Unustamatu „Helisev muusika“

4 minutit lugemist

Edelweiss, Edelweiss, every morning you greet me
Small and white, clean and bright
You look happy to meet me…

Igaüks teab unepealt, kust selle laulu sõnad pärit on. Loomulikult unustamatust filmist „Helisev muusika”. See laul sai omal ajal nii tuntuks, et linnalegendi järgi olevat tegemist Austria hümni või Austria vastupanuvõitlejate lauluga. Ei seda ega teist, „Edelweiss” oli spetsiaalselt selle muusikali jaoks kirjutatud. Kuid see selleks.

„Helisevale muusikale“ kuulub kinokülastajate absoluutne rekord Eestis ja on täiesti kindel, et ükski uus film mitte kunagi seda rekordit ei üle. Ameerika muusikali „Helisev muusika“ (The Sound of Music, 1965) näidati Tallinna kinos Kosmos 6. detsembrist 1971 kuni 16. aprillini 1972 järjest 132 päeva 525 seansil (pilet maksis 1,40 rubla). Kui arvestada saali täituvuseks 80 protsenti, vaatas filmi umbes 420 000 inimest. Kosmosesse sõideti busside ja rongidega kogu Eestist (Kord oli kino taga parkimas 30 bussi!). Esimese aasta arvestuses on see kolmas populaarne film „Viimse reliikvia“ ja „Kevade“ järel. Filmi „Helisev muusika“ näidati veel 1973, 1974, 1975. ja 1978. aastal 258 seansil. (Ühtekokku 783 seanssi!) Kokku saaks arvestuslikke vaatajaid 626 400.

Kaader filmist „Helisev muusika”.

„Heliseva muusika“ fenomenaalse menu taustal on lausa naeruväärne, kuidas meie tattninadest filmikommentaatorid aeg-ajalt teadustavad, et Tallinnas käis seda või teist filmi nädala jooksul vaatamas mingi 1000 inimest. Eriliseks kinomagnetiks peetakse aga asjaolu, et see või teine film on kandideerinud Oscarile. Tühja sellest, et film ühtegi auhinda ei võitnud, aga ainuüksi sõnapaaril „Oscari nominent“ peaks vaatajale olema lausa maagiline mõju. Tegelikult ei ole.
Tollal, 1970-ndate aastate alguses mõjus „Helisev muusika“ nagu tubli sõõm puhast hapnikku, tõeliselt helge, ilusa ja särava filmimuinasjutuna.
Ja kuna film päästis tollal filmikompanii 20th Century Fox pankrotist, kas see pole siis muinasjutt?
Kuid teeme siinkohal väikese kõrvalepõike, näitamaks veenvalt, kuidas ka filmitegijad üksteiselt vargsi ideid näppavad. Meenutagem „Heliseva muusika“ alguskaadreid: täielikus vaikuses ilmuvad läbi rünkpilvede nähtavale mäed, kostub tuule müha, esimesed muusikahelid, vaiksed, sugereerivad, kõlab filmi tunnusmeloodia avaakord… Kes on aga näinud ka Leni Riefenstahli propagandafilmi „Tahte triumf“ (Triumf des Willens), veendub, et „Heliseva muusika“ tegijad on filmi haarava ja vaatemängulise alguse idee ilmselgelt näpanud Riefenstahli filmist.
Muide, „Helisev muusika“ on ainuke muusikal, mis on ajaproovile vastu pidanud ja toob heldimuspisara silma isegi 1980.–1990.-ndatel aastatel sündinud kalestunud noortele meestele. Paljud inimesed on tunnistanud, et ükski teine film pole neile avaldanud nii sügavat muljet kui „Helisev muusika“…

„Heliseva muusika” võtetel Salzburgis.

