Kriminaalne talent

16 minutit lugemist

Paljud inimesed unistavad iga päev suurest rahast. Paljudele see unistuseks jääbki. Kuid mõned julgemad ja ettevõtlikumad teevad kuude viisi plaane ja julgevad oma ideed ka ellu viia. Tõsi, nad ei tule välja asjalike äriprojektidega, sest nende teostamine võtab palju aega ja vaeva ning alati jääb ka risk läbi kukkuda. Need „spetsialistid” eelistavad tühjendada pankasid, juveeliärisid, rahatransporti, röövides raha, kulda või veel parem – teemante…

Plymouthi röövid
Kunagi kasutati USA-s sularaha transpordiks pangakontorite vahel postiautosid. 1962. aasta augustis tegi üks postiauto peatuse Plymouthis, Massachusettsi osariigis, kui röövlid seda ründasid ja said saagiks 1,5 miljonit dollarit väikestes kupüürides. Tegelikkuses oli postiauto tol hetkel isegi tavapärasest tühjem. See oli olnud teel Cape Codist Föderaalreservi panka Bostonis. Kaks relvastatud meest olid autole lähenenud ja käskinud juhil välja tulla. Mehed olid riietatud politseinikeks, mistõttu oli postiauto juht alguses koostööd teinud. Mõne hetke pärast hakkas ta juba kahtlustama, et midagi on valesti. Juht ei olnud autos üksi, temaga koos oli valvur. Valvurit ähvardati ja ta pandi kongi kinni. Juhil kästi hakata sõitma ja viia röövlid mujale, et nad saaks raha maha laadida. Poolel teel aeti juht ja valvur autost välja, nad jäeti Randolphi asula juurde maantee äärde ja röövlid sõitsid ise edasi. Röövleid ega raha ei nähtud enam kunagi. Politsei ja USA postiteenistus uurisid seda juhtumit viis aastat. Neil õnnestus koguda märkimisväärselt vähe tõendusmaterjali, mis tekitas paljudes uurijates suurt frustratsiooni. Nad panid välja 150 000 dollari suuruse preemia info eest, mis võiks viia röövlite vahistamiseni või raha leidmiseni. See oli peaaegu 10 protsenti summast, millega röövlid tookord pääsesid. Sellest hoolimata ei jõudnud keegi lähemale juhtumi lahendamisele.

Jaapani ajaloo suurim pangarööv
See juhtus 10. detsembril 1968, kui röövlite saagiks langes 300 miljonit jeeni. Raha oli teel pangast Toshiba tehasesse, et selle eest maksta välja parimate töötajate boonused. Panga töötajad sõitsid sõiduautoga, raha oli pakiruumis ja autos oli kokku neli meest. Kohe pärast teeleasumist pidas neid kinni mundris politseinik, kes ütles, et auto alla on paigaldatud pomm. Valvurid astusid autost välja, politseinik aga hüppas sisse ja sõitis rahaga minema. Algatati Jaapani ajaloo suurim juurdlus, aga libapolitseinik jäi tabamatuks.

Baker Streeti panga röövimine
 Londonis Baker Streeti panga lähedal asuvast Chicken Inn restorani juurest kaevasid vargapoisid 15 meetri pikkuse tunneli. 11. septembril 1971 õhkisid nad osa panga põrandast ja sisenesid päise päeva ajal hoonesse, kus nad ähvardasid kõiki töötajaid ja kliente. Üks klientidest helistas politseisse, aga jõudnud rohkem edasi öelda, kui et ühes Londoni pangas toimub hetkel rööv. Ta ei suutnud edastada aadressi ega ühtegi teist vihjet. Panga läheduses asuva maja katusele panid nad välja vahiposti, kellega peeti raadio teel sidet. Üks raadioamatöör juhtus aga täiesti juhuslikult pangaröövlite raadiokõnelusi pealt kuulama ja helistas politseisse. Nobedad korravalvurid kiirustasid kohale ja hakkasid kõiki läheduses asuvaid pankasid läbi otsima, kuid röövleid tabada ei õnnestunud. Londoni politsei käis tol päeval läbi 750 panka, enne kui jõudsid õigesse kontorisse. Selleks ajaks olid röövlid muidugi ammu lahkunud, kaasas 3 miljonit naela.
Röövist on tänaseks möödunud 50 aastat, kuid röövleid pole endiselt tabatud. Tol ajal rääkisid Bakeri tänava röövist kõik ajalehed. Paar päeva pärast röövi tuli politseilt käsk meediakajastus lõpetada. Kaks aastat hiljem anti neli meest kohtu alla, kuid operatsiooni tegelikud korraldajad on tõenäoliselt endiselt vabaduses. Liiguvad kuuldused, et nendes seifides, kust väärtasju varastati, olevat olnud ka Inglise kuningakoja salajasi ja delikaatseid dokumente. Avalikkus ei suhtunud sellesse hästi, juba röövi enda puhul oli palju vastamata küsimusi ja selline piirang näitas võime kõige halvemast küljest. Hiljem on palju arutatud, kas ja kui palju oli Londoni politsei röövis kaasosaline.

