Reisile sinuga

32 minutit lugemist

Tollipunktis.

„Palun avage oma kohver!”

„Kuid mul ei ole kohvrit!”

„Sel pole mingit tähtsust. Kord on kõigi jaoks ühesugune!”

* * *

Noorpaar otsustas veeta mesinädalad merereisil.

„Mis sa arvad,” küsib noorik, „ega ma merehaigeks jää?”

„Ära karda, kallis, armastus oma mehe vastu on parim ravim merehaiguse vastu.”

„Seda ma juba tean, aga mis saab tagasiteel?”

* * *

„Henri, kallis!” ütles naine häbelikult, kui pulmareisil oleva noorpaari auto väikese hotelli ees peatus. „Teeme näo, nagu oleksime juba mitu aastat abielus!”

„Mina olen nõus, kuid kas sina suudad nelja kohvrit kanda?”

* * *

Noorpaar sõitis lõunasse mesinädalaid veetma. Kui nad hotelli olid jõudnud, läks naine vannituppa kümblema. Veidi aja pärast kuuleb mees naist järjestikku numbreid lugemas. Mõne hetke pärast kostab aga südantlõhestav kiljatus: „Issand, sajajalgne!”

* * *

Sissesõitja pärib kohalikult elanikult: „Kas see õudne vihm teil siin ükskord ära ka lõpeb?”

„Ma ei tea,” vastab küsitu, „ma elan siin alles kümnendat aastat.”

* * *

Rändaja satub öösel väikese võõrastemaja ette.

„Vabandage tülitamast, mis te arvate, kas siin on võimalik hästi välja magada?” küsib ta ukse ees seisvalt mehelt.

„Ma arvan, et on küll, sest ma trummeldan juba tund aega uksele, aga seal sees ei mõtlegi keegi ärgata.”

* * *

Juhuturist otsib endale peavarju. Turismibüroos soovitatakse talle perenaisega korterit viiesaja krooni eest.

„Viissada krooni…” arutleb turist, „aga kui palju ma siis pean maksma, kui ma perenaist ei kasuta?”

* * *

Merereisi kolmandal päeval tuleb üks reisija merehaigena tekile, heidab pilgu merele ja oigab: „Mis, me oleme ikka samas kohas?”

* * *

Kõrgel mäenõlval jahti pidanud jahimees komistas ja oleks äärepealt kuristikku kukkunud.

„Hea, et ma veel jalaluud ei murdnud,” ütleb ta oma saatjale. „Ma ei kujuta ette, kuidas te oleksite mind sel juhul siit alla tassinud.”

„Tühiasi,” vastab saatja. „Kord tassisin ma siit alla isegi mahalastud metssea, kes kaalus terve tsentneri. Tõsi küll, ma olin sunnitud ta enne kolmeks tegema…”

* * *

„Mõtelda vaid – mingi Louvre!” ütleb ameerika turist kuulsate meistrite maale vaadates. „Meil Ühendriikides on maailmakunsti šedöövreid rohkem kui teil siin!”

„Me teame seda väga hästi, mister,” vastab talle giid. „Rembrandt maalis oma elu jooksul umbes seitsesada pilti, kuid teil Ameerikas on neid üle kümne tuhande.”

* * *

Väikeses raudteejaamas ei saa reisija aru, miks see on linnast nii kaugele ehitatud.

„Miks, pagana pihta, ei võinud te seda ehitada linnale ligemale?”

„Me mõtlesime ka sellele, kui hakkasime ehitama, kuid lõpuks leidsime, et on parem, kui jaam on siiski raudteele ligemal.”

* * *

Uusrikkad omavahel.

„Kas te nägite Norras ka fjorde?”

„Aga loomulikult, need loomakesed on ju nii usaldavad!”

* * *

Varahommikul sööstab mees hotellitoast portjee juurde ja hädaldab: „Kogu öö lamasin surnud lutikal.”

„Kuidas sai lutikas teid segada, kui ta surnud oli?”

„Jah, surnu mind küll ei seganud, kuid tuhat elavat lutikat, kes tulid tema matusele.”

* * *

„Teie ees on meie osariigi kõige kõrgem mägi,” teatab giid turistidele.

„Kas selle kohaga on seotud ka mõni legend?”

„Nii palju kui soovite! Näiteks ronisid kaks armunut kunagi selle mäe otsa ega tulnud enam tagasi.”

„Kuhu nad siis jäid? Kas kukkusid kuristikku?”

„Oh ei. Nad laskusid mäest alla teisele poole.”

* * *

Ameerika naisturist külastas Shakespeare’i sünnimaja. Seistes pärast seda raudteejaama ooteplatvormil, lausub ta oma sõbrannale: „Mõtle ometi, Jane, et kunagi seisis samal platvormil ka kuulus kirjanik ning vaatas rongi oodates kaugusse…”

* * *

„Eks ole – on ju täiesti sarnane põrguga?” ütles ameerika turist vulkaani kraatrisse vaadates.

„Oh neid ameeriklasi!” imestas giid. „Igal pool on nad ka käinud, kõik on neil ära nähtud…”

* * *

Vanem daam ostab raudteejaama kassast rongipiletit.

„Millise jaamani teil on tarvis sõita?” küsib kassiir.

„Ma täpselt ei mäleta, aga kui rong just väga kiiresti ei sõida, siis loodan selle koha ära tunda, kus mul on vaja maha minna.”

* * *

Ameerika naftamagnaat sõitis koos naisega Pariisi. Kui nad juhtusid peatuma Eiffeli torni juures, ütles mees: „See puurtorn oli neil siin juba kakskümmend aastat tagasi püsti, kuid mulle näib, et nad pole ikka veel naftani jõudnud.”

* * *

Hotellikülastaja tuleb hommikul söögisaali.

„Mul on väga kahju,” ütleb kelner, „aga kohv on juba otsas.”

„Ma ei imesta üldse, kohv muutus ju päev-päevalt lahjemaks.”

* * *

Kiirrongis läks reisija vagunisaatja juurde protesteerima rongi sagedaste peatumiste pärast.

„Miks me juba jälle seisame?”

