Täiskasvanute mängud

12 minutit lugemist

1994. aasta veebruaris leiti inglise parlamendisaadik Stephen Milligan (45) oma korteris surnult. Ei, teda polnud tabanud haigushoog ega polnud ta ka mõrvatud. Oxfordi ülikooli lõpetanud andekas ajakirjanik ja ministrikandidaat langes oma väärastunud sugukihu ohvriks. Kui Milligan leiti, olid tal jalas mustad siidsukad, puusadel tripihoidja, üle pea oli tõmmatud plastikaatkott, kael oli kinni nööritud pikendusjuhtmega. Koolnu suus oli kooritud apelsin. Nii valmistas kirglik seksisõber end ette superorgasmiks. Kuid ta pakkus üle…

Stephen Milligan.

Selline surm on kohtumeditsiiniekspertidele, psühholoogidele ja psühhiaatritele üsnagi tuttav. Isegi termin sellise surma kohta on olemas: seksuaalne asfüksia (sexual asphyxia). Mehed, keda selline asfüksiaeelne seisund erutab, lasevad end oma partneril niikaua lämmatada, kuni nad ei suuda enam hingata ja neid haarab surmahirm. On ka selliseid, kes panevad köie kaela ja riputavad end kuhugi üles, nii et varbad ainult napilt maad puudutavad.

Sellises kunstlikult loodud surmahirmus eraldab inimese organism suure hulga adreanaliini. Taolist seisundit on iga inimene kogenud, kas siis ehmudes või mingisse õnnetusjuhtumisse sattudes. Keha läbivad kuumad lained, ihule tekib kananahk. See on absoluutse kontsentratsiooni tunne. Ühe hetkega lülitab keha välja kõik muud funktsioonid ja kontsentreerib organismi kõik jõud üheleainsale eesmärgile – jääda ellu.

Kohtumeditsiinieksperdid ja hukkamistel viibinud tunnistajad teavad, et paljud surmamõistetud saavad oma elu viimastel sekunditel orgasmi.

Kadunud Stephen Milligan üritas seda tunnet veelgi tugevdada. Tema suus olnud kooritud apelsinis oli kapsel seksdroogiga poppers. See droog sisaldab keemilist ainet amilnitriiti. Südamehaiged ja infarktikandidaadid tunnevad seda pilli ja kannavad seda igaks juhuks alati kaasas.

Seksuaalne asfüksia – mäng eluga!

Sekundi murdosa jooksul laiendab amilnitriit mitte ainult ummistunud südame pärgartereid, vaid kõiki veresooni. Nn. poppers oli varemalt tuntud kui orgasmitugedvamisvahend põhiliselt homode hulgas. Viimastel aastatel kasutavad seda droogi aga ka heterod. Droogi müüakse altleti ka sekspoodides.

Milligani puhul on eksperdid veendunud, et mees pakkus droogi annusega üle ja tema süda ütles lihtsalt üles. Pole täpseid statistilisi andmeid selle kohta, kui palju mehi sellise perverssusega tegeleb. Ekspertide hinnangul läheb taevateed ainuüksi USA-s igal aastal 500 kuni 1000 meest seksuaalse asfüksia tagajärjel. Inglismaal 150 kuni 200. Erialakirjanduses pole teada praktiliselt ühtegi taolist juhtumit naisterahvaga.

Kadunud Stephen Milligani sõbranna Julie Kirkbride ütles, et ta ei teadnud oma austaja salajasest kaksikelust midagi. Jah, selleks inimesel mõistus ongi, et kui olukord nõuab, oskab ta oma tegelikku mina varjata. Praegusel ajal tuleb välja üha uusi ja uusi kuulsustega seotud seksiskandaale. Kes oskab kokku arvata, kui suur osa kuulsatest teadlastest, filminäitlejatest, kirjanikest või poliitikutest on kõige pesuehtsamad perverdid, kelle elulood võiksid „kaunistada” mistahes kohtupsühhiaatria käsiraamatut.

Miski pole küllalt erutav

Kölni kesklinnas koguneb ühe vana maja kolmandale korrusele kord nädalas kuus meest, kes tunnevad üksteist ainult nägupidi. Nad saavad kokku selleks, et ennast tühjaks rääkida ja üksteist aidata.

Ühel õhtul ilmus seltskonda uus mees. Ta ütles enda nimeks olevat Reinhard, ta on 44 aastat vana ning ta jutustas seksist, mis ruineeris tema elu: „Ma olin ühe suure kindlustusfirma peaesindaja. Ma teenisin miljoneid. Mul oli ilus, hoolitsev naine, kaks armast last, oma maja basseiniga. Mul ei puudunud midagi.

