid. Kui 1900. aastal sai avariides surma 36 inimest, siis 1925. aastal oli hukkunuid juba ligi 21 000. Valdav osa hukkunutest olid jalakäijad. Kurb statistika räägib, et kolmandik liikluses elu kaotanutest olid lapsed. Polnud ka midagi imestada, sest kehvade sõiduoskustega roolikeerajal oli siis võimalik tapva sõiduriistaga kihutada kuni 110 km/h.
Igal aastal saab liikluses surma keskmiselt 1,2 miljonit inimest. Kõige ohtlikum on liiklus Aafrikas ja Aasias, kus toimub 90 protsenti kõigist surmaga juhtunud liiklusõnnetustest.

Huvitav teada!
Turvavöö kinnitamise kohustus
Inglise insener George Cayley leiutas turvavööd 19. sajandi keskel, et neid oma purilennukil kasutada. Maailma esimene turvavööseadus kehtestati aga alles sajand hiljem: 1970. aastal Austraalias Victoria osariigis. See seadus muutis turvavöö kandmise autojuhtidele ja esiistmel reisijatele kohustuslikuks. Ameerika Ühendriikides aga polnud turvavöö kandmine kohustuslik 1984. aastani. Isiklikes sõidukites pidid turvavööd olemas olema 1968. aastaks, kuid nende kasutamine oli 1984. aastani valikuline.

Tunnuspildil: Roger-Benz läks ajalukku kui auto, mis sõitis inimese surnuks.

MAAJA

0

Your Cart