„Lehm on ennast rööbastele pikali visanud,” vastab vagunisaatja.

„Mis lehm? Me peatume juba viiendat korda. Kas siin on siis nii palju lehmi?”

„Ei, mis te nüüd! See on ikka seesama lehm. Me jõudsime talle järjekordselt järele.”

* * *

Hotelli peremees küsib turistilt: „Kuidas härra täna öösel magas?”

„Väga halvasti. Prussakad jooksid pidevalt mööda seina.”

„Aga kas te tõesti arvasite, et hakkame teile siin väikese raha eest öösiti härjavõitlusi korraldama?”

* * *

Lennukompanii kuulutas klientide arvu suurendamiseks välja soodustuse ärimeestele, et nad võivad tasuta kaasa võtta oma naised. Pakkumisel oli menu  reisijate arv suurenes tunduvalt. Mõne aja pärast saatis sama kompanii välja ankeedid ärimeste abikaasadele, paludes väljendada oma arvamust niisuguse reisi kohta. Enamik ankeetidest tuli tagasi peaaegu ühesuguse tekstiga: „Ma ei tea, millist lennureisi te mõtlete, aga ankeedi olete saatnud ilmselt valel aadressil, sest ma pole kusagil käinud.”

* * *

„Kas teie hotellis on rahulik?” pöördub külastaja peremehe poole.

„Jaa, väga rahulik.”

„Aga kas teil on ka lutikaid?”

„Lutikaid meil leidub, kuid ka nemad on rahulikud.”

* * *

„Kas ma pean teile eine kajutisse serveerima?” küsib stjuuard merehaigelt reisijalt.

„Pole vaja, visake see palun kohe üle parda.”

* * *

Miljonär eksib suures hotellis ära ja satub kööki nõudepesija juurde.

„Lohutage ennast sellega,” ütleb miljonär nõudepesijale õlale patsutades, „et ka mina alustasin nõudepesijana ja praegu olen miljonär.”

„Selles see vahe ongi,” ütleb mees kibestunult. „Mina olin miljonär.”

* * *

Austria Alpides asuvas mägikülas sajab vihma juba mitmendat nädalat. Üks turist küsib kohalikult elanikult: „Kas siin sajab alati vihma?”

„Ei, talvel sajab lund.”

* * *

Indias reisiv turist kõnetab maja ees istuvat auväärses eas hindut: „Kas te olete siin kogu elu elanud?”

„Veel mitte.”

* * *

„Mis? Kümme šillingit liitri piima eest?” pahandab turist Alpides. „See on ju sulaselge röövimine!”

„Kuidas nii!” imestab talupoeg siiralt. „Lehm ei tea ju hinnast midagi!”

* * *

Tukastusest ärganud reisija küsib kupeekaaslaselt: „Kas Tapa on veel kaugel?”

„Tund aega sõitu.”

„Noh, siis ma võin veel tukkuda.”

Uuesti tukastusest ärganud, pöördub ta jälle kupeekaaslase poole: „Kas Tapa on veel kaugel?”

„Tund aega sõitu.”

„Kuidas tund? Te juba ütlesite mulle seda.”

„Jah, aga nüüd vastassuunas sõites.”

* * *

Hotelli saabub väga soliidne vanahärra verinoore näitsikuga.

„Tere päevast, mu härra!” pöördub portjee tema poole. „Me reserveerisime teile ja teie tütrele kahekohalise luksusnumbri.”

„Kas te ei näe või,” pahandab härra, „et ma olen liiga vana selleks, et mul võiks olla nii noor tütar! See on mu naine!”

* * *

Turistid pärivad kohalikult vanamehelt, kas ta oskab öelda, millist ilma on järgmisel päeval oodata. Vanamees ütleb prognoosi, mis, nagu hiljem selgub, läheb täppi. Hämmastunud turistid tulevad jälle vanamehe juurde ja küsivad, kas ta oskaks ilma ennustada ka lähemateks päevadeks.

„Ei oska,” vastab vanamees, „mul läks raadio rikki.”

* * *

Ekskursiooni ajal vanas lossis ajab üks turist maha vana vaasi, mis puruneb kildudeks.

„Mu jumal!” karjatab giid. „See vaas oli ju 14. sajandist.”

„Noh, siis pole midagi hullu,” ohkab turist kergendatult, „ma juba ehmusin. Mõtlesin, et vaas on uus.”

* * *

Turist küsib kohalikult elanikult: „Huvitav, kas teie linnakeses pärast kella 19 midagi veel lahti ka on?”

„Ainult postkastid.”

* * *

Abielupaar sõidab bussiga välisreisilt tagasi ja meenutab oma reisielamusi.

„Minna,” ütleb mees, „aga kas sa mäletad, kuidas oli selle linna nimi, kus me sõime lõunat restoranis „Valge akaatsia”?”

* * *

Grupp turiste uudistab filmistuudiot. Seal käib parasjagu proov, milles osaleb tuntud filmitäht. Üks turistidest hakkab filmitähte nii teraselt silmitsema, et viimane lõpuks märkab, et teda jälgitakse ja noogutab vaatajale peaga.

„Märkas!” ütleb turist rõõmsalt sõbrannale. „Ma olen teda nii palju kordi kinos näinud, et ta tundis mu kohe ära!”

* * *

Ühes väikeses kuurordis küsib keegi reisija ühelt kohalikult teed raudteejaama.

„Mul on väga kahju, kuid ma ei saa teile teed reeta. Me oleme rõõmsad, kui meile kord mõni võõras satub!”

* * *

„Tähelepanu, tähelepanu! Lennu 258, London–Pariis reisijad võivad oma pagasi kätte saada 18-ndast boksist New Yorgi Kennedy lennuväljal! Tänan tähelepanu eest.”

* * *

Hotelliomanik tegi hotellis oma igapäevast ringkäiku, kui kuulis äkki ühe luksusnumbri ukse tagant laulu. Kui peremees jõudis fuajeesse, küsis ta portjee käest: „Kas külastaja 16. numbrist juba sai arve?”

„Jah, sir.”

„Kummaline, mis ta siis veel laulab?”