Kaheteistkümneselt unistasin ma esimesest suudlusest. Neljateistkümneselt unistasin igal ööl meie naabritüdruku suurtest rindadest. Kuueteistkümneselt magasine esimest korda naisega. See oli üks prostituut. Kahekümne kuuendaks eluaastaks oli mul olnud terve kari naisi. Vahel üheks ööks, vahel kauemaks. Seks pakkus mulle lihtsalt lõbu.

27-aastaselt ma abiellusin, kuid juba nelja aasta pärast oli seks oma naisega muutunud minu jaoks igavaks ja ma hakkasin elama kaksikelu. Ma olin tollal sageli komandeeringutes ja üha sagedamini sattusin ma bordellidesse. Ühtäkki hakkas mind huvitama ainult seks värvilistega või eksootiliste naistega. Kuid varsti oli mul ka neist kõrini. Siis tahtsin ma seksi ainult kahe naisega, lesbilisi mänge ja muud taolist. Lõpuks polnud enam ka need mängud minu jaoks erutavad. Ma hakkasin külastama prostituute, kes olid spetsialiseerunud perverssustele. Ma proovisin kõike, kuid alati kordus sama stsenaarium: esimene kord oli huvitav, teine kord enam mitte nii erutav ja kolmandal korral küsisin ma endalt: kas on veel midagi põnevat?

Neljakümneselt olin ma juba nii allkäinud, et mul oli häbi iseenda ees, kuid ma olin alles põrgu esimeses ringis. Minu seksuaalfantaasiad muutusid üha rafineeritumateks, nii tugevateks, et mingil hetkel ei kohkunud ma tagasi ka oma abikaasa ees. Mis mind nüüd veel erutas, oli mõte tõmmata naine minu räpastesse seksmängudesse. Kõike seda, mida ma olin seni teinud vaid bordellides, nõudsin ma nüüd oma naiselt. Ma tahtsin näha, kui kaugele ta „oma armastuses” läheb. Ta tegi kõike kaasa – ja nagu ma olingi oodanud – hirmust mind kaotada. Kolme aasta pärast oli ta omadega läbi ja minul jälle igav. Minu himude viimaseks objektiks sai minu ülemuse naine – reserveeritud ja ligipääsmatu ning just sellepärast mulle nii erutav. Ööde kaupa kükitasin ma pikksilmaga ülemuse maja ees põõsastes. Nende pesunöörilt varastasin ma ülemuse naise püksikuid. Ühel päeval nägin ma teda ilma rinnahoidjata terrassil päikest võtmas. Ma vägistasin ta. Mind pandi vanglasse, ma kaotasin oma töö ja perekonna…”

Doktorimängud

Hamburg-Wandsbeck, uhke juugendstiilis villa vaiksel rohelusse uppuval kõrvaltänaval. Majas on paksud vaibad, on hinnalist antiiki, seintel ripuvad pornograafilised pildid. Siin töötab juba 30 aastat luksusprostituut, kes on spetsialiseerunud sadistlik-masohhistlikele seksmängudele. „Töötoas” on rikkalik valik piitsu, käeraudu ja muud taolist „inventari”. Kolmandal korrusel on „arstituba” günekoloogilise tooliga. Klaasvitriinis on steriilsetes pakendites nõelad, kateedrid ja erineva suurusega skalpellid ning tangid.

„Jumala nimel, milleks need on?” küsis üllatunud reporter.

„Üha rohkem ja rohkem minu külalisi (ta nimetab neid perverte külalisteks!) harrastab haiglaseksi,” ütleb prostituut. „Seepärast palkasin ma isegi õppinud medõe.”

Säästame lugejat perverssete kundede erisoovide kirjeldamisest. Majaperenaine lisas: „Varematel aegadel tulid siia üle neljakümne aasta vanused mehed, nüüd aga juba 20-aastased. Viimane moekarje on pircing – rinnanibude ja suguorganite läbipuurimine ning nende külge ehete riputamine.”

Piina mind!

Mees on ahelates ja alasti ning väga erutatud. „Jaa, käskijanna, palun, karista mind. Piina mind, löö mind,” anub ta. Tema ees seisab naine, kes kannab pikki nahksaapaid ja nahkkostüümi, mis rinnad paljaks jätab. Naisel on käes piits, millega ta „silitab” paljast meest.

