Tütarlaps Rosemarie

2 minutit lugemist

1957. aasta novembris sai nn. majandusime-aegsele Saksa LV-le osaks riigi esimene suurem skandaal. Frankfurdis leiti tapetuna luksusprostituut Rosemarie Nitribitt. Selgus, et prostituudi klientideks oli palju mõjukaid isikuid ja tema surmaga seotud asjaolud üsna segased.

Kui Rosemarie Nitribitt 1. novembril 1957 oma korteris surnuna leiti, sai alguse üks järjekordne kõmuline legend. 24-aastane luksusprostituut lamas kägistatuna kolm päeva oma Frankfurdis Stiftstrasse 36 asuvas korteris, enne kui ta leiti. Kuni selle ajani ei teadnud keegi temast midagi. Alles siis, kui Rosemarie elukäigu üksikasjad hakkasid päevavalgele tulema, hakkas SLV avalikkus tema loo vastu suurt huvi tundma.
Rosemarie Nitribitt sündis 1. veebruaril 1933 Düsseldorfis koristaja vallaslapsena ja tal oli kaks poolõde. Rosemarie lapsepõlv oli üsna trööstitu. Juba varakult sattus ta lastekodusse, kus paistis silma tõrksusega ja oli raskesti kasvatatav. Hiljem tuli tal veel mitu korda lastekodu vahetada. Juba 14-aastasena avastas Rosemarie, et oma kehaga saaks raha teenida. Tema esimesteks klientideks olid USA sõdurid. Pärast seda, kui noor Rosemarie oli mõnda aega töötanud Koblenzis ettekandjana ja mannekeenina Frankfurdis, hakkas ta elatist teenima prostituudina, kusjuures tema põhiliseks „tööpiirkonnaks” sai Frankfurdi kesklinn. Juba oma karjääri alguses hakkas ta lävima suurlinna koorekihi esindajatega. Teenitud raha eest võis ta endale osta isegi punaste nahkistmetega kabrioleti „Mercedes 190 SL”, mida ta kasutas klientide ligimeelitamiseks. Rosemarie käsi käis hästi, ta teenis nii palju, et võis endale osta kalleid kingi, ehteid ja lubada kulukaid välisreise – kõike seda, millest kõrtsis „patrulliv” tavalibu võis ainult unistada. Hiljem hinnati Rosemarie aastasissetulekuks 100 000 marka. Sellist raha ei teeninud isegi kõrged riigiametnikud! Pärast luksusprostituudi mõrva leiti tema korterist väike märkmik, kus olid kirjas rohkem kui saja kliendi nimed, aadressid ja telefoninumbrid. Need olid eranditult suurlinna koorekihi esindajad – poliitikud, advokaadid, ärimehed. Bulvariajakirjandus haistis korralikku skandaali! Kui kuuldused märkmikust levima hakkasid, püüdsid paljud endised kliendid võimalikke ebameeldivusi ennetada ja teatasid endast politseisse. Paraku ei leidnud politsei ühtegi jälge, mis oleks aidanud mõrva asjaolusid selgitada. Ühelgi piinlikku skandaali segatud mehel ei olnud ilmselt mingit motiivi luksusprostituudi tapmiseks. Lõpuks arreteeriti keegi Heinz P, tapetu lähedane sõber. 1960. aastal toimus võlgadesse sattunud süüaluse üle kohus. Heinz P-d süüdistati selles, et ta olevat himustanud ohvri raha. Ta olevat teadnud, et Rosemarie Nitribitt hoidis oma korteris 20 000 marka, mida pärast mõrva enam ei leitud. Paraku ei saa ainuüksi etteheidete põhjal kedagi süüdi mõista. Polnud mingeid otseseid ega isegi kaudseid asitõendeid, mille põhjal oleks saanud Heinz P-le süüdistust esitada. Kaebealune mõisteti õigeks, kuigi mõned vaatlejad uskusid tema süüsse. Rosemarie Nitribitti mõrvar jäigi tabamata.

©Peter Hagen

0

Your Cart