* * *

Pariisi ühte raamatukauplusesse siseneb elegantne daam.

„Mul on vaja ladina-prantsuse vestlussõnastikku, kus oleksid sellised väljendid nagu „Kus on lennuväli?”, „Millise autobussiga sõita raudteejaama?” jne. Kas te saate minu soovist aru?”

„Vabandage, madam, ladina keeles ei ole selliseid sõnu. Sest sel ajal, kui ladina keelt räägiti, ei olnud ei lennuvälja ega autobussi.”

„See pole võimalik! Te ajate midagi segamini! Ma sõidan nädala pärast Ladina-Ameerikasse, aga teie tahate mind veenda, et seal pole autobusse.”

* * *

Giid näitab turistidele keskaegset lossi. Sügaval lossikeldris juhib ta tähelepanu mitmele skeletile.

„Kuidas nad siia sattusid?” küsib üks turistidest.

„Nad otsustasid giidi pealt kokku hoida.”

* * *

Turist küsib korsiklaselt: „Kas juurvili kasvab siin hästi?”

„Mitte eriti.”

„Aga viinamarjad?”

„Samuti mitte.”

„No, aga kas te olete vähemalt proovinud midagi maha panna?”

„Noh kui just istutada, siis muidugi kasvab kõik!”

* * *

Ühelt tuntud rännumehelt küsiti, mis on reisivarustuses kõige tarvilikum.

„Kõige tähtsam, härrased,” vastas rändur, „on võtta kaasa kaks korda vähem asju ja kaks korda rohkem raha.”

* * *

Ameeriklastest abielupaar saabus reisilt Euroopasse.

„Kas te Veneetsias ka käisite?” pärisid tuttavad.

„Jah, me sõitsime ka sinna,” vastas naine, „kuid seal olid kõik tänavad vee all, nii et inimestel tuli paatidega ringi sõita ning seepärast me seal ei peatunud.”

* * *

Enne õhkutõusmist jagas stjuardess kõigile reisijatele närimiskummit, öeldes, et see on väga hea kohina vastu kõrvades. Pärast õhureisi tuli tema juurde üks vanaeit ja ütles: „Kallike, aga kes selle rämpsu mul nüüd kõrvadest välja kougib?”

* * *

Le Havre’is oli kohvik, mida sageli külastasid inglise turistid. Nende jaoks oli kohviku seinale riputatud silt: „Siin saadakse aru ka sellest prantsuse keelest, mida te koolis õppisite!”

* * *

Turist meenutab oma reisi Mehhikosse.

„See oli lihtsalt kohutav! Kujutage endale ette, indiaanlased vasakul, indiaanlased paremal, indiaanlased otse minu ees. Ka selja taga olid indiaanlased.”

„Õudne elamus! Ja mida te siis tegite?”

„Mis mul üle jäi? Tuli osta üks käsitsi kootud tekk, mida nad mulle poolvägisi pakkusid.”

* * *

„Milline on teie maal suremus?” pärib turist kohalikult elanikult.

„Täpselt samasugune nagu teilgi: lõppkokkuvõttes tuleb iga elaniku kohta üks surmajuhtum.”

* * *

„Teil on siin päris ilus linnake,” kiidab turist. „Millega te siin põhiliselt tegelete?”

„See oleneb aastaajast,” ütleb kohalik haigutades. „Talvel istume majas selle idapoolses küljes ja liigume koos päikesega läände, suvel on kõik vastupidi.”

* * *

„Kas teie Noa laev on juba täis?” küsib noormees autobussi astudes bussijuhilt.

„Palun astuge aga sisse,” vastab bussijuht lahkelt. „Ahv on meil veel puudu.”

* * *

„Kuidas te olete rahul oma puhkusereisiga Rooma?”

„Kõik oli suurepärane, eriti hotellinumber.”

„Aga linn ise?”

„Me linnas peaaegu ei käinud, sest number oli nii kallis, et oleks olnud rumal seda mitte maksimaalselt ära kasutada.”

* * *

„Kas meile langevarjud ka antakse?” küsib lennukisse sisenev reisija stjuardessilt.

„Pole ette nähtud.”

„Aga isegi laevadel on olemas päästepaadid ja päästevestid.”

„See on lennuk, mitte laev.”

„Imelik küll. Ma siiski julgen arvata, et paljud inimesed oskavad ujuda, kuid lendamas pole ma juhtunud veel kedagi nägema.”

* * *

Ilmselt kusagilt provintsist pärit elatanud naine küsib Rooma raudteejaamas kassiirilt, kui palju maksab pilet Palermosse.

„Kümme tuhat liiri,” vastab kassiir.

„Tuleb ilmselt ära osta,” ütleb mutike oma kaaslasele. „Ma olen kõik kassad läbi käinud ja igal pool on nad mulle sama hinna öelnud. Ilmselt on nad omavahel kokku rääkinud…”

* * *

„Kus on lähim postkast?”

„Otse raudteejaama kõrval. Seda teab ometi iga lollpea!”

„Sellepärast ma teie käest küsisingi.”

* * *

Ivar läheb reisibüroosse: „Mis maksab reis Pariisi?”

„Kas te tahate üksinda sõita?”

„Ei, koos oma naisega.”

„Umbes 500 eurot.”

„Aga kui ma üksinda sõidan?”

„Vähemalt kaks korda nii palju!”

* * *

Keegi sügaval džunglis elav misjonär kirjutab koju emale kirja: „Ma ei taha väita, et mu naisel oleks mürgine keel, aga pärismaalased tulevad sageli meie juurde, et mu naise süljes oma nooleotsi mürgiga immutada.”

* * *

Luksusaurik on uppumas. Kõik tormavad päästepaatide juurde. Üks mees püüab kogu väest teistest ette trügida.

„Pidage, kõigepealt naised!” karjub kapten.

„Kas meil on veel selleks aega?” imestab mees.

* * *

„On teil alles hotell! Eelmisel ööl tapsin kakssada lutikat!”

„Kas härra ei sooviks veel üheks nädalaks jääda?”

* * *

Uusrikas: „Brasiilias oleksime võinud odavalt osta terve hunniku Šveitsi käekelli.”

