Rio de Janeiro – maailma kõige kriminaalsem suurlinn

5 minutit lugemist

Kunagi ammu oli liikvel selline lorilaul „Rio de Janeiro on pättide paradiis, siin voolab kusi…“ Vuih, labane vemmalvärss, võib lugeja nina kirtsutada. Labane või mitte, kuid Rio jäeti omal ajal suveolümpia kandidaatide nimekirjast välja just sel põhjusel, et linn ei suuda sportlaste ja külaliste turvalisust tagada.

Järjekordne politseihaarang.

Olgu Brasiilia majandusnäitajatega kuidas on, kuid kuritegevus on seal tõesti väga kõrgel tasemel. Igal aastal tapetakse Brasiilias 40 000–50 000 inimest, kellest u 70 protsenti leiab oma otsa tulirelva läbi. Näiteks Rio de Janeiros sai aastatel 1995–2003 vägivaldselt teel surma u 70 000 inimest. Suurlinnades tegutsevad arvutud banded, kes peavad politseiga ohvriterohkeid tulevahetusi. Ainuüksi Sao Pãulos tapetakse igal aastal üle saja politseiniku. Pole siis ime, et Brasiilia politseile ei tule mõtteseki võidelda kuritegevuse vastu siidkinnastes. Rio de Janeiros tapsid politseinikud 2003. aastal tulevahetustes üle tuhande inimese, mida võimud pidasid „heaks tulemuseks”. Ei tea küll, mis mõttes?

Must päev Rio de Janeiro ajaloos oli 30. september 2002, kui hambuni relvastatud gangsterid korraldasid linnas jõhkra jõudemonstratsiooni, halvates linnaelu peaaegu täielikult, näidates, et võim Brasiilia suuruselt teises linnas on kindlalt narkomaffia kätes! Ja mis puutub kuulsasse sambakarnevali, siis peo lõppedes mainitakse alati esmajärjekorras, kui palju inimesi sai nuga või ehk mõnel muul ontlikul viisil teise ilma saadeti. 2003. aastal oli juhus, kui kaabakad ei saanud ühe naisturisti käest sõrmust kätte. Nutikad kurikaelad leidsid lihtsa lahenduse – nad lõikasid naisel sõrme ära. Aga see on ju Brasiilia, see on ju Rio de Janiero!

„Musta äri on siin alati aetud, ja nimelt iga nurga peal. Kuid viimastel aastatel pannakse julmi kallaltunge toime tunduvalt rohkem kui kunagi varem,“ räägib Ricardo (59). „Igal aastal mõrvatakse Rio de Janeirose tänavatel keskmiselt 11 000 inimest. See arv suureneb aastast aastasse. Rios on 600 vaeste linnaosa (Favela), kus tööga ülekoormatud politsei tegeleb peamiselt kõikvõimalike mõrvajuhtumite uurimisega.“

Kodutud lapsed rannaliival magamas. Rio de Janeiros tapetakse päevas kuni kolm last. Paljudel juhtudel ässitavad pururikkad ärimehed politseinikke ja kurikuulsa Surmaeskadroni liikmeid vargapoiste pihta tulistama.
Ipanema rand – taskuvaraste paradiis.

Drastiliste politseiaktsioonidega loodetakse uimasiärist jagu saada või selle ulatust oluliselt vähendada. Lapsik ettevõtmine! Selles miljardiäris tabatakse ainult väikseid kalu, suured haid jäävad varju, sest tegutsevad arvukate variisikute ja abiliste kaudu.

„See on film „Mission Implossible“ tegelikkuses,“ tunnistab politseinik Luiz. „Mõrvarite tabamine sellise arvu tapmiste juures ei ole enam ammugi võimalik. Pealegi on narkobossid kõik tähtsamad ametikohad hõivanud – kogu linn on bandiitide kätes,“ lisab Ricardo.

