Tubaka kahjulikkusest

5 minutit lugemist

Kõige levinumad tagajärjed suitsetamisel on vereringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused, vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused.

On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega.

Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse – peaaegu kõikidesse elunditesse.

Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv.

Nikotiin ahendab veresooni ja koormab liigselt südant.

Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini.

Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida.

Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta.

Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse.

Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud.

50% enneaegseid sünnitusi ja vastsündinute alakaalulisusest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal.

Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust.

Suitsetamine on kirg – sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada.

Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed.

Suitsetajate eluiga on 7–14 aastat lühem kui mittesuitsetajatel.

Passiivne suitsetamine rikub laste ja teiste mittesuitsetajate tervist

* * *

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on ohus 50% maailma laste tervis, Surmapõhjuseks 15–70-aastaste meeste seas 100 000 kohta USA-s:

250 – narkootikumid

300 – vägivald

660 – enesetapp

750 – AIDS

770 – liiklusvigastused

2200 – alkohol

11 700 – tubakas

nt: Surmapõhjuseks 20-70-aastaste igapäevasuitsetajate seas 1000-st kanadalasest:

1 – mõrvatakse

9 – liiklusvigastus

250 – tubakas

Tubaka tarbimine tingib:

80–90% kopsuvähi juhtudest

80% kroonilistest kopsuhaigustest

40% südame-veresoonkonna haigustest keskeas

30% kõigist ülejäänud vähijuhtudest!

Tubakas ohustab lapsi!

sest nad on sunnitud sisse hingama tubakasuitsu, teatab Londoni ajaleht The Guardian. Passiivsest suitsetamisest võivad alguse saada astma ja teisedki hingamisteede haigused, imiku äkksurma sündroom, keskkõrvahaigused ning vähk. Uurimused näitavad samuti, et suitsetajate lapsed jõuavad koolis halvemini edasi ning neil on käitumisega rohkem probleeme. Kui mõlemad vanemad on suitsetajad, siis esineb nende lastel 70% tõenäosusega rohkem tervisehäireid ning ühe suitsetajaga peres on vastav näitaja 30%. WHO toonitab, et vanematele tuleb anda tervisealast haridust, aitamaks neil mõista, kuivõrd ohtlik on suitsetamisharjumus nende perele, samuti keelata suitsetamine koolides jt paikades, kus lapsed sageli viibivad.

Tänapäeva sigaret on kõrgtehnoloogiline inseneriprodukt, mitte paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakataim. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini. Tubakas on ainus legaalselt tarbitav produkt, mis tapab pooled oma regulaarsetest tarbijatest. Suitsetamine ei lahenda probleeme, suitsetamine tekitab neid. Ohutu sigareti mõiste on ohtlik müüt. Madala tõrva ja nikotiinisisaldusega sigaretid ei tähenda, et suitsetamisel satub neid organismi sigaretipakil märgitud koguses, kuna testimismasin “suitsetab” neid inimesega võrreldes erinevalt. Seega pole vahet, kas alla kukkuda 16. või 10. korruselt.

Igal aastal sureb Euroopas 1,2 miljonit ja 3,5 miljonit kogu maailmas nn tubakasurma, mis arvestuslikult kasvab kümnele miljonile aastal 2020, muutudes üksikpõhjusena inimeste sandistajaks ja tapjaks nr 1 (praegu on selleks malaaria). Aastal 2020 ajab sigaret hauda rohkem inimesi kui AIDS, tuberkuloos, liiklusvigastused, enesetapud ja mõrvad kokku.

Tubakatööstus USA-s kaotab iga päev 5000 tarbijat (3500, kes suudavad loobuda ja 1200, kes surevad).

Inimesele surmav annus nikotiini on 60 mg ehk 3 pakki sigarette.

WHO andmetel sureb maailmas tubaka tarvitamise tõttu iga 9 sekundi järel üks inimene. Euroopas põhjustab tubakas 23 000 surmajuhtu iga nädal.

Eestis on 355 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16+ ja tarbimine ca 3000 tonni tubakat aastas. Seega sureb tubaka tõttu Eestis arvestuslikult 2000 inimest aastas s.o. kaotus, mis võrdub kolme parvlaeva „Estonia” hukkunutega ning lisandub ca 3000 uut haigusjuhtu.

Suitsetamine on vaba inimese vaba tahe olla sõltuvuses tubakast ja nikotiinist, kuid miskipärast üle 70% igapäevasuitsetajatest nii meil kui mujal maailmas soovib sellest sõltuvusest vabaneda? Täielikult õnnestub see vähem kui 30%-l.

Suitsetajast saab tõenäoliselt kaheksa korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast. Naiste seas võrreldes meestega on enam neid, kes ei soovi suitsetamisest loobuda ning loobujate seas vähem neid, kel see õnnestub.

Suitsetamine on naisele kahjulikum

Suitsetavad naised elavad keskmiselt 11 aastat vähem, kui nende mittesuitsetavad sookaaslased. Suitsetavad mehed kaotavad seevastu ainult kolm aastat. Hollandis korraldatud uurimus näitas, et suitsetavad naised surevad keskmiselt 70-aastaselt kopsuvähki, mittesuitsetavad naised aga elavad keskmiselt 81-aastaseks. Suitsetavate meeste keskmine eluiga on Hollandis 73 aastat ja mittesuitsetajatel 76 aastat.

…1965. aastal oli 65% prantsuse arstidest suitsetajad. 2004. aastal oli neid kõigest 34%.

…Vene Föderatsioonis suitsetab ametliku statistika järgi 58% meestest ja 12% naistest. Inglismaal vastavalt 30 ja 28, USA-s 28 ja 24. Kõige vähem naissuitsetajaid on Usbekistanis ja Hiinas. Kogu maailmas kuuest miljardist inimesest suitsetab umbes üks miljard.

0

Your Cart