„Ja miks te seda ei teinud?”

„No, kuule nüüd, Brasiilias on ju hoopis teine kellaaeg kui Eestis!”

* * *

Ärapahandatud turist pöördub hotelli administraatori poole: „Oma reisiprospektis tõotasite kilomeetrilaiust väljavaadet. Aga mida ma näen? Eemal on ainult mingi vilets farm!”

„Jaa, kuhu te vaatate? Ülesse peate vaatama, üles!”

* * *

Madrus Jim tahab supelda ühes Tseiloni jões ja laseb pärismaalasel näidata kohta, kus ei oleks krokodille. Vees sulistades küsib ta pärismaalaselt, miks seal ei ole krokodille.

„Krokodillid kardavad haisid,” vastab mees südamerahuga.

* * *

„Indias on suurimaks hädaohuks mürkmaod,” jutustab mees, kes ise elanud mitu aastat Indias. „Nende eest ei ole pääsu isegi toas.”

„Kui hirmus,” ohkab proua Wilkins, „kui mina näeksin oma silmaga jalgade ees madu, ma sureksin hirmust!”

„Ah,” trööstib hajameelne jutustaja, „see on ainult esimesel korral nii, pärast harjute.”

* * *

Reisil sügavale Aafrika sisemaale on mr. Wallace inimsööjate kätte langenud. Oma suureks kohkumuseks märkab ta, et sellal kui teda puu külge seotakse, süüdatakse samas ka suur lõke. Seal tuleb tema juurde pealiku tütar ja küsib nime.

„Wallace,” vastab õnnetu lootusrikkalt.

„Tänan,” vastab pruun iludus viisakalt, „ma vajan seda oma isa söögikaardile kirjutamiseks.”

* * *

Teeline läks läbi küla. Kohates üht meest, küsis ta: „Öelge, hea inimene, kust ma üle jõe saaksin?”

„Ma pole mingi hea inimene,” kõlas vastus, „olen siinne külavanem.”

* * *

Mees vahetab hotellis puhkusereisil olles kogemata ukse ja üllatab vanemat pesuväel daami: „Palun vabandust, ma olen uksega eksinud.”

Daam: „Jaa, oleksite pidanud 40 aastat varem tulema.”

* * *

Linnaekskursioonil küsitakse giidilt: „On teie linnas ka suurmehi sündinud?”

„Ei, alati ainult väikseid lapsi.”

* * *

Turist kaotas Aafrikas giidi ja leidis end korraga tundmatu suguharu keskelt. „Mis siis, kui need metslased on võõraste suhtes vaenulikult meelestatud?” mõtles ta õudusega. Viimases hädas meenus talle mingis filmis nähtud vana trikk. Ta võttis välgumihkli ja klõpsatas selle põlema, mille peale metslased sattusid tohutusse vaimustusse.

„See on tõeline ime!” hüüatas suguharu juht. „Me pole kunagi näinud, et välgumihkel süttiks esimese klõpsuga!”

* * *

Noor daam sõidab laevaga Ameerikasse ja peab reisi jooksul päevikut.

„Esmaspäev: Ärasõit Le Havre’ist. Ilus ilm.

Teisipäev: Suur pidu laeval. Sain tuttavaks esimese ohvitseriga. Suurepärane vestleja.

Kolmapäev: Veetsin päeva esimese ohvitseriga meeldivalt vesteldes. Käisime terve laeva läbi. Muutub pisut ründavaks.

Neljapäev: Esimene ohvitser ähvardab avada laeva kingstonid, kui ma tema soovidele vastu ei tule.

Reede: Päästsin 800 meeskonnaliikme ja 1900 reisija elu.”

* * *

Puhkes torm, laev hakkas lekkima ja kapten käskis appikutseks välja lasta signaalrakette. Tekil seisev reisija naabrile: „See pole kapten, vaid idioot. Kes teine oleks tulnud selle peale, et niisuguse ilmaga ilutulestikku korraldada!”

* * *

Kapten reisijatele: „Kohe jõuame ekvaatorile.”

„Oi, kui vahva!” hüüab üks naine. „Kas seda saab palja silmaga näha või peab olema pikksilm?”

* * *

„Millal siis see teie Nessi koletis nähtavale ilmub?” küsib üks turist kohalikult elanikult Loch Nessi järve ääres.

„Tavaliselt on seda täheldatud pärast viiendat või kuuendat viskiklaasi.”

* * *

Viimast jõudu kokku võttes hoiavad kaks ärimehest merehädalist ühest plangust kinni.

„Kas te suudate end veel kaua vee peal hoida?” kähistab üks.

„Kuidas te võite veel sellises situatsioonis äriasjadest rääkida?” vastab teine pahaselt.

* * *

Jutukas ja närviline daam tüütab kaptenit oma lobaga: „Ah, härra kapten, teate, üks pilk mässavale merele ja ma jään merehaigeks!”

Kapten toriseb: „Ja miks te siis ei vaata mere poole?”

* * *

Ameerika turist, kes nägi muuseumis kuulsa meistri tööd kopeerivat kunstnikku, küsis: „Aga mis te vanade piltidega teete, kui uued valmis saavad?”

* * *

„Kas ma tohin teile oma kätt pakkuda?” küsis keegi maadeuurija ühelt Musta Mandri kuningannalt.

„Ei, tänan. Ma olen taimetoitlane!”

* * *

„Paljud inimesed reisivad selleks, et unustada.”

„Õige! Ja kui nad kohale jõuavad ning kohvri avavad, teevad nad kindlaks, et see on neil ka õnnestunud!”

* * *

Reisija käis kaptenile närvidele, eriti pärast küsimust: „Milleks meie laeval on mast?”

„Kui kütus otsa lõpeb, siis kasutame seda teibana, et põhjast laeva edasi lükata.”

* * *

Hotellikülastaja arvet silmitsedes: „Öelge palun, kas Schiller ööbis teie juures enne seda, kui ta kirjutas oma „Röövlid”?”

* * *

Proua ja härra Durant sõidavad ühes kupees kellegi inglasega. Jõuab kätte söögiaeg. Härra Durant pakub ka inglasele: „Kas soovite vorsti?”

