XANAX – poolt ja vastu

2 minutit lugemist

Ärevus- ja paanikahäired (ja muud analoogsed seisundid nt nagu depressioon, posttraumaatiline stress, foobiad) tekivad amügdala liigsest aktiivsusest, mille peamiseks funktsiooniks on ohu otsimine keskkonnast ja ohusignaalide saatmine hüpotalamusse. Hüpotalumus juhib omakorda autonoomset närvissüsteemi, mille alla kuulub ka sümpaatiline närvisüsteem, mis valmistab inimest „võitle või põgene“ olukorraks, mis reguleerib adrealiini ja nonadrealiini pumpamist vereringesse.

GABA-retseptorid on ühenduses amügtalaga, mis reageerivad neorotransmittri gammaaminovõihappele (GABA).

GABA-molekulid seovad end amügdalas olevate GABA retseptorite külge, mis aitavad kloori ioonidel pääseda amügdalasse läbi ioonikanali.

Mida rohkem pääseb kloori ioone amügdalasse seda vähem aktiivsem (rahulikum) on amügdala, ja omakorda vähem adrealiini ja nonadrealiini on vereringes.

Kurikuulus Xanax (benzodiazepine anxiolytic) seob end GABA retseptori külge, tänu millele kloori ioonid pääsevad amügdalasse. Kuna tableti mõju püsib inimese organismis 8–12 tundi, siis peale mõju kadumist tekib „bounce back effect” ehk kuna GABAt ei ole enam piisavalt, hakkab keha tootma adrealiini ja nonadrealiini, mis tekitavad uuesti ärevuse ja inimene on sunnitud ravimit taas kasutama, et end rahulikuna tunda. See protsess kordub üha uuesti ja uuesti, tekitades suletud nõiaringi, millest on väga raske välja tulla.

Mõned ärevushäirete all kannatajad kugistavad kuni 50 Xanaxi tabletti (!) päevas. Loomulikult on see hullumeelsus. Ka retseptiravimite üledoosi teinud tuntud filminäitleja Heath Ledger (1979–2008) kugistas alla 6 erinevat ravimit, mille hulgas oli ka Xanax. Kriitilisema meelega arstid nagu dr Tanveer Ahmed on öelnud, et Xanax tekitab sama tugeva sõltuvuse kui heroiin.

Pikaajaliselt tarbides tekitab Xanax äärmiselt tugeva psühholoogilise- ja füüsilise sõltuvuse, sest ilma ravimita esinevad tugevad võõrutusnähud (ärritus, ärevus, depressioon, unetus, higistamine, mao ülehappesus ja veel otsatu hulk negatiivseid kõrvalmõjusid).

Fermenteeritud (kääritatud) toidud näiteks nagu keefir, hapukapsas jogurt, sisaldavad GABAt, mis on tekitatud mikroorganismide poolt.

L-teaniin on aminohape, mille struktuuriline ehitus on sarnane glutamiinhappele, mis omakorda on GABA eelühendiks. L-teniini leidub rohkesti rohelises tees. (Saadaval ka toidulisandina.)

Tauriin, aminohappe, mis seob end GABAa ja CABAb reseptorite külge. (Saadaval peamiselt toidulisandina.)

Alkohol – ka alkoholil on omadus siduda end CABAa retseptori külge. Lisaks sellele juba väike kogus alkoholi vallandab seratoniini ja dopamiini suurendatud koguse ajus.

NB! Aja jooksul täiendame seda artiklit.