Siis, kui loomad veel rääkisid

32 minutit lugemist

Purjus jänes lamab maanteekraavis. Tuleb lõvi, näeb jänest, aitab ta jalule ja püüab maanteele juhtida. Jänes teeb silmad lahti ja käratab: „Mis nüüd, semu? Tahad vastu vahtimist saada? Pane tagasi, kust võtsid.”

* * *

Lõvilt küsitakse: „Kas see on õige, et must kass toob õnnetust?”
„See oleneb sellest, kas kassi kohtab lõvi või hiir,” vastas loomade kuningas.

* * *

„Isa, ma tahaksin oma sabaga vehkida,” kaebab väike ussike, „aga ma kahjuks ei saa aru, kustkohast ta peale hakkab.”

* * *

Ühel aurikul kohtab üks rott teist ja ütleb: „Tule, hakkame laevade pommitamist mängima.”

* * *

Hiired ütlesid kassile: „Me otsustasime su enda kuningaks valida!”
„Ma kardan, et mul hakkab väga igav,” vastas kass.

* * *

Sääsk ütleb pojale: „Kui sa täna hea laps oled, lendame homme nudistide plaažile!”

* * *

Hiir ja elevant jõuavad kõikuva ning nagiseva sillani.
Hiir ütleb: „Sild näeb üsna vilets välja. Ma lähen esimesena üle ja kui sild vastu peab, siis tule mulle järele.”

* * *

Hobune ja elevant istuvad kinos. Elevant sööb pähkleid. Hobune ütleb: „Peate te just seansi ajal oma neetud pähkleid krõmpsutama?”
Elevant: „Mis see teie asi on! Ja üldse – mis ajast hobused kinos käivad!”

* * *

Elevant näeb džunglis alasti neegrit ja raputab etteheitvalt pead: „Kuidas sa, vaene mees, küll sellise londiga süüa saad?”

* * *

Lehm ronib puu otsa. Oksal istuv vares küsib: „Kuhu sa, lehm, ronid?”
„Õunu sööma.”
„Kuid see on ju kask!”
„Aga mul on õunad kaasas.”

* * *

Kukk nägi aeda kaetud lõunalaual praetud kukke veinikastmes.
„Nüüd ma näen isegi, et see on tõsi! Alkohol tapab tõepoolest.”

* * *

Punamütsike kõnnib metsateel. Äkki hüppab põõsastest välja hunt, haarab temast kinni ja tirib võssa.
„Võta ära!” käratab ta Punamütsikesele.
„Mis asjad?” ei saa Punamütsike aru. „Kas püksikesed?”
„Lollpea! Kell võta käe pealt ära ja anna siia!”

* * *

Kaks kärbest lendavad sööklasse.
„Mulle palun portsjon paska küüslauguga,” tellib üks.
„Mulle palun sama, kuid ilma küüslauguta, sest mulle ei meeldi, kui mul tuleb suust hiljem halba lõhna,” lausub teine.

* * *

Mööda kõrbet kakerdab purjus kilpkonn. Talle tuleb vastu kaamel.
„Kas teil on siin kiilasjää või mis?” küsib kilpkonn.
„Ei ole,” vastab kaamel arusaamatuses.
„Aga miks te siis olete kõik kohad liivaga üle puistanud?”

* * *

Nõukogude Liidus pandi vangi karu, rebane ja kukk. Kongis istudes hakkasid nad huvi tundma, mille pärast keegi istub.
„Mina tegin mesipuu tühjaks,” mörises karu.
„Mina jälle käisin kanalas ja murdsin kukekese maha,” teatas rebane.
„Aga mina olen poliitiline vang,” kiitles kukk, „ma nokkisin pioneeri tagumikku!”

* * *

Loomad otsustasid üle jõe silla ehitada. Saatsid mesikäpa ministeeriumi palkide järele, et sel palju jõudu, küll kohale tassib. Paraku tuli karu tagasi ilma palkideta. Saadeti siis rebane, et tal nupp nokib rohkem, kuid temagi tuli palkideta tagasi. Siis astus ette eesel ja ütles: „Lähen proovin ka.” Ja läkski teiste heade soovide saatel teele.
Mõne aja pärast hakkasidki jõge pidi tulema palgid. Neid tuli nii palju, et jõe mõlemad kaldad olid nendega kaetud. Viimaks sõitis ka eesel autoga kohale.
„Kuidas sul õnnestus nii raske probleem lahendada?” uudistasid teised loomad.
„Läksin ministeeriumi. Vaatan ringi – ümberringi kõik omad. Ainuke asi, mida meil ei õnnestunud ära lahendada, oli küsimus, kas meil oleks vaja ehitada sild piki jõge või põiki jõge.”

* * *

Siil ronib kännule ja kelgib: „Ma olen nii tugev! Ma olen nii tugev!”
Karu kuuleb kelkimist, tuleb siili juurde ja virutab talle käpaga. Siil lendab paarikümne meetri kaugusele põõsasse. Põõsast välja ronides pomiseb ta: „Ma olen tugev, aga kerge!”

* * *

„Millised kiisad sulle meeldivad, kas õlis või tomatis?” küsib üks haug teiselt.
„Ma eelistan õlis.”
„Sellisel juhul ujume autobaasi juurde.”

* * *

Punamütsike läheb korvi kõlgutades vanaema poole. Mööda metsarada astudes märkab ta äkki põõsastes kükitavat hunti.
„Punamütsike, mis sul seal korvis on?” küsib hunt.
„Vein ja koogid vanaema jaoks.”
„Mille sees sul koogid on?”
„Paberi sees loomulikult!”
„Too see paber kohe siia!”