„Ei, tänan.”

„Klaasike veini?”

„Ei, tänan.”

Proua Durant müksab mehele külge: „Inglased peavad etiketist kõvasti lugu. Kõigepealt tuleb ennast esitleda.”

Härra Durant pöördub uuesti inglase poole:

„Minu abikaasa, härra.”

„Ei, tänan.”

* * *

Keeristorm kustutas karavanide jäljed liival. Teeline jõudis suure vaevaga väikese onnini oaasi serval ja küsis lävel istuvalt araablaselt: „Ütle mulle, kuidas jõuda Kufra oaasi?”

„Mine sinnapoole, ikka otse ja otse, neljapäeval aga keera vasakule.”

* * *

Talumees ütleb puhkajatele: „Meil siin maal ärgatakse kukelaulu peale.”

„Tore, öelge talle, et ta hakkaks kell kümme laulma.”

* * *

Hotell oli niivõrd räpane, et keegi külastajatest kirjutas sildile „Pühkige jalad” juurde „enne kui astute tänavale”.

* * *

„Naised ja lapsed kõigepealt!” kamandas kapten ja tõmbas endale pähe naisteparuka.

* * *

Üks elatanud reisikaaslane teisele: „Mis te räägite, te käisite Münchenis ega proovinud baieri õlut! See on sama hea kui käia ära Napolis ja mitte surra!”

* * *

Kaks meest parvel. Üks neist karjub vahetpidamata appi. Lõpuks sõnab teine: „Ära lõuga! Kas sa oled unustanud, et me oleme Vaiksel ookeanil.”

* * *

„Meie kirikutornist võib eriti kaugele näha,” uhkustab giid turistide ees.

„Kas kuni Prantsusmaa piirini?” küsib üks turistidest.

„Veelgi kaugemale!”

„Kas isegi Pariisini?”

„Ei, veelgi kaugemale: kuni Kuuni välja!”

* * *

Ookeaniauriku kaptenisillale tormab näost valge madrus ja teatab: „Härra kapten, meie laev lekib.”

„Miks sa nii arvad?”

„Ujumisbasseinis on hai!”

* * *

„Kas te võiksite mulle juhatada, kus asub selle linna muuseum?”

„Ma tõesti ei tea. Küsige kellegi teise käest. Ma olen kohalik.”

* * *

„Madame, mida teil on esitada tollile ülevaatamiseks?”

„Mitte midagi!”

„Sellisel juhul lubage huvi tunda, kas too karusnahkne saba, mis teie mantli alt välja paistab, on teie enda oma?”

* * *

Matkaja: „Milline järsk kaljusein! Siin võib ju inimene kergesti alla kukkuda. Miks siin pole hoiatussilti?”

Teejuht: „Panime hoiatustahvli, aga et viimasel ajal enam kedagi alla ei kukkunud, siis võtsime sildi jälle ära.”

* * *

Suur reisilennuk pöördub äkki 180 kraadi ümber pikitelje ja lendab mõne aja, „kõht” taeva poole.

„Ärge erutuge, kõik on korras!” rahustab stjuardess reisijaid. „Piloodil on tarvis ninatilku manustada.”

* * *

Vanas lossis.

„Ja kas te olete ka külalistelt küsinud, mismoodi see viirastus välja näeb?”

„Kahjuks pole see kunagi võimalik olnud. Kõik külalised surid hirmu kätte juba enne hommikut.”

* * *

„Kas seda paleed tohib vaadata?” küsib turist Aafrikas.

„Muidugi!” vastab giid. „Kohe näitan teile.”

„Pole tarvis! Kaks aastat tagasi olin siin kuningas.”

* * *

Giid seletab turistidele: „Selles urnis näete Vana-Rooma valitsejanna tuhka.”

„Mis? Kas juba siis naised nii palju suitsetasid?”

* * *

„Kuidas ma jõuan postkontorisse?”

„Kas teil auto on?”

„Ei.”

„Siis peate jalgsi minema.”

* * *

Giid: „Ja siin näete kindlusvanglat, mille müürid on nii paksud, et ahelatesse needitud õnnetute vangide hädahüüded ei kostnud välismaailma.”

Mees naisele: „See oleks ju ideaalne koht sinu lauluharjutusteks!”

* * *

Turist: „Vabandage, kas see on ükskõik, kas sõita sadamasse trammi või bussiga?”

Mööduja: „Jah, mulle on see täiesti ükskõik.”

* * *

Matkaja küsib talupojalt: „Palun öelge, mitu kilomeetrit on järgmise külani?”

„Siin pole mingeid kilomeetreid, monsieur, see on külavahetee.”

* * *

Keegi võõras küsib Tallinnas juhuslikult möödujalt: „Kui ma lähen mööda seda tänavat, kas Viru tänav jääb siis minu teele?”

Tallinlane: „Ta jääb sinna ka siis, kui te ei lähe mööda seda tänavat.”

* * *

Üks mehhiklane reisis Texasesse. Hotellis küsib portjee: „Teie nimi, palun?”

Mehhiklane: „Don Manuel de la Fuente de Mora Aragon de los Sanches.”

„Tulgu kõik sisse, aga viimane paneb ukse kinni,” toriseb portjee.

* * *

Raudteejaamas jookseb keegi mees edasi-tagasi.

„Kas otsite söögisaali?”

„Ei, otse vastupidi.”

* * *

Külastaja täidab hotellikaarti ja näeb äkki letil sibavat prussakat.

„Monsieur,” ütleb ta portjeele, „Ma olen küll kohanud numbritubades prussakaid, kuid esimest korda näen, et prussakas tuleb alla, saamaks teada minu toa numbrit!”

* * *

Laeval puhkes tulekahju. Algas paanika. Igaüks püüdis kiiresti tekile jõuda. Paanika vaibus alles siis, kui kapten hüüdis: „Härrased, rahunege! Vett jätkub kõigile!”

* * *

Rongile vastu tulnud inimesed suruvad jaamaülemal kätt.

„Võtke vastu meie õnnitlused. Esimest korda paljude aastate jooksul saabus rong õigel ajal.”

