Solaariumi kasulikkus on müüt!

3 minutit lugemist

Soome Kiirguskaitsekeskus (STUK) soovitab vältida solaariumis päevitamist, sest uusimate uuringute kohaselt ei sobi solaariumilampide UV-kiirgus isegi D-vitamiini sünteesimiseks ega naha ettevalmistamiseks näiteks enne lõunamaareisi. Põhjus, miks Soome Kiirguskaitsekeskus soovitab solaariumi vältida, peitub solaariumilampide UV-kiirguse eripäras. Solaariumilambid kiirgavad sõltuvalt masinast ja tootjast nii UVAd kui ka UVBd. Enamasti rohkem UVA-kiiri (eriti kiirsolaariumid), mida pikka aega peeti UVB-kiirgusest ohutumaks. Tüüpilises solaariumis on UVB-kiirguse tase sama kõrge kui ehtsal päikesekiirgusel, kuid kokkuvõttes saab inimene solaariumis UVB-kiirgust siiski vähem kui päikese käes, UVA-kiirguse intensiivsus on aga keskmiselt 5 korda päikesekiirguse omast tugevam.

Kunstpäikeses pruunistunud nahk on endiselt kaitsetu
Paljud inimesed käivad solaariumis enne lõunamaale puhkama minekut, sest usuvad, et sealt saadud päevitusega on risk end kuuma troopikapäikese käes ära põletada väiksem. Tõsiasi on aga see, et solaariumilambi kiirgus (põhiliselt UVA) ei põhjusta pigmendirakkude paljunemist ja nii tõhusat naha pindmistesse kihtidesse liikumist kui loomulik päikesekiirgus. Just see UVB kiirte põhjustatav epidermise ehk marrasknaha rakkude (melanotsüütide) paljunemine ja seeläbi naha pindmise kihi paksenemine kaitseb nahka päikesepõletuste eest. Seega on kunstpäikese käes pruunistatud nahk päikesepõletuste ees endiselt kaitsetu, kuid selle punetust on inimesel raske märgata, kuna nahk on päevitunud.

Solaarium ei sobi mingil juhul D-vitamiinivarude täiendamiseks
Solaariumi UVA-kiirgus on 5 korda tugevam kui loomuliku päikesevalguse puhul. Liigne UVA kiirgus aga põhjustab naha fotovananemist.
Aastaid on solaariumide tootjad väitnud, et tehis- päikesel on talvekuudel tähtis osa organismi D-vitamiini tootmisel. STUK väidab, et solaariumipäike ei sobi organismi D-vitamiinivarude täiendamiseks, kuna seda vitamiini sünteesitakse organismis peamiselt UVB-kiirguse mõjul. STUK soovitab solaariumi minna vaid arsti soovitusel (solaariumiseansse kasutatakse näiteks kergekujulise akne, psoriaasi ja neurodermatiidi ravis). Kindlasti ei tohiks solaariumis käia alla 18-aastased noored, samuti väga heleda nahatüübiga inimesed. Kes siiski kunstpäikesest kohe kuidagi loobuda ei suuda, peaks solaariumis käima maksimaalselt 10 korda aastas ja seansside ajal täpselt jälgima soovitusliku päevitamisaja pikkust.

Solaarium on sama ohtlik kui suitsetamine
Solaariume loetakse sigarettide, arseeni ja asbesti kõrval suurimaks vähiriski tekitajaks inimestele, teatas rahvusvaheline vähiuuringute grupp IARC. Uurijad viisid ultraviolettkiirgust kiirgavaid solaariumid üle kõrgeima vähiriski kategooriasse ning märgistasid need kui inimestele kantserogeenne pärast välja selgitamist, et selline päevitamisvorm on tunduvalt ohtlikum kui varem arvatud.Solaariumikülastajate hulgas esineb melanoomi kolm korda rohkem kui teistel. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) kuuluv Prantsuse uurimisgrupp on varem klassifitseerinud solaariumid kui tõenäoliselt kantserogeensed. Uuringu järgi võivad solaariumid suurendada vähiriski 75% eriti lastel ja noorukitel. „Nahamelanoomi risk on 75% suurem, kui kasutada selliseid päevitamisvahendeid enne 30. eluaastat,“ on kirjas aruandes. WHO on varem teatanud, et ei soovita kasutada UV päevitamisvahendeid kosmeetilistel eesmärkidel. Mõned riigid, samuti USA reguleerivad seda multimiljardilist tööstust, näiteks osad keelavad teismelistel kasutada solaariume või nõuavad vanemate või arsti nõusolekut. Austraalias on lastel keelatud solaariumit kasutada ning neid teenuseid pakkuvad asutused peavad hoiatama kliente võimalikest terviseprobleemidest, kaasaarvatud nahavähist, mida seostatakse kunstliku päevitamise salongidega.
Solaariumi kasutamine puhtalt päevitumise eesmärgil ei ole onkoloogi seisukohalt kunagi tark tegu (ei enne aga ka pärast). Solaariumikreemides ei ole päikesekaitset, seega UVK eest need tooted ei kaitse. Risk nahavähi lamerakulise või basaalrakulise vormi tekkeks eluea jooksul tõuseb juba ühe kasutuskorra järel. Neli kasutuskorda aastas tõstab selle riski juba 15%-ni. Tõenäosuse protsent, et inimesel tekib eluea jooksul melanoom peale ühte solaariumi kasutuskorda on 20. See protsent tõuseb kahjuks iga kasutuskorraga, seega ei naha pahaloomuliste kasvajate tekkeriski seisukohalt ei ole mingisugune solaariumi kasutuskordade sagedus ohutu.

0

Your Cart