* * *

Kui Noa päästis igat liiki loomadest ühe paari ja võttis nad oma laeva, siis tehti isasloomadele ajutine kastreerimine, et laeval et tegeldaks pordueluga. Munad pandi hoiule ja anti igaühele kviitung.
„Ja mille üle sa, kõõrdsilm, rõõmustad?” küsib peale operatsiooni kurvaks jäänud hunt jäneselt, kes rõõmsal ilmel ja käppi teineteise vastu hõõrudes ringi käib.
„Ma ütlen sulle, aga vaata, et sa suu pead,” sosistab jänes hundile kõrva. „Ma vehkisin elevandi kviitungi sisse.”
„Kuidas siis nüüd on, kõõrdsilm?” küsib hunt, kui nad on veeuputusest pääsenud ja jälle kuival maal.
„Lausa oivaline!” vastab jänes. „Ainult kurvidel tikuvad ära kandma.”

* * *

„Mis sa seal istud?” küsib jänes vareselt, kes kuuse ladvas õõtsub.
„Niisama.”
„Aga mis sa seal teed?”
„Mitte midagi.”
Jänesele meeldis mittemidagitegemine ja ta istus kuusejuurikale. Kui tuli rebane ja küsis, mida jänes seal teeb, siis vastas jänes talle samuti, nagu oli temale vastanud vares. Ka rebasele see meeldis ja temagi asutas ennast kuusejuurikale istuma. Siis juhtus sealt mööda minema jahimees, märkas niisama istuvat jänest ja rebast ning põrutas oma kaheraudsest paar pauku ja toppis saagi kotti.
„Mitte midagi teha võib ainult see, kes kõrgel istub,” ütles vares seepeale sügavmõtteliselt ning tukkus edasi.

* * *

Kana muneb kolmekilose muna. Ajakirjanik tuleb teda intervjueerima: „Kuidas teil õnnestus nii suur muna muneda?”
„Saladus!”
„Aga teie edasised plaanid?”
„Üritan muneda viiekilose muna.”
Ajakirjanik läheb kuke juurde: „Kuidas see juhtus, et teie abikaasa sai nii suure munaga maha?”
„Saladus!”
„Ja millised on teie edasised plaanid?”
„Annan jaanalinnule vastu lõugu!”

* * *

Loomaaeda toodi noor lõvi ja pandi vana lõviga ühte puuri. Veidi aja pärast tuli talitaja ja viskas vana lõvi ette suure tüki liha, aga uustulnukale poetas vaid mõned banaanid.
„Miks sina liha sööd, aga mina pean mingisuguseid puuvilju nätsutama?” küsis noor lõvi. „Kas ma olen sinust halvem?”
„Seda mitte,” vastas vana lõvi rahulikult. „Meil oli loomaaias hiljuti koondamine ja nii sind pandigi vähemalt esialgu ahvina kirja.”

* * *

„Ema, kuidas mina siia maailma sattusin?” küsib väike jänesepoeg.
„Mustkunstniku torukübarast,” vastab ema.

* * *

Lehmakari sööb aasal. Pull leiab maast kellegi poolt kaotatud sõrmiku ja küsib lehmadelt: „Lugupeetud daamid, ega teist keegi pole juhuslikult rinnahoidjat ära kaotanud?”

* * *

„Minu uus number tõi mulle suure edu!” kiitleb dresseerija. „Ma demonstreerin publikule puuri, milles hunt ja lammas rahulikult koos elavad.”
„Kas neil mitte kunagi mingeid konflikte ei juhtu?”
„Vahel siiski… Aga see pole probleem – mul tuleb sel juhul ainult uus lammas muretseda.”

* * *

Nõukogude Liidus oli aasta 1990. Hundile sattus ette karjast mahajäänud lammas.
„Tead, lammas, ma söön su ära!”
„Sul on õigus seda teha ainult ühel juhul,” ütles lammas külmavereliselt. „Näita ette oma lihatalong, ja siis lase käia!”

* * *

Isastiiger püüab emastiigrile läheneda. Viimane on väga tõrjuv.
„No mida sa pipardad?” pahandab isane. „Lõppude lõpuks oleme väljasuremisohus olevate loomade nimekirjas.”

* * *

Armunud vihmauss ütleb teisele: „Kui sa mu armastuse tagasi lükkad, heidan end kana ette!”

* * *

Kõrbes vantsivad kaks kaamelit.
Üks kõrbelaev ütleb teisele: „Mida inimesed meie kohta ka ei räägiks, aga hirmsasti tahaks juua.”

* * *

Jänes kohtab metsas hunti ja ütleb talle: „Küll sul on ilus naine!”
„Ja kui maitsev on sinu oma!” vastab hunt suud matsutades.

* * *

Ahv ja papagoi hakkasid vaidlema, kumb neist on ilusam ja targem.
„Kahtlemata mina,” väidab ahv, „sest ma olen väga sarnane inimesega. Mul on temaga sarnane nägu, ma käin nagu temagi kahel jalal ja üldse meenutan teda kõiges.”
„See on muidugi suurepärane,” ütleb papagoi, „aga mina ju oskan rääkida!”
„Aga mida mina siis viimased viis minutit teinud olen?!” hüüab seepeale ahv solvunult.

* * *

Kaks kärbest jalutavad mööda lage.
„Küll inimesed on ikka rumalad,” ütleb üks.
„Miks sa nii arvad?”
„Mõtle ise, milliseid rahasid nad kulutavad lagede värvimiseks ja mõnele maalivad isegi pildid, aga ise käivad hoopis mööda põrandat…”

* * *

Jäneseisa ja jänesemamma otsustasid abielu lahutada.
„Miks te lahutada tahate?” küsib kohtunik jänesepapalt.
„Naine on kõõrdsilmne.”
„Kas te seda siis varem ei märganud?”
„Ma arvasin alguses, et ta teeb mulle silma.”

* * *

„Mina ei taha enam elada, palun tehke minust parem konserve,” palub lihakombinaadi väravasse tulnud lehm.
„Miks nii?” imestab lihunik.
„Varem anti mulle ikka heinu ja söödapeeti, enne lüpsmist silitati udarat ja kord aastas viidi pulli juurde. Nüüd antakse ainult vettinud põhku ja oksi, lüpstakse mingi metalljurakaga ja pulli asemel torgitakse mingisuguse pipetiga…”

* * *

„Sul on minuga veel vedanud,” ütleb hunt hirmust värisevale lambale. „Sa mõtle nüüd veel mõni hetk selle peale, kui sa minu asemel oleksid terve hundikarja kätte sattunud!”