Jaamaülem: „Mul on väga valus teid kurvastada, härrased, kuid see on eilne rong.”

* * *

Tihedas Londoni udus ekslev turist küsib juhuslikult vastutulijalt: „Vabandage, kuidas ma Thames’i äärde jõuan?”

„Jõgi on otse minu selja taga,” kõlab napp vastus.

„Olete selles kindel?”

„Täiesti, ma just tulen sealt.”

* * *

Hilja õhtul saabub hotelli uhke külastaja, kes karjub üle terve vestibüüli portjeele, et lift ei tööta.

„Vabandage, mu härra, lift on korras, kuid te ei ole mitte liftis, vaid telefoniputkas.”

* * *

„Vabandage, kas selle mere vesi on väga soolane?”

„Maitseasi, mulle on ta päris paras.”

* * *

„Mees üle parda!” hüüdis noor madrus oma esimesel valvekorral. Suurte pingutustega peatati laev. Madrus tormas trepist üles ja raporteeris kaptenile: „Palun vabandust, eksisin hüüdega „Mees üle parda!””

„Jumal tänatud,” sõnas kapten ja signaliseeris: „Täiskäik edasi!”

„Jah,” selgitas madrus, „see polnud mees, vaid naine.”

* * *

Turist: „Mis ajast on too väike romantiline järveke kadunud?”

Kohalik: „Sellest ajast, kui siin uppus aurik kuivatuspaberilaadungiga.”

* * *

Puhkus vanas inglise lossis. Üks külaline eksleb läbi koridoride labürindi ja kohtab vaimu, kes talle selgitab, et ta kummitab seal juba seitsesada aastat.

„See on ju tore,” hingab külaline kergendatult. „Siis oskate mulle kindlasti juhatada, kus tualett asub.”

* * *

Ameeriklane saadab puhkusereisilt koju kaardi: „Itaallastel on kõvasti huumorimeelt. Veneetsias on kõik tänavad üleujutatud, aga kõik löövad laulu ja teevad näo nagu polekski midagi lahti.”

* * *

Tõusik on esimest korda mere ääres puhkusel. Rannas selgitatakse talle, et parajasti on mõõn.

„Sigadus!” pahandab tõusik. „Vaevalt jõudsin siia, kui meri laseb jalga!”

* * *

„Mägedes oli eelmisel aastal imeilus kaja,” ütleb turist kohalikele talupoegadele. „Kuhu see jäänud on?”

„See on surnuaial – Kaja-Gustav on surnud!”

* * *

Plakat kiriku ukse juures: „Õpetaja tervitab kõiki turiste, kuid tahab samas juhtida tähelepanu sellele, et kuna kirikus puudub võimalus supelda, on täiesti tarbetu ilmuda katedraali rannariietuses.”

* * *

Suurlinnast pärit abielupaar näeb aasal suurt pulli rohtu söömas.

„Huvitav, miks tal ninas rõngas on?” küsib mees.

„Ta on kindlasti kihlatud,” ütleb naine mõtlikult.

* * *

Stjuardess pöördub võluva naeratusega reisijate poole: „Palume teid rihmasid pingutada, me unustasime lõunasöögi maha.”

* * *

Piletikontrolör avab iga kupee ukse ja hüüab: „Mu daamid, palun hakake oma sõidupileteid otsima, sest poole tunni pärast alustan ma kontrollimist!”

* * *

Vana daam stjuuardile: „Kas juhtub sageli, et üks laev põhja läheb?”

Stjuuard: „Ei, proua, seda juhtub ainult üks kord.”

* * *

Väikesesse raudteejaama tuleb daam ja pöördub jaamaülema poole: „Öelge palun, monsieur, millal läheb järgmine rong Lioni?”

„Ei oska teile täpselt öelda, kuid võite oma aadressi jätta, ma kirjutan teile.”

* * *

Hotellis.

„Kas teil on vaba tuba?”

„Ei, kõik on täis!”

„Aga kui president tuleks, kas ka tema jaoks ei oleks vaba tuba?”

„Loomulikult oleks!”

„Suurepärane, president ei tule, võite toa mulle anda.”

* * *

Viletsas linnalähedases jaamas istub reisija ja ootab rongi. Kui ta lõpuks on kannatuse kaotanud ja hakkab ära minema, ütleb talle jaamakorraldaja: „Ärge minge ära, rong saabub kohe.”

„Kust te seda teate?”

„Masinisti koer jooksis juba peremeest tervitama.”

* * *

Louvre’is räägib giid ameerika turistidele: „Aga siin on magamistuba, kus magasid Louis XII, Louis XIII, Louis XIV ja Louis XV.”

Üks turist märgib: „Kui kitsastes tingimustes nad elasid: nii palju inimesi ühes toas!”

* * *

Vagunisaatja kõnetab reisijat: „Teil on pilet Kiievisse, see rong sõidab aga Harkovisse.”

„Hm… ja kas teie vedurijuhid tihti niimoodi eksivad?”

* * *

Klient tuleb hotelli ja küsib, kas vaba tuba on.

„On kaks tuba, üks 20 ja teine 30 dollarit,” vastab administraator.

„Mis vahe neil on?”

„30-dollarises on hiirelõks.”

* * *

Parv sõidab Hispaanias jõe ühelt kaldalt teisele. Ameerika turist istub vaimuliku kõrval, kellel on eesel lõa otsas. Loom väriseb hirmust. Turist küsib: „Mis teie eeslil viga on, miks ta väriseb?”

Püha isa vastab vaikselt: „Ka teie väriseksite, kui teil oleks köis kaelas ja vaimulik seisaks kõrval.”

* * *

Hotellikülastaja tormab hilja õhtul portjee juurde: „Mul on kiiresti vaja uut tuba!”

„Aga teil on ju tuba.”

„Mul on kohe vaja teist!”

„Kuidas soovite… Kuid miks teile siis praeguses toas ei meeldi?”

„Väga lihtsal põhjusel – see põleb.”

* * *

Alpides kõneleb teejuht turistidele: „See on väga ohtlik koht, olge ettevaatlikud. Kui te alla kukkuma hakkate, siis vaadake paremale, seal avaneb teile imekaunis vaade.”

