Pommiplahvatused Madriidis

2 minutit lugemist

11. märtsil 2004 kella 7.30 paiku plahvatasid neljas Madriidi linnalähirongis pommid. Kolme minuti jooksul toimus ühtekokku 10 plahvatust.

Pommid olid paigaldatud seljakottidesse ning igaühes oli umbes 10 kilo lõhkeainet. Kolm pommi plahvatas Madridi kesklinnas Atocha raudteejaamas, neli sama jaama lähedal, üks Santa Eugenias ja kaks Pozo jaamas.

Terrorirünnakus, mis oli Euroopa veriseim viimase enam kui 15 aasta jooksul, hukkus 201 inimest ja veidi rohkem kui 1600 sai vigastada. Rünnakust Maailma Kaubanduskeskusele New Yorgis oli möödunud täpselt kaks ja pool aastat. Tegemist oli rängima terroriaktiga Euroopas pärast Lockerbie’ tragöödiat 1988. aastal.

Hispaania on USA lähimaid liitlasi Euroopas ning toetas ka USA presidendi George Bushi otsust kukutada Iraagi diktaator Saddam Hussein.

Alguses kahtlustati terroriaktis kurikuulsa ETA pommipanijaid. Ent mõne aja pärast leidis politsei Madridi lähedalt väikelinnast kaubiku, kus oli seitse detonaatorit ning heli­lint araabiakeelse salvestisega. Kõneleja sõnul oli rünnakute korraldajaks Usama ibn Ladini terrorivõrgustikuga al-Qaida seotud rühmitus Abu Hafs al-Masri Brigaadid.

Kolm päeva hiljem avalikustatud videosalvestises aga ütles end al-Qaida Euroopa haru esindajaks nimetanud mees, et veretöö oli kättemaks Hispaania koostöö eest kurjategija Bushi ja tema liitlastega.

Norra kaitseuuringute instituut leidis juba 2003. aastal araabiakeelsetelt internetikülgedelt al-Qaida kavandatud strateegia USA vägede väljatõrjumiseks Iraagist. Nendel külgedel oli viiteid USA liitlastele, kusjuures Hispaaniat nimetati neist „nõrgimaks lüliks”. Materjalides mainiti ka Hispaanias 14. märtsil 2004 peetavaid parlamendivalimisi. 2004. aasta novembris leidis USA FBI 11. septembri ja Madridi terroriaktide vahel seose.

FBI teatas Hispaania uurijatele, et üks kolmest mehest, kes usutavasti planeeris 2001. aasta suvel Hispaanias 11. septembri terrorirünnakuid New Yorgi ja Washingtoni vastu, andis ka käsu korraldada rünnak Madridis. USA uurijad on pikka aega arvanud, et 11. septembri rünnakud kavandati osaliselt 2001. aasta juulis Hispaanias.

Ühe lennuki Maailma Kaubanduskeskusse juhtinud terrorist Mohammed Atta oli kaks kuud enne 11. septembri rünnakut Hipspaanias käinud ning kohtunud seal kahe mehega. Üks neist oli Ramzi ibn al-Shaibah, kes USA-s kinni õnnestus võtta, teine mees pole teada. Uurijad usuvad, et asjaga oli seotud ka kolmas mees, kes 2003. aasta detsembris al-Qaidas 11. märtsi terroriakti korraldama hakkas.

Seekord saavutasid terroristid oma tahtmise. Hispaania uus sotsialistist peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero kinnitas, et täidab valimiskampaania käigus antud lubaduse 1300 Hispaania sõdurit-ohvitseri Iraagist ära tuua. 21. mail 2004 lahkusidki Lõuna-Iraagis asuvast Diwaniya baasist viimased Hispaania sõjaväelased.

Vt ka internetis: List of Islamic Terror Attacks (al 2001. aastast)