Sõdade paradoksid

1 minutit lugemist

Tehnoloogia

Maailma esimene programmeeritav arvuti – Colossus –, loodi Inglismaal sakslaste šifreeritud sõnumite dešifreerimiseks, ja paljud praeguses olmes igapäevased leiutised, nagu näiteks konservikarpides toit (loodi algselt aastatel 1853–56 toimunud Krimmi sõja ajal tarvitamiseks), pastapliiats (võimaldas lennuki meeskonnal suurtes kõrgustes lendamise ajal kirjutada), lahas jne., on sõjaväge ja sõda silmas pidades välja nuputatud.

Puutumatu loodus

Armeed vajavad suuri muust maailmast eraldatud alasid, kus oma väljaõpet praktiseerida – niisuguseid tavaelust isoleeritud piirkondi on igas riigis. Seal ei takista miski, kui tankiroomikute lõgin välja arvata, paljude unikaalsete loomaliikide elu ja paljunemist, kaitstuna nii keskkonda mürgitavate linnade kui moodsa põllumajanduskultuuri ohtude eest.

Rahvastiku reguleerimine

Tänu kaasaegse meditsiini ja põllumajanduse efektiivsusele on emake Maa tänulik iga vahendi eest, mis temal pesitsevate kahejalgsete arvu normis aitab hoida. Sellepärast võttis ta kindlasti mütsi maha Esimese ja Teise maailmasõja ees, mis kergendasid ta vaeva oma 61 miljoni inimese võrra.

Rahva tervis

1916. aasta lõpus hävitasid Saksa allveelaevad agaralt Briti kaubalaevu, uputades 300 000 brt kuus. See tingis toidunormide kehtestamise, mis vähendas liha kättesaadavust poole, suhkru oma 40 protsendi ulatuses. Vaatamata kurtmisele näitab statistika, et briti rahvas pole kunagi olnud tervem kui Esimese ja Teise maailmasõja ajal. Rasvumise, vähihaiguste ja südameatakkide arv oli siis kõikide aegade madalaim.

Kuritegevus

Kuni 1914. aastani, kui algas Esimene maailmasõda, trimpasid britid 89 miljonit gallonit (ca 404 milj. liitrit) vägijooke aastas. Võitluseks alkoholismi ja kasvava olmekuritegevuse vastu tõstis valitsus alkoholi hinda. 1917. aastaks vähenes tarbimine 37 miljoni gallonini ja kuritegude arv langes viiendiku võrra.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.