Mäletan, kui käisin nõukogude ajal kinos vaatamas Leonard Bernsteini muusikali „West Side’i lugu“, (West Side Story, 1961). Kõige südantliigutavama koha peal hakkas publik saalis naerma – märk sellest, et filmitegijad olid vaatajate sügavatele ja õilsatele tunnetele mängides tegelikult üle pakkunud ja totaalselt puusse pannud. Eriti kummaline oli ka osatäitjate valik. Sõna otseses mõttes vanaaegsete nägudega tegelased oleksid sobinud külapoe õuele võikaste tassima, aga mitte kassafilmi.
Filmi „Lauldes vihmas“ (1952) vaadates võib tänapäeva kinokülastajat tabada vaid iiveldus – mage, imal ja lootusetult ajale jalgu jäänud lugu!
Omal ajal vaatas nõukogude inimene suu ammuli USA muusikali „Seitse pruuti seitsmele vennale“ (1954), kuid tänapäeval ei tahaks keegi seda filmi ka tasuta vaadata!
Prantsusmaa-Saksa LV halearmsa ühisfilmi „Cherbourg’i vihmavarjud“ (1964) toomine ekraanidele tänapäeval tähendaks kinole kindlat pankrotti. Või kes meist mäletab enam isegi sellist muusikali nagu „Minu veetlev leedi“ (My Fair Lady, 1964). Okei, Audrey Hepburn sobis oma osasse suurepäraselt, aga tema filmipartneriks juba tollal parim enne möödas Rex Harrison? Kuigi film võitis 8 Oscarit, pole ta ajaproovile vastu pidanud. Ja kõige lõpuks „Naljakas tüdruk“ (Funny Girl, 1968), mille peaosas esines oma kuulsa suure ninaga Barbra Streisand.
Eri riikides on aastate jooksul vändatud palju muusikale, mis tänapäeval tunduvad mitte ainult igavate, vaid lausa tobedatena. Paljude filmimuusikalide (tele)ekraanidelt kadumist võib seletada ka vaatajate maitse muutumisega.

* * *

Režissöör ja produtsent: Robert Wise (10.09.1914–14.09.2005)
Laulude tekstid: Oscar Greeley Clendenning Ritter von Hammerstein II (12.07.1895–23.08.1960)
Muusika (ka uued laulud filmile): Richard Rodgers (28.06.1902–30.12.1979)

Algselt teatrimuusikalina loodud „Helisev muusika” esietendus toimus 16. nov. 1959 New Yorgis Lunt-Fontanne’ teatris, kus seda mängiti 1443 korda. Londoni West Endi teatris esietendus muusikal 18. mail 1961 ja seda esitati 2386 korda.

Filmi pikkus 167 min.
Esilinastus 2. märts 1965
Film läks maksma 8,2 milj. dollarit ja tõi sisse 286,2 miljonit.
25 kõigi aegade tuntuima filmimuusikali hulgas seadis Ameerika Filinistituut 2006. aastal „Heliseva muusika” 4. kohale. 2007. aastal pidas sama instituut 100 filmi hulgas „Heliseva muusika” 40. kohale.
Filmi parimateks lauludeks peetakse alguslaulu „The Sound of Musik” ja „Do-Re-Mi”.

1966. aastal sai film Oscari auhinna.

Filmi „Helisev muusika“ osatäitjad

Maria – Julia Andrew, s 1. okt 1935
Kapten Georg von Trapp – Christopher Plummer, s 13. dets. 1929
Kapten von Trapi lapsed
Liesl – Charmian Carr (27.12.1942–17.09.2016)
Louisa –Heather Menzies (3.12.1949–24.12.2017)
Gretl – Kym Karath, s 4. aug. 1958.
Friedrich – Nicholas Hammond, s 15. mai 1950
Marta – Debbie Turner, s 5. sept. 1956
Brigitta – Angela Cartwright, s 9. sept. 1952
Kurt – Duane Chase, s 12. dets 1950

Kapteni teener Franz – Gilchrist Stuart (19.01.1919–8.06.1977)
Majapidajanna Frau Schmidt – Norma Varden (20.01.1898–19.01.1989)
Paruness Elsa Schröder – Eleanor Parker (26.06.1922–9.12.2013)
Rolf(e) – Daniel Truhitte, s 10. sept 1943
Kloostri abtiss – Peggy Wood (9.02.1892–18.03.1978)
Õde Sophia – Marni Nixon (22.02.1930–24.07.2016)
Õde Margaretta – Anna Lee (2.01.1913–14.05.2004)
Õde Berthe – Portia Nelson (27.05.1920–6.03.2001)
Õde Bernice – Evadne Baker (19.08.1937–17.01.1995)
Max Detweiler – Richard Haydn (10.03.1905–25.04.1985)
Gauleiter härra Hans Zeller – Ben Wright (5.05.1915–2.07.1989)

Peter Hagen

0

Your Cart