Ümberlõikamine – milleks?

3 minutit lugemist
Normaalne ja ümberlõigatud (all) peenis.

Ümberlõikamine (circurmicisio) on ammune tava peaaegu kogu Ees- ja Lõuna-Aasias ning Aafrikas, samuti Austraalia ja Okeaania pärismaalaste hulgas. Judaismis ja islamis kuulub see kohustusliku rituaali alla, kuid selle tekkepõhjused pole selged tänini. Ümberlõikamine on saanud moeasjaks ka Lääne-Euroopas, eelkõige aga USA-s, kus 80% meestest on nende vanemate soovil eesnahast ilma jäetud. See Ameerikas laialt levinud komme on seletatav eelkõige juutluse suure mõjuga Ühendriikides kui ka omakasupüüdlike juutidest arstide agara propagandaga. 1979. aastal tehti USA-s 1 325 000 ümberlõikamist, mis läks maksumaksjatele maksma 54 miljonit dollarit.

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale pole ümberlõikamine meditsiinilisest aspektist põhjendatud ega vajalik.

Asi on selles, et kui loodus on loonud mehe liikme koos eesnahaga, siis on sellel ka oma otstarve. Eesnahk hoiab sugutiluki (ka glans penis)niiske ja tundlikuna ning kaitseb seda vigastuste eest. Eesnaha kaitsev toime avaldub juba vastsündinul. 2.–3. eluaastani liibub eesnahk tihedalt ümber sugutiluki, hoides ära selle kokkupuute uriini või väljaheitega. Ümberlõikamise korral aga see looduslik kaitseabinõu kõrvaldatakse, pealegi peab tekkinud haav paranema sageli ebahügieenilistes tingimustes!

Ümberlõikamine võib olla põhjendatud vaid fimoosi või parafimoosi korral, mida esineb väga harva. Selle all kannatab umbes l% poisslastest.

„Kaheksandal päeval lõigatagu ümber poeglapse eesnaha liha,” on öeldud Moosese Kolmandas raamatus. Kui omal ajal eristasid juudid ümberlõikamisega ennast uskumatutest (sama argumneti kasutavad ka araablased), siis tänapäeval ei kannata ümberlõikamise kasuks esitatavad argumendid mingisugust kriitikat.

VASTUARGUMENDID ON JÄRGMISED:

* Varasematel aegadel arvati, et ümberlõikamine takistab onaneerimist. Praegu aga teame, et see nii ei ole ja et eneserahuldamine partneri puudumisel on igati soovitatav ja normaalne nähtus.

* On väidetud, et ümberlõigatud liikme sugutilukk muutub pükstega pidevalt kokku puutudes vähem tundlikuks, mis võimaldab partneri huvides suguakti pikendada ja aitab vältida enneaegset seemnepurset. See ülimalt totakas seisukoht on kahjuks väga laialt levinud. Iga terve potentne mees on võimeline (omades kogemusi ja elementaarseid eelteadmisi seksuaalfüsioloogiast) reguleerima suguakti pikkust. Kui ta seda ära ei õpi, siis pole mingit kasu ka ümberlõikamisest.

* Ümberlõigatud mehed kaebavad sageli, et nende suguti(lukk) on tundetu. See on seletatav sellega, et koos eesnahaga on eemaldatud ka tundlikud närvid.

* Viimastel aastatel on nii ajakirjanduses kui ka erialases kirjanduses ikka ja jälle väidetud, et eesnaha all moodustuv smeegma võib põhjustada vähki nii mehel kui ka tema partneril. Selline kaduvväike võimalus on tõesti olemas, kuid märksa tõenäolisem on, et vähki ei teki! Pealegi ei ole üleliigne meelde tuletada, et vesi, millega end pesta, ei ole veel otsa saanud. Seega pole ümberlõikamine seksuaalhügieeni seisukohast põhjendatud. Võib-olla äärmisel juhul kõrbes, kus vett napib ja inimesed hügieenile rilist tähelepanu ei pööra.

* Barbaarne ümberlõikamine ei ole sugugi nii ohutu, kui arvavad võhikud. 6000 ümberlõigatu kohta tuleb üks surmajuhtum. Kõige ohtlikum aeg ümberlõikamiseks on kuni 12 kuu vanuseni. Vanemate laste puhul väheneb surmajuhtumite arv 50% võrra. 1979. aastal kaotas USA-s 229 vastsündinut selle operatsiooni tagajärjel elu, komplikatsioonidest rääkimata.

* Ümberlõigatud mehed ei tohi alasti päevitada vältimaks sugutiluki valulikku ja ohtlikku päikesepõletust.

* Ja lõpuks kõige tähtsam ümberlõikamise vastane argument: mehel endal ainult temal, mitte aga tema poolearulistel vanematel, on õigus otsustada selle üle, kas ja mida ta lubab endal ära lõigata! Vastsündinu või väikelapse ümberlõikamine on vägivald, kuna beebi pole võimeline iseenda eest seisma aga oma soove välja ütlema.

Ja lõpetuseks olgu öeldud, et ümberlõigatud peenis oma kõvera armiga näeb kole välja.

Tunnuspildil: Eesnaha eemaldamine kivinoaga. Vana-Egiptuse fresko.

©MAAJA