Cleveland Streeti geilõbumaja skandaal Inglismaal
19. sajandil oli homoseksualism Inglismaal, eriti kõrgemas seltskonnas, väga levinud. Sellel võis olla mitu erinevat põhjust. Arvatakse, et üks homoseksualismi levikut soodustav tegur oli Inglismaa koolisüsteem oma arvukate poisslaste internaatidega. Oli, kuidas oli, kuid härrasrahva teenindamiseks avas keegi nutikas Charles Hammond 1884. aastal Londonis Cleveland Street 19 asuvas majas maailma esimese lõbumaja homodele. Maja pakkus veel nn. telegrammitoojate teenuseid ja tollel oli kahekordne funktsioon – poiss toimetas telegramme kätte, kuid ka magas klientidega. Et taksid olid tollal madalad, tõi telegrammide laialitassimine poisile nädalas sisse vaid mõne šillingi. Sel ajal hinnati meesprostituute madalamalt kui lõbunaisi. Lõpuks äratas maja politsei tähelepanu.
1889. aastal avastas politsei Londonis Cleveland Streetil homode bordelli. Lahvatas enneekuulmatu skandaal, mida võimendas voorusliku inglase ettekujutus, et homoseksuaalsus on levinud ainult aristokraatlikes ringkondades levinud pahe, mis rikub ka alamatest klassidest pärit noorukeid. Nimetatud skandaal sai ohtrasti ainet 1895. aastal Oscar Wilde’ga seotud kõmulisest kohtuprotsessist.
Tollal oli ülivagal Inglismaal seksuaalsed kontaktid meeste vahel seadusega keelatud ning suuremas osas elanikkonnas peeti selliseid kontakte äärmiselt kõlblusvastaseks. Bordelli kliente ootas vahelejäämise korral kohtu alla sattumine, samuti ühiskondlik hukkamõist. Kus suitsu, seal tuld!
Õige pea hakkasid Londonis liikuma kuulujutud, et üheks prominentseks kliendiks ei olnud keegi muu kui prints Albert Victor, hilisem Clarence’i hertsog, kes oli troonipärimise järjekorras teisel kohal. Sinivereline prints oli vaid üks arvukatest jõukatest ja prominentsetest lõbumaja külastajatest. Ametnikel tuli ränka vaeva näha, et nii printsi kui ka teisi kõrgeid aukandjaid skandaalist säästa ja kogu lugu kalevi alla matta.
Üks bordelli klientidest oli lord Arthur Somerset, kuningliku ratsaväe major ja Walesi vürst. Nii temal kui ka bordelli omanikul Charles Hammondil õnnestus enne tabamist välismaale põgeneda. Noorukitest geiprostituudid, kes töötasid nn telegrammitoojatena, karistati väga leebelt. Kui skandaal lõpuks ajakirjandusse jõudis, kaebas üks oletatav klient, krahv Henry James FitzRoy väljaanded laimamise eest kohtusse ja nii õnnestus tal oma nimi puhtaks pesta. Prints Albert Victori nime ei mainitud seoses homobordelli skandaaliga briti ajakirjanduses kordagi, kui aga kuulujutud jätkasid visalt levimist, ei jätnud õelad biograafid juhust kasutamata, et seda igal võimalusel mainida.
1889. aasta juulis uuris politsei konstaabel Luke Hanks sularaha vargust Londoni tsentraalses telegraafibüroos. Uurimise käigus hakkas silma 15-aastane telegrammitooja Charles Thomas Swinscow, kelle juurest leiti 14 šillingit sularaha, mis oli tollal mitme nädala teenistus. Konstaabel Hanks kahtlustas poissi varguses ja toimetas ta ülekuulamisele. Pärast mõningast puiklemist tunnistas Swinscow üles, et oli selle raha teeninud Cleveland Street 19 asuvas bordellis, mille omanik olevat keegi Charles Hammond. Poisi sõnul tutvustas Hammondile teda tolle 18-aastane kaasosaline Henry Newlove. Swinscow nimetas veel kahte telegrammitoojat, kes samuti Hammondi jaoks töötasid: 17-aastased George Wright ja Charles Thickbroom, kes kinnitasid saadud informatsiooni ja nende andmetega sai konstaabel Hanks hiljem ka Newlove’lt tunnistuse kätte.
Tubli konstaabel kandis sündmustest ja ülekuulamistest ette oma ülemusele inspektor Frederick Abberline’le, kes korraldas 6. juulil bordellis läbiotsimise, kaasas Hammondi ja Newlove’ vahistamismäärus. Mõlemale oli esitatud süüdistus vastavalt Criminal Law Amendment Act’le aastast 1885, lõige 11. See seadus nägi homoseksuaalse tegevuse või isegi sellise tegevuse üritamise eest meeste vahel ette kuni kaheaastase vanglakaristuse kas koos sunnitööga või ilma selleta. Õnnetu Abberline leidis eest lukustatud maja. Bordelli omanikul Charles Hammondil õnnestus põgeneda, kinnivõetud klientide hulgas oli üks 40-aastane vaimulik ja 18-aastane ametnik. Esimesele mõisteti neli kuud, teisele üheksa kuud vabadusekaotust. Hiljem õnnestus tabada Newlove tema ema majas Camden Town’s. Ka nabiti kinni Swinscow poolt mainitud poisid.
Newlove nimetas bordelli klientidena kohe lord Arthur Somerseti, samuti Eustoni vürsti ja ühe Jervoisi-nimelise armee ooberstit ja teisi nimekaid kodanikke. Ka Somersetil ei jäänud muud üle kui põgeneda süüdistuste eest Lõuna-Prantsusmaale, kus ta veetis kogu ülejäänud elu. Peaminister lord Salisbury nõuandel võeti süüdistus Hammondi vastu vaikselt tagasi ja lõpuks kogu skandaal tasapisi vaibus.
©Peter Hagen
Tuunnuspildil: Vana patukott prints Albert Victor.
