Prostituudi pihtimus

5 minutit lugemist

Abielunaised ei tea meestest mitte tuhkagi. Kõige parem meestetundja on lõbunaine. Tema teab, et kunde ei taha naiselt sugugi ainult „seda“, vaid märksa enamat. Jutustab lõbunaine Valeria (nimi muudetud).

Kui ma hakkasin lõbunaise ametit pidama, siis mõtlesin, et see on lihtne töö. Mehed vajavad seksi ja meie müüme seda neile. Tegelikkus osutus palju keerulisemaks. Varsti kogesin, et seks on nagu mingi kohustuslik lisand hoopis tõsisemale mängule. Peagi veendusin, et mehed tulevad meie juurde väga erinevatel põhjustel. Ma leian, et poleks paha, kui ka abielunaised saaksid nendest probleemidest teada.

Mees tahab aeg-ajalt heita üle parda kõik tavapärased käitumisnormid ja lihtsalt pisut lõbutseda

Naised esinevad seltskonnas elegantsete leedidena, kodus hoolitsevate pere-naistena, tööl asjalike äripartneritena. Nemad tohivad end pühendada karjäärile või kodule, ühesõnaga etendada erinevaid rolle. Mehed seda ei tohi. Ainult lõbunaise embuses võib range ülemus tunda end abitu ja väsinud poisikesena, vananev raamatupidaja ei häbene minu seltskonnas tunda end professorina, kes mulle nagu plikale kombeid õpetab ja õrnusi kõrva sosistab. Mul oli kord kunde, kes minu juures kitsa seeliku selga tõmbas ja eritellimusel tehtud kõpskingad jalga pani. Lühidalt, ta tahtis teha midagi normivastast, ilma et keegi oleks teda selle eest tauninud või pilganud.

Selliseid asju tohivad mehed teha ainult meiesuguste juures. Ainult meie pakume neile kas või pisutki tõelist vabadust, mida nad nii väga vajavad ja naudivad. Meeste ülikombekad abikaasad saaksid infarkti, kui nad saaksid teada, mis tem­pe muidu igati ontlikud pereisad lõbumajas teevad.

 Mees on sündinud seikleja

Igas mehes on seikleja. Kus mujal saaksid mehed elada välja oma tavatuid soove?

Ikka meie juures! Paksude sametkardinate tagustes õdusates pesakestes toimub alati midagi salapärast ja kütkestavat.

Meie juures kaotavad keelud ja tabud oma karmi tähenduse, moraalinormide piirid muutuvad aga üsna ähmaseks. Ma ei oska muidugi öelda, kas kõik meie juures toimuv ongi teab kui ebatavaline, kuid meestele on külaskäik lõbumajja kindlasti väike salajane seiklus.

Mees vajab tunnustust

Abielunaised ei taipa meestest tuhkagi. Nad ei saa aru, et mehed painutavad hobuserauda sirgeks lihtsalt sellepärast, et tunnustust ära teenida. Minu juures saab kundele alati osaks imetlus, ta saab kõike seda, mis tal perekonnas ja tööl puudu jääb. Minu silmis on iga kunde tasemel. Ma kingin talle säravaima naeratuse, vestlen temaga ning erinevalt latatarast abielunaisest olen väga hea kuulaja. Kui vaja, siis kiikan nagu plika, kihistan naeru või avaldan mehe eluseiklusi kuulates siirast vaimustust. Kunde soovi tabades võin aga käituda ka kõrgi aristokraadina. Nii mõnigi kord tundub mulle, et mehed maksavad mulle eelkõige selle eest, et ma nende iseteadvust targutan.

Mees, kes saab – lits, kes annab

Perekonnas on asju, mida ei tehta. Mõned mehed on sügavalt jahmunud, kui nende naised kodus korraga pikad lakksaapad jalga tõmbavad või läbipaistva neglizeega magamistuppa ilmuvad. Sellised asjad erutavad mehi hullupööra, kuid ainult lõbunaistejuures! Ma arvan, et see on tingitud meeste teadvusesse programmeeritud mustvalgest stampkujutlusest: naine on kas madonna või libu! Mees tahab, et tema abikaasa oleks kombeline ja austusväärne, kuid samas ei suuda ta maha suruda iha naise järele, kes ei tunnista mingeid tabusid ning oleks valmis ohjeldamatult seksima. Meie muudame mehe unistused tema raha eest tegelikkuseks.

Mehele meeldib anonüümne seks

Mul on olnud päris mitu kundet, kes on kahel-kolmel korral tulnud just minu juurde. Ma muutusin familiaarseks ning hakkasin neid eesnime järgi kutsuma. See oli suur viga! Pärast seda ei tulnud enam ükski neist tagasi. Mehed vajavad meie juures täielikku isoleeritust tavaelust, seksi ilma igasuguse eel-ja järelmänguta, ilma vähimagi õrnutsemiseta. See on puhkus, mida mehed suurlinnade kivikõrbetes endale lubada võivad. Mehed vajavad palju rohkem seksuaalset vabadust kui naised. Nad ei taha ennast siduda ühe naisega, vaid lihtsalt seksida.

Iga mees tahab olla juhtoinas

Omada võimu inimeste üle – see igatsus elab eriti nende meeste alateadvuses, kes pole kuigi edukad. Aga leidub ka palju neid, kelle üle võimutsevad nende abikaasad. Nende hulgas on tõelisi lohesid. Sellised kodudraakonid aina nõuavad ja kamandavad, õpetavad ja juhivad, jätmata mehele mingit võimalust eksida, olla tahaplaanile surutud. Meie ei nõua mehelt absoluutselt mitte kui midagi! Ma ei nõua talt prügiämbri väljaviimist, ei hakka sõitlema, et lagi tahab värvimist, ei tee talle etteheiteid sellepärast, et mees pole elus midagi saavutanud ja teenib vähe. Mina taastan mehe usu iseendasse, annan talle tagasi tema väärikuse. Minu juures hakkab ta uskuma sellesse, et ta on ikka veel ihaldatav,. Mina ei nõua, et mees peaks olema tark, otsustusvõimeline, veetlev ja rikas. Meie seltsis ülendavad mehed ennast raha eest, millega nad meid alandavad. Paljud mehed vajavad teadmist, et nad suudavad naisi alandada, nad tahavad seista naistest kõrgemal. No seisku pealegi, kui see neile rõõmu valmistab!

Ainult naine teeb mehe meheks

Vähemalt kord kuus tuleb minu jutule mehehakatis, kes on oma sõpradega kihla vedanud, et ta käib lõbunaise juures ära. Iga mees leiab, et naises peitub mingi ürgjõud, mis teeb mehe meheks. Pärast visiiti minu juurde tunneb ka piimahabe ennast tõelise mehena, sest ta on NAIST SAANUD! Need verinoored nolgid, kes esimest korda lõbumaja külastavad, emalt saadud kommiraha näpuvahel, äratavad minus ainult kaastunnet. Seda ma muidugi välja ei näitaja püüan olla asjalik seksiõpetajanna. Lõppude lõpuks on see kõik ju mäng, mille eest mulle makstakse.