Siga kohtu all

1 minutit lugemist

Mõnel pool peetakse veel tänapäevalgi loomi valelikeks, vahel aga ka mõrvariteks ja ketseriteks. 1999. aastal anti Columbias kohtu alla eesel, keda kahtlustati mõrvas. Eeslile mõisteti 10-päevane vangistus. Ka 12. sajandist kuni 17. sajandini on teada arvukaid juhtumeid, mil kodu- ja kariloomi anti kohtu alla, kusjuures nendes protsessides osales ka kirik, säästmata isegi metsloomi.

1314. aastal pandi Prantsusmaal Valoisi maakonnas toime ränk mõrv. Eriti jõhkral ja verisel kuriteol olid mitmed pealtnägijad. Süüdistatav mõisteti surma poomise läbi ja kohtuotsus viidi peatselt täide. Sedapuhku kandis oma tegude eest vastutust härg. Tänapäeva seaduste järgi loomade üle kohut ei mõista, kuid keskajal istusid loomad süüpingis sageli.

Tavaliselt mõisteti kohut veiste ja sigade üle, kuid muudki loomad pidid oma tegude eest vastust andma. Näiteks Šveitsis mõisteti mitmel korral kohut usside üle, kes olid rikkunud viljasaagi. 1487. aastal toimus Prantsusmaal istung putukate süüasjas, kes olid kahjustanud viinamarju. Sada aastat hiljem mõisteti süüdi rotid, kes olid oma närimisharjumusega kahjustanud hooneid ja varastanud vilja. Ülbed rotid kohtusse ei ilmunud. Nende kaitsja selgitas, et tema kaitsealustelt ei saagi seda nõuda, kuna nad riskiksid hulkuvate kasside rohkuse tõttu eluga. Nutika kaitsja sõnul pidi kohus tagama tema kaitsealuste turvalisuse, enne kui nad on kohustatud kohale tulema. Seetõttu lükati asja arutamine määramatusse tulevikku.

Palju halvemini käis aga 1457. aastal emise käsi, kes oli väikesele lapsele kallale tunginud, ohvri tapnud ja selle liha söönud. Kohus mõistis mõrtsukale surmanuhtluse poomise läbi. Arvata võib, et kohtuotsus ka täide viidi. Kuriteo kaasosalistena tegutsenud põrsad mõisteti aga õigeks, kuna nad olid nii noores eas, et ei olnud veel võimelised mõistma kuritöö raskust.

Neljajalgne vang

1924. aastal mõistis USA Pennsylvania osariigi kuberner Gifford Pinchot Pepi-nimelise peni Idaregiooni paranduslike tööde kolooniasse, sest koer tappis kuberneri naise kassi. Must labrador, vanginumbriga C-2559, veetis 4 aastat koloonias, kus muuseas istus ära oma esimesed karistusaastad ka kuulus gangster Al Capone.

  1. ©MAAJA