Angela Merkel – vägivalla, vaenu ja rassismi väsimatu importija

4 minutit lugemist

Vägivald on alati õigustamatu, kuid selle hukkamõistmise muudab naeruväärseks see, kui nii käitub inimene, kes on ise vaenuõhkkonna loonud – nii on ka Saksa kantsler Angela Merkeliga.

Viha ja vaen ei teki kunagi tühjalt kohalt ega ka sellest, nagu oleks inimesed loomult põhjendamatult kurjad – vägivalla alged loovad kindlad protsessid, kus süüdlasteks on sageli just hukkamõistjad.
Saksa liidukantsler Angela Merkel mõistis 20. veebruaril 2020 hukka Saksa ühiskonnas leviva vaenu ja rassismi, pidades silmas 9 inimese tapmist Hanau vesipiibukohvikutes.
„Rassism on mürk, vihkamine on mürk ning see mürk eksisteerib meie ühiskonnas ja on juba liiga paljude kuritööde põhjuseks,” ütles Merkel ajakirjanikele.
Angela Merkel on Saksamaa liidukantsler alates 2005. aastast ja esimene õigustatud küsimus talle kõlab: miks siis on tema 15-aastase valitsemisaja jooksul „sallivas” riigis tekkinud olukord, kus tänavatel tulistavad ja pussitavad nii vasak- kui ka paremäärmuslased kui ka islamistid ja kurjategijad?

Ja selliseid ülbeid araabia mölakaid peame me austama, aitama, armastama, toitma ja katma?

Vastus on juba teada: selle põhjuseks on Saksamaa ja isiklikult Merkeli immigratsioonipoliitika, mis on riiki kokku toonud euroopalikku ruumi sobimatud kultuurid, arusaamad ja tavad, lisaks ka riigi liberaalne poliitika, mis soosib islamismi ja vasakäärmuslust.
Merkeli kurikuulus ütlus „Wir schaffen das” („Me saame sellega hakkama”) tõi pagulaskriisi aegu Saksamaale varjupaika otsima 800 000 Lähis-Ida sõjapõgenikku.  Elu on tõestanud, et Saksamaa ei saanud hakkama, ta sai ainult vaenu ja vihkamise.
2015. aasta teise poolaastaga saabunud „õnnetud” põgenikud tekitasid juba 2016. aasta saabudes Kölnis ja teistes Saksa linnades saksa naiste massikäperdamise, mida algul üritati maha vaikida – kas Merkeli arvates jättis see sakslastes viha tekitamata?
Süüriast pärit 23-aastane Alaa pussitas 2018. aastal Ida-Saksamaal Chemnitzis surnuks 35-aastase Danieli, mis vallandas linnas suured rahutused – Merkeli režiim kuulutas aga sündmuste põhisüüdlasteks väidetavad „paremäärmuslased”, kes olevat läinud migrante peksma. Terve Chemnitz oli rabatud, kui valitsus pani süü nende õiglasele protestile araabia anastajate algatatud vägivalla vastu.
2018. aasta mais peksis, vägistas ja kägistas iraaklane Ali Bashar Wiesbadeni linnas 14-aastase koolitüdruku Susanna Maria Feldmani ning peitis tema laiba parki. Surnukeha leidmise ajaks oli Bashar ja tema pere Saksamaalt tagasi Iraaki läinud.
Süüaluse pidasid hiljem kinni kurdi väed ning kuigi Berliinil ja Bagdadil pole ametlikku väljaandmise lepet, viidi ta tagasi Saksamaale. Bashar oli kohtu all ka teises juhtumis, kus teda süüdistati 11-aastase tüdruku vägistamises.
Saksamaal Maini-äärse Frankfurdi pearaudteejaamas lükkas 40-aastane aafriklane 2018. aasta juulis läheneva kiirrongi ICE ette 8-aastase poisi koos emaga. Poiss hukkus. Vaid üheksa päeva päeva varem toimus analoogiline kuritegu Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal Voerde raudteejaamas, kus 28-aastane serblane lükkas rongi ette 34-aastase naise, kes sai samuti surma.
Kuidas pidid sakslased ennast eriti pärast 14-aastase neiu juhtumit tundma ja kas mitte sealt pole pärit see viha, mis nüüd Saksamaal valitseb – islamistide vägivald Saksamaal on juba tavaline.
Merkel on Saksamaale toonud veel teistsugusegi vägivalla – nimelt elab riigis miljoneid türklasi ja umbes pool miljonit kurdi. Mistahes vägivalla puhul kurdide kallal Türgis, Süürias või Iraagis läheb nende kahe rahva vahel alati tuliseks ka Saksamaa tänavatel, sest just türklased on peamised kurdide hävitajad.
Viimaste aegade valimised erinevatel liidumaadel on näidanud, et vägivald on Saksamaa laps – kallaletunge on olnud praktiliselt kõigi erakondade poliitikute vastu, kusjuures rünnakud „paremäärmusliku” erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) poliitikute vastu on eriti ägedad.
Angel Merkel on kogu Saksamaa vägivalla ämmaemand ja süü ajamine ainult „paremäärmuslaste” kaela viib vägivalla veelgi hullemale tasemele. Jääb üle loota, et Merkel läheb kord oma kuritegeliku poliitika eest kohtu alla ja siis vangi.
Merkeli-sugusele idioodile juba selgeks ei tee, et vägisi armsaks ei saa ja mitte ühegi seaduse alusel ei saa teha sõbraks inimest, keda oma riigis näha ei taheta.

Uued uudised, veebruar 2020

NB! Väike ääremärkus: koroonaepideemia on osutunud tõeliseks õnnistuseks Merkelile ja tema parteile, sest eks häda on alati rahvaid ühendanud. Paugupealt kadusid Saksa meediast igasugused pagulastega seotud artiklid. Kogu saksa rahvas koondus tihedates ridades emakese Merkeli ümber. Täpselt sama juhtus pärast Saksamaa kallaletungi N. Liidule. Sõdurid tormasid lahingusse hüüdega „Kodumaa eest, Stalini eest!”. 1937. aasta massilisi mahalaksmisi ei meenutanud enam keegi. 1945. aastal oli aga Stalin võitja ja võitjate üle kohut ei peeta!

Tunnuspildil: Meeleavaldus Saksamaal. Punasel loosungil on tekst: Täna oleme tolerantsed – homme võõrad omaenda maal!

0

Your Cart