Veretöö Tallinnas Uuel turul ehk ammu unustatud ohvrid

1 minutit lugemist

Tallinnas Estonia teatri taga kõrgub uhke monument, mille jalamile mitte keegi ei too lilli. Mitte kunagi ei peeta seal mälestusmiitingut. Kui valiv on inimese mälu! Ja ometi on Tallinna Uus turg seotud ohvriterohke verise sündmusega, mida keegi enam isegi ei meenuta. Sündmus, mis ei too enam kellelegi pisarat silma…

29. oktoobril 1905 tulistas sõjavägi Uuele turule kogunenud tööliste meelavaldust, mille korraldamiseks oli kuberneri luba. Veretöös hukkus 94 inimest, haavata sai üle 100 inimese. Hilisemal uurimusel selgus, et Eestimaa kuberner Aleksei Lopuhhin oli andnud käsu sõjaväel „halastamatult relvi kasutada“. Rahva hulgas levis kuuldus, et veresauna korraldamise õhutajaiks olid mõisnikud, ning see sai ajendiks maal mõisate rüüstamisele…

Stalini repressioonide ohvritest on kirjutatud raamatuid virnade viisi, nn kommunismi kuritegusid nämmutatakse tänini, Tallinna pommitamist meenutatakse igal aastal, kuigi paljude jaoks on ka see unustuse hõlma vajunud sündmus. Tänapäeva noortel on savi, kas tollal sai surma 100 või 1000 inimest. Klooga surmalaagrit aga lihtsalt ei taheta meenutada. Aeg teeb oma töö! Või nagu öeldakse: ühe inimese hukkumine on tragöödia, tuhande hukkumine aga statistika.