* * *

Purjus jänes ja karu hakkasid mürgeldama ja pandi kartsa.
„Oi, mesikäpp, aga siin võidakse ju peksa anda!” ütleb jänes, kes hakkab kainemaks saama. Sel hetkel tõugatakse nende kambrisse kaamel.
„Sa vaata vaid, mis nad hobusega on teinud!” soiub seepeale lõplikult ärahirmutatud jänes.

* * *

Ilusal niiskel õhtupoolikul pistab pea mullast välja vihmauss. Veidi ringi vaadanud, näeb ta peaaegu enda kõrval teist omasugust.
„Tere, Oskar!” hõiskab vihmauss rõõmsalt.
„Pole ma sulle mingi Oskar,” kuuleb ta vastuseks. „Ma olen su enda tagumik.”

* * *

Hunt kohtab hobust ja ütleb rõõmsalt lõugu laksutades: „Nüüd saab ennast ometi kõrini täis süüa!”
„Oota veidi,” vastab hobune. „Mine vaata enne, mis mulle tagumise kabja alla on kirjutatud.”
Hunt läkski asja uurima ja hobune virutas talle kabjaga sellise hoobi, et võsavillem pool tundi oimetuna maas lamas.
„Mille pagana pärast mul oli vaja seda uurima minna, kui ma nagunii lugeda ei oska!” ägab valutava peaga toibunud hunt.

* * *

Künka tipule on jäänud seisma kaks pulli, üks on noor, teine vana. Nad näevad, et all orus sööb aasal lehmakari.
„Lähme ruttu alla,” satub noor pull ärevusse. „Tormame karja juurde ja käime kumbki ühest lehmast üle!”
„Ära torma,” ütleb vana pull rahulikult. „Me laskume alla orgu aeglaselt ja väärikalt ning käime neist kõigist üle.”

* * *

Hiir ja sajajalgne leppisid kokku, et korraldavad väikese kohvijoomise. Kahe tunnise hilinemisega jõuab sajajalgne lõpuks kohale.
„Kus sa see kõikse aeg olid?” pärib hiir.
„Sinu ukse taga,” seletab sajajalgne. „Sa olid ju pannud ukse kõrvale sildi, et palutakse jalad ära pühkida.”

* * *

Kaks hiirt kõnnivad rahulikult, kuni üks neist märkab musta kassi. Ta haarab teisel käpast kinni ja hakkab teda nurka tirima. „Oo õudust!” hüüab ta. „Must kass!”
„Lähme aga edasi,” rahustab teine, „ei maksa olla ebausklik.”

* * *

Hobune ütleb eeslile: „Ajalehtedes ilmunu järgi võib sind lausa kadestada: aunimetused, karjäär, kõrged ametikohad… Üks hobune pole kunagi midagi niisugust saavutanud!”

* * *

Elevant tuleb apteeki ja oigab: „Palun mulle 10 meetrit plaastrit.”
„Nii palju?”
„Kahjuks jaa, ma käisin portselanikaupluses.”

* * *

Kaks haid silmitsevad lähenevat tuukrit.
„See on midagi sinu jaoks,” ütleb esimene.
„Tänan. Konserve ma ei söö.”

* * *

Loomade kuningas lõvi andis välja kuiva seaduse ja käskis kolme päeva jooksul kontrollida seaduse täitmist.
Esimene päev: kõik loomad on kained, ainult jänes on auru all.
Lõvi: „Jänes, miks sa purjus oled?”
„Andesta, lõvi,” vastas pikk-kõrv, „ma olin ämma sünnipäeval.”
„Olgu pealegi,” kostis lõvi, „esimesel korral andestan.”
Teine päev: kõik loomad on kained, jänes vindine.
Lõvi: „Jänes, sa oled jälle purjus?”
„Anna andeks, pojad sündisid, oli vaja tähistada.”
„No vaata ette, kolmandal korral ma enam ei andesta!”
Kolmandal päeval olid kõik loomad kained, ainult jänest polnud kusagil näha. Lõvi läks teda otsima. Vaatab – ühest tiigist paistavad välja pikad kõrvad. Lõvi tõmbas jänese välja, too oli täis nagu tinavile.
Lõvi: „Jänes, sa oled jälle täis?”
Jänes: „Sina, lõvi, mõtlesid kuiva seaduse oma loomade jaoks välja, aga meid, kalu, ära puutu!”

* * *

Kaks taksikoera vestlevad omavahel.
„Kuidas sa oma peremehega läbi saad?” küsib üks.
„Väga hästi! Hommikuti käime ära minu põhipuu juures ja õhtuti lamame koos kõrtsis tema laua all.”

* * *

Elevant vaatas põlastavalt hiirt ja ütles: „Sa oled kõigist olendeist kõige tühisem, keda ma eales kohanud olen!”
„Korrake, palun,” piuksus hiir, „ma tahan need sõnad meeles pidada ja ühele tuttavale kirbule öelda.”

* * *

Tuviema riidleb pojaga: „Jälle tegid pesasse. Pole viga, tuleb aeg ja sa õpid mälestussammastel asjal käima!”

* * *

Haikala poeg näeb esimest korda surfarit: „Ai, milline maiuspala – otse serveerimislaual ja koos salvrätikuga.”

* * *

Kaks vihmaussi roomavad spagettidega täidetud taldrikul.
Üks vihmauss ütleb teisele: „Vaata, grupiseks!”

* * *

Kilpkonn ütleb konnale: „Ma kuulsin, et sa oled isaks saanud. Poeg või tütar?”
„Jah… umbes 10 850 poega ja 13 400 tütart!”

* * *

Elevant ja hiir lähevad abielu registreerimisbüroosse.
„Kas te tõesti tahate abielluda?” küsib ametnik nõutult.
„Mis tähendab tahame,” piiksub hiir ja näitab oma kõhule. „Me peame!”

* * *

„Kuhu sa, tarkpea, lähed?” küsis hobune eeslilt.