„Oh jaa, käskijanna, piitsuta mind tugevamini, veel tugevamini,” oigab mees. Tema keha tõmbleb ahelates ja kirjeldamatus seksuaalses himus. Siis saab ta orgasmi. Kurnatuna vajub ta põlvili ja lakub nagu koer oma käskijanna saapaid, sosistades: „Sa olid nii hea minu vastu…!”

Mustas kostüümis naisterahva nimi on Lisa. Ta on 32 aastat vana ja peab ühes Berliini piinakeldris prostituudi ametit. Lisa tegeleb klientide aheldamise ja piitsutamisega. On kundesid, kes saavad ainult siis orgasmi, kui neid piinatakse, lüüakse, sõimatakse või alandatakse. Seda nimetatakse „inglise seksiks”. Lisa ütleb: „Inglise keeles olen ma perfektne ja mul on täiuslikult sisustatud piinakelder, kus on venituspink, puur, ketid, ahelad, tangid ja piitsad.”

Kes vajavad Lisa poolt pakutavat brutaalset seksi?

„Need on inimesed kõigist elanikkonnakihtidest,” ütleb Lisa. „Elektrikust pangaametniku ja arstini. Kuid leidub ka naisi, kes tahaksid meelsasti olla minu seksiorjadeks. Minu juures käib keegi õpetajanna, kellele meeldib, kui ma löön teda nagu koolitüdrukut pilliroost kepiga vastu paljast peput. Sealjuures on ta suurest himust lausa endast väljas. Minu juures käib ka üks tuntud näitlejanna. Ta võtab ennast ihualasti, laseb endale koera kaelarihma kaela panna ja tahab, et ma temaga keldris jalutaksin. Sealjuures lakub ta mu saapaid. „Jalutuskäigu” ajal saab ta orgasmi.”

Mis laadi brutaalset seksi inimesed üldse vajavad?

Lisa vastab õlgu kehitades: „Mõned tahavad ainult, et neid sõimataks. Näiteks: „Sa olid täna laisk. Kui seda veel kordub, tuleb sind karistada.” Sealjuures silitan ma piitsaga kunde tagumikku või suguelundeid. Neile on juba sellestki küllalt. Teised jällegi tahavad, et ma hoolega asja kallale asuksin. Mul ükskõik! Kuid mida julmem ma pean olema, seda rohkem plekki mulle kukub. Minu jaoks on see tähtis!”

Õigupoolest on Lisal oma kundedest kahju. „Minu silmis on nad haiged inimesed. Pealegi läheb see neile kenakesti maksma. Kõige odavam „lõbu” maksab 150 3 eurot! Iga erisoov 50 eurot. Naise ja mehed, kes tahavad terve öö läbi sado-masohhistlikku seksi nautida, peavad vähemalt 200–500 eurot lauale laduma!”

Lisa ise arvab oma tööst järgmist: „Minu meelest on see totaalselt perversne ja jälk. Kuid sel viisil teenin ma rohkem kui tavalise prostituudina. Pealegi ei pea ma oma kundedega seksuaalvahekorda astuma. Nad tohivad äärmisel juhul mu rinnanibusid lutsida või mu jalgevahet suudelda.”

Lisa ei tee sellist tööd vabatahtlikult. Tema sutenöör sunnib teda selleks jõhkrat vägivalda kasutades. Lisale on selge, et tal pole enam mingit tagasiteed normaalsesse kodanlikku ellu. Lisa ütleb nuttes: „Ma igatsen tavalise, normaalse elu järele, mehe järele, kes mind tõesti armastab, igatsen perekonna järele. Kuid mida kauem ma seda tööd teen, seda raskem on mul kunagi uut elu alustada!”

Perekondlik idüll

München-Grünwald. Tavaline saksa magamistuba laupäeva pärastlõunal. Naine toob tualettlaualt mustad siidrätikud, seob nendega oma mehe voodi külge kinni ja seob kinni ka tema silmad. Mees on erutatud. Nii peab see veel kauaks jääma. See on uusim mäng saksa magamistubades, mida nimetatakse naudinguks naudingu vältimise läbi. Järgnevatel tundidel naine silitab ja puudutab meest, kuid ainult mitte „sealt”. Aeg-ajalt lahkub naine toast ja laseb oma mehel oodata. Viimane ei tea, mis võiks järgmisel silmapilgul toimuda.

„See mäng ei eruta mitte ainult teda, vaid ka mind. Mõnikord kestab see mäng terve öö, enne kui ma teda orgasmini viin.”

