Vikerkaareparaad Berliinis (galerii)

2 minutit lugemist

Christopher Day ehk lühendatult CSD sai alguse 27. juunil 1969 New Yorgis Greenwich Village homokvartalis Cristopheri tänaval, kui politsei üritas läbi viia oma tavapärast haarangut. Seekord ei lasknud aga baari Stonewall Inn külastajad ennast politsei poolt terroriseerida, vaid andsid võmmidele vastulöögi. Esimest korda ajaloos astusid homod, lesbid ja transvestiidid ühiselt välja politsei vägivalla ja enda allasurumise vastu. „Lahing” politseinike ja baarikülastajate vahel tuuris kaks päeva ning sellest ajast alates on Stonewall kujunenud uue liikumise sümboliks, alguses kogu USA-s ja hiljem ka Euroopas.

Alates 1970. aastast tähistatakse New Yorgis igal aastal juuni viimasel laupäeval Christopher Street Liberation Day’d värvika rongkäiguga. Nüüd korraldatakse igal aastal juunis paljudes USA ja Euroopa linnades värvikirevaid ja lustakaid paraade, mis jätavad juba ammugi varju mistahes riiklikud pidustused. Puhtorganisatoorsetel põhjustel ei toimu CSD-paraadid mitte igal pool 27. juunil, vaid juuni, juuli ja augusti nädalalõppudel.

Saksamaal toimus esimene Christopher Street Day 30. juunil 1979 Lääne-Berliinis. Motoks oli Gay Pride, osavõtjaid umbes 400. Osa kartlikke demonstrante olid maskidega.

Praegu toimuvad seksuaalvähemuste paraadid suvekuudel juba pea igas suuremas linnas ja aasta aastalt on need üritused muutunud üha rahvarohkemaks.

Šveitsis toimus esimene CSD 24. juunil 1978 Zürichis nimetuse all „Christopher-Street-Liberation-Memorial Day”.

Osavõturohkeimad CSD-paraadid Saksamaal toimuvad Kölnis ja Berliinis. 2002. aastal osales CSD-paraadil 1,2 miljonit inimest, nende hulgas 50 000 osavõtjat. Rongkäigus liikus 150 suurt temaatiliselt dekoreeritud veoautot. Seega püstitas Köln 2002. aastal omapärase rekordi, mille kõrval eestlaste laulupidu mõjub armetu külapeona.

Muide, nimetus Christopher Street Day on kasutusel Saksamaal ja Šveitsis, Austrias nimetatakse homode rongkäiku vikerkaareparaadiks, ingliskeelsetes maades on aga kasutusel Gay Pride või Pride Parades. Austraalias on sellised paraadid segunenud karnevalitraditsioonidega ja kannab nimetust Mardi Gras.

CSD-paraadid on muutunud juba arvestatavaks poliitiliseks teguriks, millega on sunnitud isegi poliitikud arvestama. 2000. aastal esines Berliinis paraadist osavõtjatele Liidupäevapresident Wolfgang Thierse, 2001. aastal liiduminister Renate Künast ja valitsev linnapea Klaus Wowereit.  Kölnis (2002), Hamburgis (2004) ja Kölnis (2005) esines aga „värviliste ja suleliste” ees Saksa välisministerJoschka Fischer.

CSD-paraadidega samal ajal korraldatakse paljudes linnades kultuurinädalaid, millel osaleb arvukalt tuntud artiste.

Alates 1991. aastast annab organisatsioon EPOA (European Pride Organizer’s Association, Euroopa CSD-organisatsioonide liit) ühele linnale Europrid’i tiitli. Linn, millele see tiitel on antud, püüab organiseerida eriti suurejoonelise CSD-paraadi, et saavutada suuremat rahvusvahelist tähelepanu.