* * *

Kaks kirpu tulevad restoranist.
Üks ütleb teisele: „Kas võtame koera või läheme jalgsi?”

* * *

Elevant astus hiirele kogemata jala peale ja palus tuhat korda vabandust.
„Oh, tühiasi,” ütles hiir. „Samahästi oleks võinud juhtuda vastupidi.”

* * *

Rebane ajab kahte jänest taga, kuid nood jõuavad urgu lipsata.
„Oh, mis me nüüd teeme,” hädaldab emajänes.
„Väga lihtne,” ütleb isajänes. „Me jääme siia nii kauaks, kuni meid on nii palju, et oleme rebasest üle.”

* * *

Üks konn kohtab teist.
„Sa näed nii pagana kurb välja. Mis on juhtunud?”
„Jaa… eile tuli kurg minu naise juurde.”

* * *

Üks känguru teisele: „Palun olge ettevaatlik, ma kuulsin, et ümbruskonnas liigub taskuvargaid.”

* * *

Kohtuvad lind ja madu.
„Kuidas läheb?” küsib lind.
„Hm! Üsna hästi! Kuidagi vingerdan.”
„Jaa,” ütleb lind, „mina seda enda kohta öelda ei saa!”

* * *

Sipelgas sibab üle aasa. Äkki matab lehmakook ta enda alla. Kui ta on end jälle päevavalgele välja kaevanud, ütleb ta endamisi: „Milline alatus – täpselt silma!”

* * *

Politseijaoskonnas heliseb telefon. Kellegi räme hääl teatab: „Ma räägin Kuusiku juurest. Saatke kiiresti auto välja. Lahtise rõduukse kaudu tuli korterisse kass.”
„Nalja teete või!” hüüab korrapidaja vihaselt. „Ühe kassi pärast korteris peaksime patrulli välja saatma. Lollus!”
„Te peate auto välja saatma, siin räägib Kuusiku papagoi.”

* * *

Loomade kuningas korraldas kord laulupeo. Suurima menu osaliseks sai ööbik. Eriti kiitis teda rebane.
„Meeldib sulle siis ööbiku laul tõesti nii väga?” küsis eesel.
„Jah, vana sõber,” ütles rebane, ent tunnistas pärast sosistades: „Tõtt-öelda meeldib mulle hanede kaagutamine rohkem, aga kunst on kunst!”

* * *

Kaks küülikut istuvad tsirkuses ja vaatavad, kuidas mustkunstnik võtab silindrist välja ühe jänese teise järel.
Üks jänes ütleb teisele: „Ma leian, et meie meetod on palju erutavam.”

* * *

Purjus sipelgas lamab tanki all ja mõtleb: „Mida kõike purjus peaga kokku ei tassi!”

* * *

Kohtuvad tigu ja kits. Kits märkab teo kaelas ordenit ja küsib, mille eest nii aeglane olend on autasu ära teeninud.
Tigu vastab: „Peab roomama, aga mitte mökitama!”

* * *

Koiema oma perele: „Kuna täna on jõulud, on meil eriline roog – täna sööme sooblikasukat.”

* * *

Jänes tuleb kupeesse ja küsib: „Kes tahab vastu vahtimist saada?”
Lõvi: „Noh… mina tahan.”
„Siis mine tamburisse. Mina just äsja sain seal pasunasse.”

* * *

Siil läheb öökulli juurde.
„Sa oled tark lind, ütle mulle palun, mida see tähendab, kui vasak käpp sügeleb?”
„Keegi hakkab sind taga ajama.”
„Aga miks parem käpp sügeleb?”
„Sa hakkad kellegi eest ära jooksma.”
„Aga miks kõrv sügeleb?”
„Saad varsti vastu pead.”
„Aga miks nina sügeleb?”
„Tead, siil, mine pese ennast õige puhtaks!”

* * *

Elevant vantsib mööda savanni.
„Ettevaatust, siin on väga ohtlik liikuda!” hüüab talle vastu sibav sipelgas. „Seal põõsa taga hakkasid meie omad kaklema!”

* * *

Jäneseema nägi metsas jahimeest ja jooksis kähku urgu poegade juurde.
„Lapsed, pange kähku käpad kõrvadele! Kohe laseb ta mööda ja siis järgneb selline sõim, mida lapsed ei tohi kuulda.”

* * *

Vindine vares kukkus puu otsast alla.
„Auh!” teeb abitult maas konutav vares. „Ei, see pole see… Mjäu! See pole ka see… Ptüi, kurat – kraaks, kraaks!”

* * *

On talv. Külas on kõik lumme mattunud. Oksal istuvad kaks varblast – üks vana, teine noor.
„Kurat, kui külm on,” ütleb noor varblane. „Kui lendaks õige lõunasse?”
„Ära aja lolli juttu.”
„Lõunas oleks praegu nii tore: liblikad lendavad, sitikad sumisevad. Alati soe ja valge…”
„Ära unista midagi. Pea parem hoolega teed silmas. Kui hobuse maha magame, oleme soojast söögist ilma.”

* * *

Trepil peesitavad päikesepaistel kaks kiisupreilit, roosad lehvid kaelas. Mööda läheb tiirane kõuts ja üks preilidest läheb temaga kaasa.
Kui too paari tunni pärast tagasi tuleb, pole tal enam roosat lehvi, karvad on sassis ja kohati tõrvaga koos. Siit-sealt on karvatutte kaduma läinud.
„Kas oli väga huvitav?” küsis teda kannatlikult oodanud teine kiisu.
„Väga huvitav oli,” vastas seiklemas käinu väsinult. „Kõigepealt ronisime katusele – seda oli just tõrvatud ja käpad jäid naks ja naks tõrva sisse kinni. Kui olime seal natuke aega kõndinud, pugesime vihmaveetorusse ja lasksime mööda seda alla. Toru oli katkine ja roostetanud. Irvakil plekiservad tirisid suure hoo pealt kasukast lausa tükke välja. Siis ronisime uuesti üles ja läksime pööningule. Seal oli kole tolmune. Püherdasime natuke aega ja kui tolmu sees enam hingata ei saanud, läksime uuesti katusele ja viskasime endid korstna taha pikali. Ja siis hakkas ta mulle kurva häälega rääkima, kuidas teda kohitseti…”