Rio de Janeiros tegutsevad arvutud väiksemad ja suuremad banded, kelle põhiliseks tegevuslaks on kokaiiniga hangeldamine. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine on täiesti lootusetu ettevõtmine, sest paljud korrumpeerunud ametnikud on ise kaelast saadik uimastiäri sohu vajunud. Eelmisel aastal võeti Rios seoses väljapressimiste, piinamiste, inimröövide ja mõrvadega vastutusele rohkem kui 2000 politseinikku. Kuid korravalvurite sedalaadi kuriteod maetakse tavaliselt kalevi alla ja seda eelkõige mõjukate narkoparunite eestvedamisel. Kui keegi saab tänaval kuuli, siis mitte alati ei jõua mõrtsukas kohtupinki, sest juhtumit üritavad maha salata nii ametnikud kui ka kõikvõimalikud hallid kardinalid.

Maffia mõju on Rios kõikjal tunda. Kui vanasti jagelesid narkoärikad omavahel, siis nüüd ei säästeta isegi turiste aasta kõige suuremal üritusel, legendaarsel Rio sambakarnevalil. Mõned nädalad enne kuulsat karnevali muutuvad pätid eriti jultunuks: turiste röövitakse, võetakse pantvangi ja nii mõnigi kord saavad tulevahetustes juhusliku kuuli. Kaabakad rüüstavad sageli terveid poode, busse. Nende arvukate aktsioonidega näitab narkomaffia, kelle käes on linnas tegelik võim.

Vaeste linnosa favela ehk slumm. Umbes üks miljon inimest elab Rio de Janeiros armetutes uberikes või koguni otse tänaval. Paljudes majaosmikutes pole ei elektrit, veevärki ega kanalisatsiooni. Ja just nendes linnaosades peavad rivaalitsevad banded oma veriseid ja ohvriterohkeid lahinguid.

Kui saabub õhtupimedus, peatuvad autod ja taksod punase tule ees harva, sest kallaletungid seisvatele autole pannakse alati toime ühe ja sama skeemi järgi. Pätt tõmbab autoukse lahti, haarab istmelt tema arvates väärtusliku sisuga koti ja paneb jooksu.

Sao Paulos ja Rio de Janeiro ümbruses on kaabakad korduvalt linnaliinibusse põlema pannud, et  avalikku korda häirida. 2006. aastal oli mitu taolist juhust ka Rio de Janeiro ümbruses, kuid lohutuseks olgu öeldud, et need aktsioonid ei olnud suunatud välisturistide vastu.

2008. aastal mõtlesid pätid välja uue rahateenimise viisi. Kaabakad ründavad lapsi või noorukeid ja võtavad neilt ära jalatsid. Seejärel jäetakse ohver rahule ja lastakse tal minna. Mõne aja pärast peatub kõnnitee ääres auto, mille juht, sõbralik härra küsib paljasjalgselt ohvrilt, kas ta vajab abi. Alles siis, kui ohver pahaaimamatult autosse istub, algab tõeline draama. Nooruk röövitakse ja tema eest nõutakse lunaraha.

Brasiilia lipul on sõnad ORDEM E PROGRESSO (kord ja progress). Eesmärk lipu kasutusele võtmise aegu oli muidugi üllas, kuid selle teostamine toimub ka tänapäeval suurte raskustega.

„Varem olin ma uhke oma Rio üle, ma armastasin seda linna. Kuid nüüd on paljugi muutunud. Uimastid ja kuritegevus kujundavad linnapildi,“ räägib Ricardo, kes mõned aastad tagasi kaotas oma noorima poja, kelle mafioosod lasksid tänaval maha ilma igasuguse põhjuseta. Kuigi politsei teadis, kelle kuulist noormees langes, ei võetud mõrvari tabamiseks midagi ette. Rios tavaline nähtus! „Me oleme omaenda linna vangid!“ lisab Ricardo naine, silmis pisarad. Kõige dramaatilisem on aga see, et kurjategijad muutuvad üha nooremaks. Brasiilia tuntud inimõiguslase Eduardo Capobianco sõnul kasvatab Brasiilia uut põlvkonda kalke mõrvareid, kes tapavad inimesi niisama lihtsalt nagu jooksid nad Coca-Colat. Ei kulu enam palju aega, kui Rio de Janeiro vajub maffiarappa…