Sõdalastest röövlid
1972. aastal murdsid pangaröövlid sisse British Banki kontorisse Lähis-ldas. Neil õnnestus pääseda peaaegu 25 miljoni naela sularaha ja väärisesemetega. Röövi taga oli Palestiina Vabastusorganisatsioon (PLO), mida peeti tol ajal veel terroristlikuks rühmituseks. Pangaröövi eesmärgiks oli näidata enda olemasolu ja koguda organisatsiooni kulude katteks raha. See oli väga sarnane 1976. aasta röövile Beirutis. Kurjategijad sisenesid samamoodi panka, kasutades toorest jõudu, nad olid hambuni relvastatud ja põgenesid pärast linnast välja. Neid ei tabatud kunagi ja kahtlustati, et panga enda töötajad võisid neil aidata röövi planeerida ja läbi viia.

Beiruti pangarööv
1976. aasta jaanuaris rööviti Liibanoni pealinnas Beirutis Briti panka. Politsei andmetel said röövlid saagiks 100 miljoni USA dollari väärtuses kulda. Tegemist on ühe suurema pangarööviga ajaloos. Kahtlusaluseid ei leitud kunagi, nii et see on ka maailma suurim lahendamata pangarööv. Röövis osales kaheksa erimärkideta sõjaväemundrites isikut, kes olid relvastatud M16 automaatide ja püstolitega. Juba nende relvastus andis politseile mõista, et tegemist ei olnud suvaliste tsiviilisikutega. Sõdurite tegevust juhtis komandör, kes andis käskluse, millal rünnakut alustada.
See pank oli juba üle elanud varasemaid rünnakuid, kuna Liibanonis oli tol ajal käimas verine kodusõda. Kogu riigis valitses kaos ja kurjategijatel oli lihtne segadust ära kasutada. Beiruti pangaröövlid ei püüdnudki oma tegevust varjata. Nende strateegia oli toores jõud ja palju relvi. Nad lõhkasid pangahoone ühe seina, mis oli ühenduses kõrvalasuva kirikuga, ja sisenesid läbi tekkinud avause. Nad murdsid ennast seifi sisse ja tassisid selle tühjaks. Lisaks kullale varastasid nad juveele ja sularaha. Seejärel kadusid röövlid ja nende komandör nagu tina tuhka.

Sajandi pangarööv Prantsusmaal
Reedel 16. juulil 1976 tungisid nutikad röövlid läbi kanalisatsiooni ja puurmasinate abil rajatud 8 meetri pikkuse tunneli kaudu Nizza panka Bank Société Générale. Kahe päeva jooksul tühjendasid nad 317 hoiuseifi ja said saagiks raha ja väärtasju 50 miljoni frangi (30 miljonit eurot) eest. Esmaspäeval avastasid pangatöötajad seinas augu ja selle kõrvale kritseldatud sõnumi: „Ei mingeid laske, mingit vägivalda, mingit viha.“ Röövitud vara on tänini leidmata.
Rohkem kui 40 aastat hiljem anti kohtu alla selle röövi üks organiseerijaid ja läbiviijaid 74-aastane Jacques Cassandri. Mehele sai saatuslikuks omamoodi edevus: ta kirjutas sellest pangaröövist pseudonüümi Amigo all detailse kirjeldusega raamatu.