* * *

Kolm hiirt sibavad üle põranda. Esimesel on kaenlas tšatšaplaat, mille ta on kuskilt sisse vehkinud, teisel tuututäis päevalilleseemneid ja kolmandal pudelike konjakit.
Kass pistab hiired järjepanu pintslisse ja siis kakerdab üle põranda ukse poole: „Hõkk, ptüi, tša-tša-tšaa…”

* * *

Vene ja Ameerika vares istuvad kosmodroomi kõrval ja ootavad kosmosesüstiku Challenger starti.
„Kosmosesse lendavad!” kraaksatab ameerika vares.
„Ega lähe küll!” vaidleb vene oma vastu.
Mõnikümmend sekundit pärast starti Challenger plahvatabki.
„Õnnetust kraaksusid!” karjatab ameerika vares.
„Teenin Nõukogude Liitu!”

* * *

Hunt hiilib majakese juurde, kus seitse kitsetalle on üksinda koju jäetud. Võsavillem koputab uksele ja ütleb peenikese häälega: „Tallekesed, tehke uks lahti! Ema tõi teile piima…”
„Käi kuu peale, loll hunt!” karjuvad kitsetalled kooris. „Emme läks hoopis õlle järele!”

* * *

Koer lippab mööda kõrbe nagu käpad võtavad, endal keel ripakil.
„Kui ma nüüd kohe posti ei leia, kusen endale jala peale!”

* * *

Kaks tarakani nosivad solgiämbris.
„Ma käisin eile uues restoranis,” ütleb üks kahe suutäie vahele. „Kus seal oli alles puhtus! Kõik lausa läikis!”
„Ma palun sind oma söögiisujuttudega oodata, kuni ma olen kõhu täis söönud!”

* * *

Hundid püüdsid lamba kinni, murdsid maha ja pistsid nahka. Seejärel aga koostasid nekroloogi, mille alla kirjutasid „Hundikari”. Ajalehetoimetaja aga leidis, et see pole sobiv sõna, ja kirjutas asemele „Grupp seltsimehi”.

* * *

„Ma ei ole juba ammu enam teie abikaasat näinud. Kas tal on palju tegemist?”
„On küll, ta läks linna mulle jalavarje ostma,” vastas sajajalgne.

* * *

Hall hunt pistis vanaema nahka, ronis teki alla ja jäi Punamütsikest ootama.
„Oi, vanaema, miks sul nii suured silmad on?” küsis tuppa astunud Punamütsike.
„Selleks, et sind paremini näha,” ümises hunt teki alt.
„Vanaema, aga miks sul nii suured kõrvad on?”
„Selleks, et sind paremini kuulda.”
„Aga, vanaema, kust sa nii jämeda saba oled saanud?”
„See pole üldsegi saba,” vastas hunt häbelikult ja läks kõrvuni punaseks.

* * *

Kolm hiirt otsustasid pisut napsu võtta.
„Võtame klaasikese ja lähme jalutama,” ütleb üks.
„Rüüpame parem kaks ja hakkame laulma,” arvab teine.
„Jätke,” ütleb kolmas, „joome kolm klaasi ja lähme lööme kassidel nina üles!”

* * *

Jänes ja lõvi lähevad restorani.
„Mulle palun kapsasalatit ja kaks porgandit,” ütleb jänes kelnerile.
„Ja mida teie kaaslasele? Kas tema ei olegi näljane?” küsib kelner.
„Kui tema oleks näljane, siis vaevalt et me oleksime kahekesi siia jõudnud.”

* * *

Jänes näeb metsalagendikul põõnutavat hunti.
„Kas sa, hundikene, puhkad?” küsib kõõrdsilm mesimagusa häälega.
„Mis sa nüüd, emand Haavik, ma sattusin püünisesse.”
„No vedele siis edasi, sa vana pasapea!”

* * *

Kaks sipelgat passivad omakaevatud augu äärel ja ootavad, et keegi sinna sisse kukuks.
„Näe, elevant tuleb,” ütleb üks. „Praegu on peamine, et ta auku kukuks. Küll me ta siis pärast surnuks tallame.”

* * *

Kaks kukke mööduvad kulinaarkauplusest. Üks tahab kangesti poodi sisse astuda.
„Mis sa sinna ära kaotasid?” küsib teine.
„Nii kangesti tahaks paljaid naisi vaadata.”

* * *

Rebane kohtab metsas kakukest.
„Noh, kakuke, nüüd ma söön su ära,” ütleb rebane.
Kakuke tõmbab kulmu kortsu ja annab rebasele korraliku keretäie. Rebane komberdab oiates edasi. Vastu tuleb sasitud karvaga hunt.
„Kas sa kohtasid ka kakukest?” küsib rebane.
„Mis kuradi kakuke,” toriseb hunt. „Siil lasti vanglast välja.”

* * *

Känguruema ütleb sõbrannale: „Loodan, et homme ei saja nii hullusti. Mind hakkab juba tüütama, et lapsed ei pääse välja mängima.”

* * *

Kaks emast koera longivad tänaval.
„Hüppa mulle kähku selga,” ütleb äkki üks, „sealt tuleb hundikoer Lord. Tal on alati nii külm nina.”

* * *

Jääkaru-isa jalutab koos pojaga mööda jäävälja.
„Ütle, mulle, paps, kas sinu vanemad olid ka jääkarud?”
„Jah, mu poeg.”
„Ja ema omad samuti?”
„Ema omad samuti.”
„Ja teie vanaemad ja vanaisad olid kõik jääkarud?”
„Jah, kõik.”
„Kummaline,” ütleb väike jääkaru, „mul on sellegipoolest külm!”

* * *

Pavlovi laboris küsib noor koer vanalt olijalt: „Milleks see kang siin on?”
„Ah see? Kui sellele käpaga vajutada, siis tuleb Pavlov ja toob meile süüa. Tal on niisugune tingrefleks välja kujunenud.”