* * *

Giid tutvustab turistidele vana lossi: „See on 14. sajandi loss. Aga purskkaev, mida praegu õuele ehitatakse, pärineb 16. sajandist.”

* * *

„Vabandage, kuulsin, et käisite hiljuti Itaalias.”

„Seda küll. Mis teid huvitab?”

„Öelge palun, kas ta on tõepoolest saapakujuline, nagu maakaartidel näha on?”

* * *

Aurik Ameerika turistidega, kes Caprit vaatasid, hakkas ootamatult vajuma. Kõik reisijad ruttasid päästepaatide juurde.

„Palun ilma paanikata,” kuuldus valjuhääldajast kapteni hääl. „Esimeses järjekorras päästetakse turistid, kes sõidavad järelmaksuga.”

* * *

Stjuardess rahustab reisijat: „Ei maksa nii erutuda, madame, pole veel olnud juhust, et lennuk ei oleks maa peale tagasi jõudnud.”

* * *

Giid: „Teie ees, mu härrased, on kuulsa kuninga Arturi loss, ehitatud mitu sajandit tagasi.”

Turist: „Aga miks ta raudteejaamast nii kaugele ehitati?”

* * *

„Kas sa tead, kes on autoturist?”

„Ei.”

„See on inimene, kes sõidab tuhat kilomeetrit, et lasta end auto kõrval pildistada.”

* * *

„Kuulge, teie kohver püsib vaevu pakiriiulil, ta võib mulle pähe kukkuda.”

„Ärge kartke, kohvris pole klaasasju.”

* * *

Reisija: „See on lihtsalt talumatu! Teie rongid ei sõida kunagi sõiduplaani järgi.”

Jaamaülem: „Kuid lubage, kui nad täpselt saabuksid, milleks siis ootesaali vaja oleks?”

* * *

Stjuuard seisis laeva tekil ja võttis vastu saabujaid: „Esimene klass paremale, teine klass vasakule.”

Viimaks saabus noor veetlev naine, laps süles. Ta paistis nõutu olevat, nii et stjuuard küsis temalt viisakalt kummardades: „Esimene või teine?”

„See ei olegi minu oma,” vastas tütarlaps punastades.

* * *

„Viimasel ööl enne reisi olen ma alati haige.”

„Miks te ei reisi siis päev varem?”

* * *

Vagunisaatja: „Palun kustutage sigaret! Kupees on lubatud suitsetada ainult kõikide reisijate nõusolekul.”

Reisija: „Kuid kupees olen mina üksi.”

„Siis tuleb teil oodata, kuni veel keegi kupeesse tuleb, et temalt nõusolek saada.”

* * *

Jänki sõidab turistina Alpides. Ta pöördub bussijuhi poole: „Ütelge palun, kust tulid siia need hiiglasuured kaljud?”

„Need tõid siia jääliustikud,” vastab bussijuht.

„Aga kuhu jäid liustikud?”

„Need läksid uute kaljude järele.”

„Tänan teid!” lausub ameeriklane ja kirjutab kuuldu oma märkmikusse.

* * *

Turismireklaam:

„Siin on suurepärane paik neile, kes igatsevad üksindust, rahu ja puhkust. Sellepärast tuleb siia igast ilmakaarest tuhandeid inimesi.”

* * *

Peter sõitis sõbraga šveitsi. Kord läks Peter üksinda mägedesse. Tuleb õhtul tagasi, pea sidemes.

„Laviin?” pärib sõber.

„Ei  külatüdruk.”

* * *

Alžeeriasse saabub laev turistidega. Otsekohe on pardal musttuhat käratsevat pärismaalast-kaubitsejat. Üks pealetükkiv araablane püüab ameeriklasele ehtsat pärsia vaipa kaela määrida. Viimaks saab jänki vihaseks ja karjub: „Tehke, et te kaote oma haisva vaibaga!”

Mees ajab end uhkelt sirgu ja lausub haavunult: „Minu vaip ei haise, vaid mina!”

* * *

Giid räägib muuseumis: „See skulptuur on juba kaks tuhat aastat vana. Ka Caesar on seda näinud.”

„Mis te räägite! Millal tema siin käis?”

* * *

Uusrikkad omavahel.

„Kus te puhkuse veetsite?”

„Maltal.”

„Kus see asub?”

„Ei tea, me lendasime sinna.”

* * *

Väga konservatiivne inglane peatub ühes Pariisi hotellis. Ta helistab valveadministraatorile ja kurdab, et tuba on väga külm.

I am sorry, monsieur,” vastab administraatorineiu viisakalt, „aga ma ei saa praegu mitte kuidagi ära tulla.”

* * *

Silt automaatpakiruumi seinal: „Rikke korral palume teatada valvemehaanikule. Mitte taguda vastu kappi. Mehaanik ei ole selle sees!”

* * *

„Kes on kõige vanem elanik siin külas?”

„Teda pole enam, ta suri eile.”

* * *

Pidurite krigisedes peatub sadamas takso. Sellest hüppab välja mees, kohver käes, ning tormab sadamasillale. Võttes kokku viimase jõu, hüppab ta laevale, mille kaugus sadamasillast on kaugelt üle meetri.

„Oeh!” ütleb ta higi pühkides. „Ikkagi jõudsin!”

„Seda küll,” vastab madrus, „aga milleks selline kiirustamine? Me alles randume.”

* * *

Algaja alpinist kavatseb mäetippu vallutada. Eakas teejuht pärib: „Kas te partii mängukaarte võtsite kaasa?”

„Milleks?”

„Kui mina noor olin ja mägesid alles halvasti tundsin, võtsin alati kaardipaki ühes. Kui ma õigelt teelt eksisin, istusin maha ja hakkasin pasjanssi laduma.”

„Ja sellest oli abi?”

„Aga muidugi! Ikka ilmus varem või hiljem minu selja taha mõni idioot ja hakkas nõu andma, kuhu mingi kaart panna!”

* * *

Keegi koputab öösel valjusti hotellinumbri uksele. Äratatu küsib vihaselt: „Kes seal on?”

