Psühhoanalüütik Hans-Joachim Maaz: „ Angela Merkel tegutseb täiesti irratsionaalselt“

6 minutit lugemist

Psühhoanalüütik Hans-Joachim Maaz: „ Angela Merkel tegutseb täiesti irratsionaalselt.“

Surve kantsler Angela Merkelile kasvab iga päevaga. Suurem osa sakslastest ei usu enam tema põgenikekriisi kursi õigusesse. Üha rohkem tema enda partei liikmeid astuvad kantsleri vastu välja. Euroopas on ta üha enam isoleeritud. Küsimus on nüüd selles: Miks hoiab kantsler näiliselt häirimatult oma kurssi?

Psühhoanalüütik Hans-Joachim Maazil on selle kohta ebaharilik selgitus: Merkel kannatab nii nagu paljud teisedki maailma vägevad enda ülehindamise sündroomi all, mis muudab ta kriitika suhtes immuunseks. Maaz on jälginud Angela Merkeli karjääri juba palju aastaid. Saksamaal kogus Maaz kuulsust oma 1990. aastal ilmunud raamatuga, milles ta avaldas idasakslaste psühhogrammi. Maazi hinnang Merkeli tegevusele tekitab ärevust. Psühholoog nimetab Merkeli poliitikat „täiesti irratsionaalseks“. Paljud sinisilmsed poliitikud on näinud Merkelis maailma mõjukaimat naist. Sellisel positsioonil ei talu Merkel oma poliitika suhtes mitte mingisugust kriitikat. Tema kehakeel räägib rohkem kui tema trafaretsed ja poliitiliselt korrektsed kõned.

Maaz näeb Merkelis suurt ohtu Saksamaale, ja tõmmates paralleeli CSU tuulelipust esimehe Horst Seehoferiga, keda ühel esinemisel tabas nõrkusehoog, võib ka Merkelit tabada „psüühiline kokkuvarisemine“, kui ta jätkab jäärapäiselt oma kurssi.

Huffington Post: Härra Maaz, te rääkisite juba 2015. aasta oktoobris, et kõik head vaimud on Angela Merkeli maha jätnud. Põgenikekriis ja kriitika kantsleri poliitika aadressil on sellest ajast peale ekstreemselt teravnenud. Milline oleks teie otsus praegu?

Maaz: Selle aja jooksul on olukord oluliselt halvemaks muutunud. Ma pean tema käitumist täiesti irratsionaalseks, kuna ta ei teadvusta endale põgenikekriisiga seotud reaalseid raskusi. Üle jõu käivate nõudmiste esitamine ametkondadele, isolatsioon Euroopas, Saksa ühiskonna lõhestamine, kriitika omaenda parteist – kõik see ei näi teda üldse häirivat. Ta on klammerdunud oma seisukohtade külge. Tema käitumine muutub üha jonnakamaks, üha jäärapäisemaks. Merkel peab ennast üleval irratsionaalselt ja ebamõistlikult – on alust karta, et ta on kontakti reaalsusega täiesti kaotanud.

Kuidas te seda selgitate?

Merkel on sellise inimese prototüüp, keda on pika aja vältel taevani kiidetud ja ülistatud. Sellest on tingitud ka tema nartsissistlik põhiproblemaatika…

…see tähendab?

…Merkelit on pikka aega peetud maailma mõjuvõimsaimaks naiseks. Tema enda partei imetles teda, sest tal jätkus julgust Kohli vastu välja astuda. Ta oli „rahvuse ema“. Mõned tahtsid teda esitada isegi Nobeli rahupreemia kandidaadiks.

Kõik need ülivõrdes hinnangud pole aga kuidagi seotud Merkeli juhivõimete või tema kompetentsusega. Ta pole pikka aega vajadust olnud raskeid otsuseid teha. Ta pole kunagi olnud liider, ta on alati reageerinud, kuid mitte tegutsenud. See annab tunnistust tema ebakindlusest ja madalast enesehinnangust, muide, mille all kannatavad paljud selle maailma vägevad.

Probleem on selles, et Merkel ise usub, et ta on maailma võimsaim naine. Tema jäärapäine käitumine ongi tingitud sellest kunstlikult ülespuhutud portreest. Sellega on seletatav ka tema ülimalt jonnakas hoiak põgenikekriisi suhtes.

Mille põhjal te väidate, et Merkelile on kiitused pähe löönud?       