* * *

Kolm harakat istuvad oksal.
Üks ütleb: „Mul on kell!”
Teine: „Mul on lehm!”
Kolmas: „Mul pole midagi.”
Paari päeva pärast saavad harakad taas kokku.
Esimene räägib: „Mu kell varastati ära.”
„Imelik,” teatab teine, „minu lehm varastati ka ära.”
„Vabandage, sõbrad,” sädistab kolmas, „kell on juba kolm, ma pean minema lehma lüpsma.”

* * *

Peni ja siil igavlevad.
Siil ütleb: „Hakkame lätlasi mängima: minu nimi on Siilis.”
Peni mõtleb ja ütleb: „Kuule, Siilis, mängime mõnda teist mängu.”

* * *

Kärbes sipleb selili laual.
„Kas sa tantsid breiki?” küsib teine kärbes.
„Ei, dihlofoss.”

* * *

Siil ja mutt lähevad naistesse. Kuna mutt on pime, siis läheb siil ees. Äkki komistab siil puujuure taha ja kirub: „Ah sa lits!”
Selle peale ütleb mutt selja taga rõõmsalt: „Tere, tüdrukud!”

* * *

Kaks ahvi istuvad puu otsas, üks kõrgemal, teine madalamal.
Äkki ütleb madalamal istuv ahv: „Kui soe vihm täna!”
„Millist tahan, sellist teen,” vastab teine.

* * *

Hiir kukkus veinipudelisse. Kass nägi õnnetust pealt ja tuli lähemale, et vaadata, mis edasi saab.
„Päästa mind, aga pärast võid teha, mida tahad. Kui ma upun veinisse, on see häbiks kogu hiiresoole,” piiksus hiir.
Kass lükkas pudeli ümber, hiir pääses välja ja sibas kohe urgu.
„Aga sa ju lubasid,” lausub kass pettunult.
„Paljugi, mis naine purjus peaga lubab.”

* * *

Kaks koera uudistavad parkimisautomaati.
„Mis see on?” küsib üks.
„Nad tahavad meilt pissimise eest ilmselt tasu võtta,” arvab teine.

* * *

Emaämblik läheb poodi sisseoste tegema. Isaämblik ütleb: „Võta palun võrk kaasa, sa ju tead, kui kallid kilekotid on!”

* * *

„Oh, oleksin ma alles kahekümnene,” ohkas kahekümne nelja tunnine ühepäevaliblikas ja suri.

* * *

Kass tuleb baari ja kulistab üksteise järel alla mitu klaasi viskit. Kui barmen seda imeks paneb, ütleb kass: „Ma tahan ükskord tunda, mida tähendab kassiahastus.”

* * *

Hiireisa läheb pojaga jalutama. Nad jõuavad koopasse, kus lendavad ringi nahkhiired.
„Hei, paps,” ütleb hiirepoeg, „kui ma suureks saan, tahan ka teenida õhujõududes.”

* * *

„Ära kurvasta,” lohutab kukk kana, „kui sa ei saa muneda, siis adopteerime ühe.”

* * *

„See on kohutav! Seks ja ainult seks! Ja seda iga saja aasta tagant,” ütles emakilpkonn oma sõbrannale.

* * *

„Tänase õhtu peame jälle vannis veetma, pererahvas hakkab jälle booli tegema!” ütles kuldkala oma naisele.

* * *

„Ütle mulle, mitu hobujõudu sul on?” küsib üks hobune teiselt.

* * *

„Mul on halb,” oigab koi, „ma sõin äsja sakoülikonda, kuigi ma ei talu üldse inglise kööki.”

* * *

Kaks kärbest jalutavad kiilaspeal.
„Kas sa mäletad? Kunagi mängisime siin peitust!” ütleb üks kärbes.

* * *

Kass kastreeriti. Öösel jookseb ta läbi ümbruskonna. Tänava ääres kükitav teine isakass küsib: „Mis sinuga lahti on?”
„Ma tühistan kõik kohtumised!”

* * *

„Ei, ei. Tuhat korda ei!” karjus neitsist tuhatjalg ja surus jalad kokku.

* * *

Kaks lehma söövad aasal rohtu. Äkki hakkab üks värisema.
„Mis lahti on?” küsib teine.
„Sealt tuleb lüpsja oma külmade kätega.”

* * *

Kaks hobust mängisid lotot. Üks võitis 10 000 eurot.
„Mis sa selle rahaga peale hakkad?” küsis teine.
„Ostan endale kalessi, ainult iseendale!” lausus võitja unistavalt.

* * *

Hiir ja elevant lähevad ujuma. Hiir on juba vees, kuid elevant pikutab kaldal.
„Miks sa vette ei tule?” hüüab hiir.
„Ei saa! Me vahetasime kogemata supeltrikood ära.”

* * *

„Ühel jalal ei saa seista,” ütles tuhatjalg ja trimpas veel 999 pitsi.

* * *

„Vaata mind, kui suur ja tugev ma olen. Miks sina oled nii väike ja nõrk?” küsis elevant hiirelt.
„Ma olen viimasel ajal haiglane olnud.”

* * *

Sajajalgse õhtupalve: „Armas jumal, kaitse mind reuma eest!”

* * *

Kaks madu maadlevad.
„Meremehesõlm pole lubatud!” ütleb üks madu pahaselt.

* * *

Hülgeema mõtleb oma poja tuleviku üle järele ja ütleb lõpuks: „Sa kas õpid žonglöörima, või sinust saab kasukas.”

* * *

Känguruisa küsib naiselt: „Kus laps on?”
Ema kummardub ettepoole ja läheb näost valgeks: „Issand, mul on taskus auk.”

* * *

Hiir ja elevant lähevad jalutama. Äkki märkab hiir hiirelõksu ja karjatab: „Ettevaatust, hädaoht!” ja tõukab elevandi kõrvale.

* * *

„Vaata, väljas on 30 kraadi külma, kevad hakkab saabuma,” ütleb Antarktikas üks pingviin teisele.