„Hotell põleb!” vastab koputaja.

„Siis te eksite, mina pole tuletõrjuja.”

* * *

„Kas sa oled kuulnud nalja Egiptuse giidist, kes näitas turistidele kahte Kleopatra pealuud? Üks oli pärit valitsejanna neiupõlvest ja teine tema keskeast.”

„Ei ole kuulnud, jutusta palun.”

* * *

„Kuhu meie kapten sellise kiirusega jookseb?” küsib tüürimees pootsmanilt.

„Ta võitis ühes mälumängus esikoha.”

„Ja siis?”

„Esikoha auhinnaks oli laevareis ümber maailma.”

* * *

„Mille järgi eristatakse pruunkaru grislist?”

„Pruunkaru tuleb sulle puu otsa järele, aga grisli raputab su puu otsast alla.”

* * *

Atlandi ookeani kohal teatab piloot reisijatele, et lennuki paakidest voolab kütus välja.

„Suur jumal,” oigab üks vanem daam. „Mida ma peaksin tegema?”

Piloot: „Minu järel kordama: Meie isa, kes sa oled taevas…”

* * *

Talus puhkust veetev linnapreili küsib perenaiselt: „Kas see vastab tõele, et te olete Tammistu talu perenaise sugulane?”

„Jaa, aga väga kaugelt.”

„Ma mõtlesin, et te olete õed!”

„Seda ka, kuid tema oli esimene ja mina kaheteistkümnes laps!”

* * *

„Kuidas puhkus möödus? Kas sadas ka palju vihma?”

„Ainult kaks korda. Üks kord seitse päeva ja teine kord viis päeva.”

* * *

Turist küsib võõrastemaja peremehelt: „Kas see on tõsi, et siinsetes paikades on hea kliima?”

„Hea? Meil on parim kliima maailmas! Siin pole veel keegi surnud.”

„Kuidas ei ole? Ma ise nägin üht hauasammast.”

„Jah, õigus, see on matusebüroo omaniku haud. Ta suri nälga!”

* * *

Hotellis on lift rikkis. Mees ja naine lähevad jala üles ja lõbustavad teineteist anekdootide rääkimisega. Kui nad on 18. korrusele jõudnud, ütleb naine: „Mulle ei meenu enam ükski nali.”

„Küll aga minul: me unustasime oma toavõtme alla!”

* * *

Linnaekskursioonil Pariisis hüüab giid mikrofoni: „Mu daamid ja härrad, kohe sõidame mööda linna tuntuimast lõbumajast.”

Hääl bussi tagumisest otsast: „Miks mööda?”

* * *

Laeva kaptenil tuli juhtida laeva suures tundmatus jões. Õnneks leidus pardal reisija, kes jõge tundis. Kapteni palvel asus too reisija tüürimehe kõrvale. Varsti sõitis laev karile.

„Aga te ise ütlesite, et tunnete kõiki karisid,” vihastas kapten.

„Aga muidugi tunnen,” solvus hädavaresest loots, „siit paarsada meetrit otse edasi on veel kaks kaljut.”

* * *

Kord külastas keegi daam ajaloolist sõjalaeva, mida Trafalgari lahingus juhatas Nelson. Ohvitser näitas daamile laevalaele kinnitatud suurt vaskplaati ja selgitas: „Vaadake, armuline proua, siin langes admiral Nelson merelahingu ajal.”

„Pole ka mingi ime, ennist pidin ka mina selle plaadi taha komistama!”

* * *

Ameeriklane tuleb Prantsusmaalt tagasi ja räägib sõbrale: „Ma ostsin suurepärase Rubensi.”

„Mitu hobujõudu?”

* * *

„Kus sa puhkuse veetsid?”

„Esimese poole Sveitsi Alpides.”

„Aga teise poole?”

„Kipsis.”

* * *

Prantsuse-Hispaania piiril tuleb kupeesse tolliametnik ja pöördub reisija poole: „Konjak, tubakas, narkootikum?”

„Tassike kohvi, palun!” vastab reisija.

* * *

Naine: „Vaata vaid, kuidas mäestikupäike Austrias on mu juuksed ära pleegitanud!”

Mees: „Jah, ja minu omad läksid halliks, kui ma hotelliarvet nägin.”

* * *

Pime öö keset mässavat ookeani. Tohutu aurik on vee alla kadumas. Eluga pääsenud abielupaar klammerdub mingi plangu külge. Naine ütleb piinatud häälega: „Issand! Midagi hirmsamat ei oleks enam saanud meiega juhtuda!”

„Oleks küll!” vastab mees mõtlikult. „Ma kavatsesin esialgu võtta sellele aurikule edasi-tagasi pileti.”

* * *

„Kallim, kuidas oli selle hotelli nimi, kus me eelmisel aastal oma puhkuse veetsime? Mul ei tule nimi enam meelde.”

„Üks hetk, ma vaatan käterätikutelt järele.”

* * *

Naine sõitis kuurorti. Ta saatis sealt iga päev mehele koju telegrammi: „Mul on igav, iga päev sajab vihma.”

Kaheksandal päeval telegrafeeris mees vastuse: „Tule viivitamatult tagasi. Siin on vihm odavam.”

* * *

„Maria, kuidas sulle Kanaari saartel meeldib?”

„Fantastiline, Peter. See meri ja loodus teeb mind lihtsalt keeletuks.”

„Tõesti?”

„Jaa.”

„Hästi, siis jääme siia veel kolmeks nädalaks!”

* * *

Reisil. Mees ütleb naisele: „Vaade mägedele on lihtsalt oivaline!”

Naine mürgiselt: „No muidugi, need on ju viinamäed!”

* * *

„Me mehega käisime Itaalias,” räägib naine sõbrannale. „Mu mehele meeldis aga üle kõige Veneetsia.”

„See on ju arusaadav, sest kui ikka oma silmaga näha doodžide paleed ja Püha Markuse väljakut ning romantilisi gondleid  see võtab ju lausa hinge kinni.”

„See jättis teda täiesti külmaks, kuid ta lausa kaotas aru, kui selgus, et hotelli aknast saab kala püüda.”

0

Your Cart