Selle põhjal, et ta võtab vastu emotsionaalseid otsuseid. Seda pole ta juba aastaid teinud. Ja sel põhjusel on sakslased teda armastanud. Tema esimene emotsionaalne otsus oli aatomienergia kasutamisest loobumine pärast Fukushima katastroofi. See meeldis rahvale. Teine emotsionaalne otsus oli piiride avamine põgenikele 4. septembril 2015. Kogu maailm ülistas seda kui humaanset žesti. Läbimõeldud see otsus ei olnud, nagu me selles praegu veenduda võime. Nende kahe otsusega hindas ta ennast veel kord üle. Vahepeal on olukord kardinaalselt muutunud, kuid seda ta enam ilmselt ei taju.

Seega on ta reaalsuse suhtes pime. Kas see võiks veel muutuda?

Ma ei usu seda. Ja nartsissistlikul probleemil võivad olla kurvad tagajärjed. Inimesed, kes kannatavad madala enesehinnangu all, kipuvad suuri plaane tegema, et olla edukad ja tunnustust leida. Kui teised takka kiidavad, on eesmärk saavutatud.

Probleem tekib siis, kui tunnustus äkki kaob ja kriitika üle pea kasvab, nagu praegu proua Merkeli puhul. Näiteks võib tuua showbisnesi staare: järgneb üksindus, võib-olla ka alkohol ja psüühiline kokkuvarisemine.

Kas seda ohtu näete ka Merkeli juures?

Muidugi, miks peaks temaga minema teisiti kui teiste kõrgel positsioonil olevate isikutega? Praeguses situatsioonis on põhjust karta, et Merkelil seisab ees psüühiline või psühhosomaatiline kokkuvarisemine.

Ka Horst Seehoferil (Baieri peaminister) näikse samad probleemid olevat. Õigupoolest pole selles kõiges midagi üllatavat, kui mõelda sellele mis mängus on: Seehoferi enda võim, kantsler Merkel ja ajalooline CDU ja CSU koalitsioon.

Kuid mis takistab Merkelit kriitkale reageerimast? Lõppude lõpuks on ta pool riiki enda vastu pööranud – rääkimata omaenda parteist. Kuidas ta seda kõike välja kannatab?

Psühhoterapeudid räägivad sellisel puhul soomustumise ehk kapseldumise efektist. Inimesed, kes on erinevatel põhjustel n-ö nurka surutud, tõrjuvad oma teadvusest välja igasuguse kriitika. Usaldatakse ainult oma sisemist häält ja emotsioone. Kõige selle tagajärjeks on tundekülmus ja empaatiavõimetus, et ennast kaitsta. Inimene, kes on vähem kapseldunud, reageerib kriitikale. Merkel aga raiub jäärapäiselt: „Me saame sellega hakkama!“ (Wir schaffen das.)

Ja veel üks moment, mis osutab kantsleri kapseldumisele. Merkel kasutab väga sageli sõna „alternativlos“ (eesti k ehk alternatiivita). See on loomulikult totrus, sest pole ühtegi olukorda, millel oleks ainult üks lahendus. Asjaolu, et ta sõna „alternatvilos” pidevalt kasutab, annab tunnistust tema hingeelu seisundist. Ta ei talu mitte mingisugust diskussiooni ega ambivalentsust.

Kas Angela Merkeli hingeelu peegeldub ka tema kehakeeles?

Väga palju on spekuleeritud tema kuulsa käte hoiaku üle (sõrmed O-kujuliselt kokku surutud). Mina näen selles märki ebakindlusest. Ta väldib igasugust dünaamikat, kasutades kogu aeg sama žesti.

Kõige selle põhjal, millest te rääkisite, jääb mulje, et Merkel oma kurssi ei muuda. Kas te peate praegust Merkeli eneseimetlusega seotud olukorda Saksamaa jaoks ohtlikuks?

Jah, proua Merkeli käitumine on ohtlik, sest tema tegevus lõhestab ühiskonda, ta klammerdub visalt seisukohtade külge, mida enamus sakslasi ei aktsepteeri.

Ja kas te usute, et Merkel lõpuks oma kursist loobub või vabatahtlikult kantsleriameti maha paneb?

Ma ei usu seda. Võrdlus on võib-olla pisut julm, kuid Merkel meenutab mulle Erich Honeckeri, kes Tšiili lennukisse astudes tõstis hüvastijätuks rusikasse surutud käe kui Rotfrondi tervituse. Oleks suur löök kogu oma senist elu ja tegevust küsimärgi alla seada. Seda aga eneseimetlejad ei talu.

(Huffington Post, 1. märts 2016)

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 2001. aastast)

0

Your Cart