Terroriaktid Kenyas ja Tansaanias

2 minutit lugemist

14. mail 1948. kuulutati ÜRO Peaassamblee 29. novembri 1947. aasta otsuse alusel välja Iisraeli riik. ÜRO otsustas asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km² ala ja Palestiina araabia riigile 11 100 km². Araabia-Iisraeli sõjas aastatel 1948–49 okupeerisid Iisraeli väed 6700 km² Palestiina araabia riigile määratud aladest ja Jeruusalemma lääneosa. 1950. aastal kuulutas Iisrael Jeruusalemma oma pealinnaks. Iisraelist ja hõivatud araabia aladelt põgenes naaberriikidesse ligi 900 000 araablast. Palestiina riik aga jäigi loomata.

USA oli esimene riik, kes ruttas Iisraeli tunnustama. Aja jooksul kahe riigi “sõprus” süvenes sedavõrd, et USA-st sai Iisraeli peamine toetaja ja rahastaja. Nii võimsa toetaja olemasolu võimaldas Iisraelil ajada vägagi isepäist välispoliitikat ja ignoreerida ÜRO otsuseid. Pole midagi üllatavat selles, et Iisrael on olnud kogu oma eksisteerimise aja kõikvõimalike araabia ekstremistide lemmiksihtmärk. Aja jooksul on aga mitmesuguste terroristlike rühmituste viha kandunud juudi riigi ainsale ja võimsale toetajale USA-le. Ühendriikidel on tulnud Iisraeli tingimusteta toetamise eest ränka hinda maksta. Esimest korda korraldasid moslemi fundamentalistid terroriakti USA territooriumil 26. veebruaril 1993, kui Maailma Kaubanduskeskuse maa-aluses garaažis pandi plahvatama pomm. Kuid see oli alles algus…

Plahvatus Nairobis.

7. augustil 1998 kell 10.35 kärgatas Nairobi kesklinnas kohutav plahvatus. USA saatkonna ning kõrvalasuva maja vahelisel tänaval plahvatas autosse paigutatud võimas põrgumasin. Pommi peamiseks märklauaks ei olnud ilmselt saatkond, sest suurimate purustuste osaliseks sai kõrval asunud Ufundi keskus, milles asus hulk büroosid ning sekretäride kool. Viiekorruseline keskus varises peaaegu täielikult kokku. Inimesed ja autod paiskusid õhku. Plahvatus purustas viie ümberkaudse kvartali majade aknad ning pauku kuuldi ka viie kilomeetri kaugusel. Laialipaiskunud rusud vigastasid naabruses asuvat USA saatkonda ja teisi läheduses asuvaid hooneid. Plahvatus oli nii tugev, et isegi metalluksed rebiti hingedelt.

Kõigest 10 minutit hiljem kärgatas vägev plahvatus USA saatkonna ees Tansaania linnas Dar es Salaamis. Kogu diplomaatide linnaosa mattus suitsu- ja tolmupilve. 10 inimest sai surma. Kuna USA saatkonda kaitseb kõrge müür, oli Dar es Salaamis palju vähem ohvreid kui Nairobis, kus hukkus ühtekokku 268 inimest. Ohvrite hulgas oli ainult 12 ameeriklast, kuid 100 kohalikku saatkonnatöötajat. Vähemalt 5000 inimest sai vigastada.

FBI uurijate kahtlus langes moslemi terroristidele. Mõne päeva pärast arreteeriti 13 kahtlusalust, kellest kolm arvatavat ninameest anti USA-le välja. Asjaosalised tunnistasid oma seotust Usama ibn Ladini terrorivõrgustikuga. USA president Clinton, kes oli parajasti Lewinski afääri tõttu tugeva sisepoliitilise surve all, tõotas terroristide mahitajatele kätte maksta. Järgnenud Sudaani ja Afganistani vastu suunatud sõjalised aktsioonid ei andnud paraku mingeid tulemusi. Moslemi äärmuslased vandusid uut kättemaksu USA-le. Afganistanis redutanud Usama ibn Ladin aga kuulutas Ühendriikidele püha sõja.

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 2001. aastast)