See ohtlik kanep

2 minutit lugemist

Uus-Meremaa teadlased väidavad hiljutiste uuringute põhjal, et regulaarne kanepisuitsetamine kahekordistab skisofreeniasse haigestumise riski. Selle põhjuseks on tõenäoliselt kanepi suitsetamise tagajärjel ajus toimuvad keemilised muutused. Üle tuhande inimese uurinud teadlased väidavad, et kanepit regulaarselt tarvitama hakanul ilmneb märkimisväärselt rohkem psühhootilisi sümptomeid kui mittesuitsetajatel. Arstide sõnul suurendab kanepi pruukimine ka südameataki ja insuldi riski. Vahetult pärast kanepi tarvitamist suureneb südameataki oht viis korda, selgub ajakirjas International Journal of Cardiology avaldatud uurimusest. Uuringus tuuakse näiteid 22-aastasest mehest, kes sai mõni minut peale eriti tugevatoimelise kanepi ehk skunki suitsetamist südameataki. „Skunkil on tugev mõju vereringkonnale. Ta põhjustab pulsi äkilist kiirenemist,” märgib prof. John Henry ja hoiatab, et paljud taolised juhtumid on varem ilmselt maha vaikitud. Värske uurimuse kohaselt on kanep suurem kopsuvähi tekitaja kui tavaline tubakas. Väidetavalt on ühe kanepisuitsu kahju organismile võrdne paki sigarettidega. Samuti sisaldab kanepi suits sigarettide omast kaks korda rohkem kantserogeenseid aineid. Ka suitsetatakse kanepit ohtlikumal viisil ehk ilma filtrita. „Lähitulevikus võime kohata täiesti uut tüüpi kopsuvähki, mille tekitajaks on kanepis sisalduv kantserogeen,” lisas uurija Richard Beasly oma uurimuses.

Kanep kahjustab aju nautimisvõimet

Millegi toreda ja erutava kogemisel vallandub ajus dopamiin. Mõnu- ja rahuldustundega seotud virgatsaine võivad lahti päästa nii maitsev toit, seks, Facebookis saadud kiitus kui ka narkootikumid. On teada, et alkoholi- ja kokaiinisõltlaste aju toodab vähem dopamiini kui neil inimestel, kel pole mõnuainetega probleeme. Kanepilembeste inimeste aju on dopamiini suhtes tundetu, näitas USA riikliku uimastite kuritarvitamise uurimise instituudi teadlane Nora Volkow tegi katseid kahe rühma vabatahtlikega. Ühes grupis olid inimesed, kes olid kümmekond aastat pidevalt ja suurtes kogustes kanepit suitsetanud. Kontrollrühma katsealused ei tarvitanud üldse narkootikume. Kõik inimesed võtsid metüülfenidaati ehk Ritalini, mis suurendab dopamiini hulka ajus. Virgatsaine tase nende kehas hakkaski tõusma. Kui kontrollrühma vabatahtlikud kurtsid rahutuse üle ja neil tõusis vererõhk, siis kanepisuitsetajatel ei tekkinud mingeid kõrvalnähte. Ka ajukuvamisel oli näha, et dopamiini mõju ajule oli kanepilembestel palju väiksem. Lisaks hindasid kanepisuitsetajad end sagedamini ärevaks ja depressiivseks. Volkowi sõnul on tõenäoline, et kanep kahjustab mõnu ja „tasustusega“ seotud närvivõrgustikke. Kanepisuitsetajate aju võib toota normaalses koguses dopamiini, kuid tundub, et aju ei oska sellega midagi peale hakata. See omakorda muudab tuimaks ega lase nautida seda, mis inimestele tavaliselt rõõmu teeb. Kas kanepit tehakse selleks, et end paremini tunda või tuntakse end kehvasti, sest suitsetatakse pidevalt kanepit? Uurija kinnitusel ei saa katsetulemuste põhjal sellele vastata. Võimalik, et katses osalenud kanepisuitsetajatel on sünnipäraselt laisem dopamiinitootmine ja nad hakkasid narkootikume tarvitama, et eluga hakkama saada. Samahästi on võimalik ka see, et just kanep on nende aju dopamiini suhtes tundetuks muutnud.