* * *

„Too mulle sigarette!” palub kilpkonnaisa poega. Too tuleb kolme päeva pärast tagasi ja küsib: „Filtriga või ilma?”

* * *

„Olukord on tõsine,” ütleb üks konn teisele. „Sellest ajast peale, kui inimesed hakkasid massiliselt kasutama rasestumisvastaseid vahendeid, võivad kured kogu tähelepanu meile pöörata.”

* * *

Emalõvi mängib poegadega. Äkki lendab nendest suure mürinaga üle lennuk.
„Mis asi see oli, ema?” pärivad pojad.
„Lennuk, mu lapsed. See on midagi lendava kilpkonna taolist. Koorik on raske ja kõva, kuid sisemus maitseb oivaliselt.”

* * *

Jaanimardika isa naabrile: „See on ju hullumeelsus, mu poeg armus sajavatisesse elektripirni.”

* * *

„King pigistab!” kaebab väike tuhatjalg.
„Milline?” pärib ema nõutult.

* * *

Kaks hiirt närivad kino aparaadiruumis filmilinti.
„Kuidas on?” küsib üks uudishimulikult teiselt.
„Pole paha, aga ausalt öeldes oli raamat parem.”

* * *

Kass näeb lendavat nahkhiirt ja ütleb pahaselt: „Neetud, nüüd on neil ka õhus ülekaal.”

* * *

„Kes sa selline oled?”
„Hundikoer.”
„Kellest sa siis põlvned?”
„Väga lihtne: minu isa oli hunt ja ema koer. Aga sina, mis loom sina oled?”
„Sipelgakaru.”

* * *

Suur vana isakass ütles noorele kõutsile: „Tule minuga emakassi armastama.”
Emakass istus kõrgel puuoksal ja mõlemad isased käisid ümber puu ning näugusid. Mõne aja pärast ütles noor kass: „Nii, ma armastan veel natuke aega ja siis lähen mängima.”

* * *

Isaahv vaatab kriitilise pilguga poega.
„Ära ole nii kurb,” ütleb ahviema.
„Ah, kõik vastsündinud näevad välja nagu inimesed!”

* * *

Noor lõvi esineb esimest korda tsirkuses.
„Paps, mis inimesed need seal ümberringi istuvad ja meid jõllitavad?”
„Ära karda, mu poeg,” ütleb vana isalõvi, „nad kõik on teisel pool trelle!”

* * *

Keset talve hakkab tigu puu otsa ronima.
„Mida sa keset talve kirsipuu otsas teed?” küsib tihane.
„Tahan kirsse süüa.”
„Kuid neid pole ju veel!”
„Selleks ajaks, kui mina puu otsa jõuan, on ka kirsid valmis!”

* * *

Kaks jaanalindu omavahel.
„Miks te pistate alatasa pea liiva sisse?”
„Ma ei tea, miks teie seda teete, kuid mina otsin naftat.”

* * *

Jaanimardika poeg ütleb nuuksudes emale: „Isa ütles, et minust ei saa kunagi suurt tulukest!”

* * *

Kana läheb restorani ja ütleb kelnerile: „Palun tooge mulle soola, pipart ja munapeeker. Ülejäänu eest hoolitsen ma ise.”

* * *

„Kas sa saad mulle oma kammi laenata?” küsib üks kala teiselt.
„Ei, sul on liiga palju soomuseid!”

* * *

Auster jutustab oma randevuust homaariga.
„Ta vaatas mulle sügavalt silma, pani oma haarmed ümber minu ja… Mu jumal, kus mu pärlid on!”

* * *

Kaks karu vaatavad, kuidas sügisel lehed langevad.
„Ühel tuleval aastal jätan ma talveune ära. Ma tahan kevadel näha, kuidas lehed jälle okste külge kleebitakse,” ütleb üks karu teisele.

* * *

„Ma ei taha teid solvata, aga te peaksite nägema, kuidas mujal töötatakse,” ütles kukk ja näitas kanadele jaanalinnumuna.

* * *

„Kas sa ei kuule midagi?” küsib üks valvekoer teiselt.
„Kuulen küll.”
„Miks sa siis ei haugu?”
„Siis ma ei kuule midagi.”

* * *

Elevandipaar läheb lont-londis jalutama.
„Ma loodan, et sa ei vea mind ninapidi!” ütleb äkki isaelevant.

* * *

„Mis, sa tõid farmist kaasa ainult silinderkübara?” pahandab emarebane.
„Rahune maha,” ütleb isarebane, „ma nägin, kuidas mees tõi sellest välja ühe jänese teise järel…”

* * *

Kaks lehma omavahel.
„Miks Thea on nii kõhnaks jäänud?”
„Oma ebausu tõttu, ta sööb ainult nelja-lehelist ristikheina.”

* * *

Hobune ja eesel vaidlevad selle üle, kumba neist rohkem hinnatakse.
Hobune kiitleb oma kuulsusrikka minevikuga, kuid eesel teeb panuse tulevikule, öeldes: „Tehnika elab hobuse üle, kuid eesleid saab alati olema!”

* * *

Kohtuvad kaks Poola hane.
„Rõõmusta, jõuludeks oleme läänes,” ütleb üks teisele.

* * *

Lambakoer vaatab kolmanda korruse aknast välja. All longib mööda tänavat tema sõber bokser.
„Miks sa alla ei tule?” hõikab bokser.
„Peremees pani ukse lukku!”
„Siis hüppa aknast alla!”
„Kas sa tõesti arvad, et ma tahan välja näha nagu sina?!”

* * *

Väike tuhatjalg ütleb isale: „Isa, palun ära osta mulle enam kunagi nööridega saapaid.”

* * *

Teepervel küsib teopoeg emalt: „Memm, kui läheks õige siin üle tee?”
„Ei saa!” ütleb ema otsustavalt.
„Miks siis?”
„Kolme tunni pärast tuleb Tallinna–Tartu buss.”

* * *

„Kui ma surnud olen, kas ka mina lähen siis taevasse?” küsib väike naarits emalt.
„Ei, ooperietendusele!” vastab ema kurvalt.