Kas see pole perversne?

„Ei,” arvab abielupaar, „Me teeme seda ju vabatahtlikult, kumbagi ei sunnita tegema seda, mida ta ei taha teha. Miks see peaks perversne olema, mis meile lõbu pakub?”

Ka eesti mees tahab piitsa saada!

Ja kuidas on siis lood Eestimaal? Tuleb välja, et masohhistlike kalduvustega mehi on üllatavalt palju. Üks eesti domina (ladina k. valitsejanna) sai kuulutuse peale nii palju kirju, et tal on käed sõna otseses mõttes tööd täis. Siinkohal ühe kunde kiri oma käskijannale: „Teie kuulutus pani mu vere kihama ja tekitas ihulise vajaduse alluda alandlikult Teile kui naisterahvale, tundes kiimalist mõnu Teie piitsutamisest oma ihul. Kui soovite, võite mind eelnevalt ka aheldada, rihmad võin ise kaasa tuua – teile kingituseks. Palun Teie teenusevaeva hind. Kas igalt löögilt eraldi või visiidi eest…

Igatsen teiepoolset ihulist ravi piitsaga!”

Mis tõukab mehi sellistele perverssetele seksmängudele?

Loomulikult on igal konkreetsel juhtumil ainuomased põhjused, kuid mingeid üldistusi võib siiski teha. Sigmund Freud ja Richard von Krafft-Ebing näevad perverssustes sügavaid hälbeid, mis on saanud alguse juba varajases lapsepõlves.

Kui vanaema vallatleb…

Tegelikult on asi isegi märksa lihtsam: mehed tüdinevad nn. normaalsest seksist palju kiiremini kui naised. Seepärast on nad väljaspool abieluvoodit üha uute ja erutavamate seikluste otsinguil. Nad vajavad üha uusi ja uusi impulsse, et nautida tugevamat orgasmi. Ja midagi pole parata, ühe ja sama partneriga seksides muutub orgasm ajapikku järjest nõrgemaks ja nii kujunebki soodus pinnas truudusemurdmiseks või hälbe tekkimiseks.

Ükskõik kas india Kamasuutrast kuni vanahiina padjaraamatuni või perverssete sultanite haaremisaladustest kuni roomlaste seksorgiateni – alati oli tegemist õpetatud ja rikaste inimestega, kes otsisid erutavamaid seksielamusi. Need, kes võisid lubada endale piiramatul arvul naisi, olid õrnemast soost lõpuks nii üleküllastunud, et andusid järjest perverssematele seksfantaasiatele, mida nad jõudumööda ka realiseerida püüdsid.

Kuni tänase päevani pole selles osas midagi muutunud. Seks on tung, mis annab elule sisu ja mõtte ning sageli on see tung tugevam nälja- või janutundest. Orgasm võib lasta inimesel taevaga ühte sulada, kuid võib ta ka paisata piinarikkasse põrgusse…

Kes on masohhist?

Kõik masohhistlike kalduvustega inimesed on lapsepõlves kogenud seksuaalselt erutavaid elamusi, mis on olnud seotud range ema, kasvataja või mõne sugulasega. Täiskasvanuna püütakse saada rahuldust sadismi ja masohhismi pakkuvate prostituutide juures.

Täiskasvanute mängud!

Ajakirjandusse jõudnud juhtumid äratavad tähelepanu siis, kui tegemist on jõuka mänedžeri, prominentse poliitiku või kõrge riigiametnikuga…

Mitmed seksuoloogid on korraldanud küsitlusi, selgitamaks välja meeste ja naiste seksuaalseid fantaasiaid. Küsitluste tulemused näitasid, et naised ei jää vähemalt seksfantaasiate osas meestele mitte sugugi alla. Osalt on aga naiste erootilised fantaasiad palju ekstreemsemad ja vägivallarohkemad kui meeste omad. Igal teisel naisel on masohhistlikud kalduvused, iga kolmas elab neid ka välja. Selles osas on naised meestest ees, sest masohhismi tuleb ette ainult iga neljanda mehe juures. Kas masohhistid vajavad üldse partnerit?

Enamiku masohhismi harrastavate inimeste juures on partneri olemasolu isegi eelduseks oma kalduvuse väljaelamisel. Sest masohhistlikes mängudes võib ennast usaldada ainult sellise partneri hoolde, kelle peale võib kindel olla ja kes teab täpselt masohhisti valuläve ega ületa seda.

©Peter Hagen