* * *

„Kui sa mind ei armasta, heidan ennast kure ette!” ütleb konn oma pruudile.

* * *

Kohtuvad kaks kilpkonna.
„Ma töötan nüüd ühes hirmkallis restoranis,” ütleb üks.
„Vahva! Ja mis sa seal teed?”
„Mitte midagi! Kelnerid serveerivad külastajatele minu vannivett.”

* * *

„Ma suusataksin hea meelega,” kurdab üks tuhatjalg teisele, „aga kui ma lõpuks suusad alla saan, on kevad käes.”

* * *

Väike koiliblikas pääseb esimest korda riidekapist välja. Kui ta tagasi tuleb, küsib ema: „Kuidas korteris oli?”
„Vahva, ema! Igaüks, kes mind nägi, hakkas käsi plaksutama.”

* * *

Kaks kana seisavad kaubamaja vaateakna ees ja silmitsevad seal olevaid munapeekreid.
„Šikid lapsevankrid, pole midagi öelda!” lausub üks kana imetlevalt.

* * *

Kaks kuldkala ujuvad väikeses akvaariumis, kuhu on veel väga vähe vett jäänud.
„Näed sa,” ütleb emakala pahaselt, „see sinu alaline trimpamine laostab meid.”

* * *

Elevant nägi esimest korda jänest ja kukkus küsima: „Miks sul nii pikad kõrvad on? Miks sul saba asemel tutt on? Miks sa kogu aeg hüppad? Miks…?”
Jänesel kargas kops üle maksa: „Miks, miks, miks!? Aga miks sul riist keset nägu on?”

* * *

Kaks sääske lendasid.
Korraga röögatas esimene: „Ai, kurat!”
„Mis lahti?” küsis teine.
„Kärbes lendas silma!”

* * *

Karu kolab mägedes ja teda vaevab suur janu. Korraga näeb ta eemal kaljunukil oinast. Karu hüüab: „Kuule sina, oinas! Kas tead, kus siin joogikoht on?”
Oinas aga kõnnib sõna lausumata minema. Karu longib edasi. Järsku näeb ta eemalt lähenemas suurt oinakarja. Kõige ees on sama oinas, kellega ta enne juba kõnelnud oli.
Karu hüüab jälle: „Kuule, oinas! Ma vist küsisin sult midagi! Kus siin joogikoht asub?”
Oinas vastu: „Joogikoht joogikohaks, aga selle „oina” eest annad sa meile praegu vastust!”

* * *

„Kas on mõni muusikažanr, mis sind tõeliselt vapustab?” küsiti hiirelt.
„Jah, kassikontsert.”

* * *

Hundile hakati moraali lugema.
Võsavillem ütles: „Tehke kiiresti, muidu ei jõua ma lambakarjale järele!”

* * *

Varblane istus pakase ajal telefonitraadil, külmus ära ja kukkus alla. Hobune läks mööda ja sittus varblasele peale. Linnukesel hakkas soe, ta sulas üles ning kukkus suurest rõõmust siutsuma. Kass läks mööda, kuulas, kuidas varblane siutsub sita sees. Kass tegi korra ampsti ja neelas varblase alla. Siit moraal: „Kui oled täis tehtud, pea suu!”

* * *

Kukk ajab kana taga.
Kana mõtleb, mida teha. „Kui ma eest ära jooksen, olen ma tobu. Kui ma seisma jään, peab ta mind kergeks võiduks. Ah, ma parem hakkan lonkama.”

* * *

„Meie elu on ikka tobe küll,” ütles üks koi teisele. „Suve veedame kasukas ja terve talve ujumistrikoos.”

* * *

Kaks siili lähevad üle maantee.
Üks ütleb: „Hei, sina, lähme tagasi, sealt tuleb auto!”
„Jää paigale, laseme ta kummidest õhu välja!”

* * *

„Hoia ennast ujumisel otse!” hüüab heeringaema oma noorimale pojale.
„Miks?” imestab poeg.
„Ega sa ometi taha oma elupäevi rullheeringana lõpetada.”

* * *

Üks väike küülikupoeg küsib teiselt pilkavalt: „Ütle, kas sa usud ikka veel musta silinderkübarasse?”

* * *

Siga vaatab pistikupesa seinas ja ütleb: „Semu, kes su seina sisse müüris?”

* * *

„Ma täna ei taha,” ütles hiir elevandile ning tõstis redeli seina najale tagasi.

* * *

Elevandiproua kohtab sebrapreilit ja pärib: „Ah, mu kallis, kus te selle vapustava triibulise kleidi ostsite?”

* * *

Kaks lehma söövad aasal. Üks teeb „Mm-uu”. Selle peale lausub teine: „Sa võtsid mul sõna suust.”

* * *

Rebasepoeg kükitab uru ees. Tuleb jänes hüpates ja küsib: „Kas su isa on kodus?”
„Ei.”
„Aga ema?”
„Ei.”
„Aga õed-vennad?”
„Ei.”
Siis paneb jänes käpad puusa ja käratab ülbelt: „Ah nii! Kas sa vastu tatti tahad saada?!”

* * *

Jänes ja hunt said kutse sõjaväkke. Kui jõuavad vastuvõtupunkti, kutsutakse esmalt jänes komisjoni ette ja näidatakse kuulipildujat.
„Noh, jänku, mis see on?”
„Ma ei tea.”
„Aga mis see on?” näidatakse automaati.
„Ei tea.”
„Aga see?” ja näidatakse telliskivi.
„Telliskivi!”
„Selge. Lähed ehitusväeossa.”
Hunt on kogu toimunut lukuaugust piilunud ja arvab selge olevat, kuidas riviteenistusest pääseda. Kui ta komisjoni ette kutsutakse ja talle kuulipildujat ning automaati näidatakse, ütleb temagi, et ei tea, mis need on.
„Aga mida sa siis üldse tead?” küsitakse hundilt.
„Ma tean, et teil on olemas telliskivi!”
„Tubli poiss – lähed luureväeossa!”

0

Your Cart