Hoiukappide rööv
Ühel rahulikul suvepäeval 1981. aastal sisenes üks klient FNB (First National Bank) Barringtoni harukontorisse Illinois’ osariigis USA-s. Ta soovis näha enda hoiukappi panga seifis ja sai pangatöötajate käest võtme. Võtit keerama hakates kukkus lukk hoiukappi sisse. Klient sattus segadusse ja saadeti kiiresti pangast välja. Pank kutsus kohale FBI, kes tuli ja uuris, mis oli juhtunud. Nad katsusid ühe teise hoiukapi lukku ja see kukkus samuti sisse. Selgus, et kogu seifi sisu oli kadunud! Tühjaks oli tehtud 74 hoiukappi, milles oli hoitud 1 miljon dollarit sularaha, kulda ja teisi väärisesemeid. Tänase päevani pole seda varandust leitud. Aastaid hiljem mõistis föderaalkohus varguse toimepanemises süüdi 44-aastase mehe nimega William Smarto. Tegemist oli aga vastuolulise süüdistusega, kuna Smarto enda väitel oli ta tavaline juuksur, FBI hinnangul aga kuritegelik geenius, kes suutis täiesti märkamatult teha tühjaks terve panga seifi. Viimaks tuli tõde välja. Smarto oli panka sisse murdnud ja ennast seifi lae all peitnud, kuni saabus nädalavahetus ja ta sai seal vabalt tegutseda. Talle määrati 20-aastane vanglakaristus. Smarto kaebas otsuse edasi ja nõudis tingimisi varasemat vabastamist. Mees ei jaganud aga kunagi võimudega seda, kus oli raha ja väärisesemed. Tänaseni pole keegi seda leidnud.

Muististe rööv
Mehhiko Rahvuslik Antropoloogiamuuseum langes röövi ohvriks 1985. aastal. Sealt varastati 140 hinnalist kujukest. See juhtus jõululaupäeval, mil valvurid ei olnud oma tööle kuigi keskendunud. Varaste saagi rahalist väärtust hinnati 20 miljoni dollarini. Nähtavasti oli varastel infot, et muuseumi turvasüsteem oli juba aastaid olnud vigane. Muuseumi 2,5 meetrine piirdetara vargaid ei takistanud. Lisaks ajaloolistele esemetele varastati kulda ja juveele. Kuriteoga ei tekitatud ainult rahalist kahju. Paljud esemed pärinesid asteekide ja maiade kultuuridest ning koos nende kadumisega hävines osa ajaloost. Kuidas said vargad teada turvasüsteemi vigadest? Kas mõni töötaja võis olla osaline?
Kas ta aitas varastel õiget hetke valida ja ütles, kust pääseb kõige paremini muuseumisse sisse? Need küsimused on tänapäevani vastuseta.

Rööv Isabella Stewart Gardeneri muuseumis
See oli ajaloo suurim kunstirööv ja see oli täiuslik: politseinikeks riietatud kaks meest tungisid 18. märtsil 1990 pisut pärast keskööd Bostonis Isabella Stewart Gardeneri muuseumisse. Nad tungisid valvuritele kallale ja varastasid hindamatuid kunstiteoseid, mille hulgas oli Rembrandti, Degase, Manet’ ja Vermeeri taiseid. Varastatud kunstiteoste koguväärtuseks hinnati ühtekokku 500 miljonit dollarit. Nii röövlitest kui ka kunstiteostest pole tänini mingit jälge leitud. Õppige, mehed!

Geniaalne kullarööv
Inglise postirongi röövimise „eeskuju” innustas kindlasti ka Giuseppe Sogarit (s 1943) suurtele tegudele. Ühes Šveitsi pangas peeti teda eriti usaldusväärseks seifivalvuriks. 1993. aasta aprillis kadus pangast 1250 kg kulda, mille väärtuseks oli 21 miljonit Saksa marka! Kuna kuld teatavasti ei aura, oli alust arvata, et ustav valvur oli kulla kõrvale toimetanud. Itaalia päritolu Giuseppe Sogari teenis pangas tervelt 20 aastat, enne kui ta otsustas „mütsiga lüüa”. Tema šeff kiitis ülevoolavalt tema ausust igal võimalikul juhul. Sogari tohtis isegi hoidlas kullakange lugeda… kuni selle aasta suure neljapäevani, mil kolleegid oma kohutavaks ehmatuseks avastasid, et sada kangi on kadunud. Valvuri käest ei olnud võimalik asja kohta aru pärida, sest Sogaril oli vaba päev. Pärast pole ta aga ennast enam näole andnud. Kuidas Giuseppe Sogaril õnnestus 12 kilo kaaluvad kangid pangast välja toimetada, pole tänini selgunud. Oletatakse, et kaval valvur toimetas kangid välja võltsitud saatelehtedega ja kuna Šveitsi filiaalis hoitakse tuhandeid kullakange, ei märgatud puudujääki kohe. Võimalik, et Sogaril oli ka kaasosalisi. Kõige rohkem vihastas politseid aga see, et pangadirektor teatas vargusest alles viis päeva pärast seda, kui märgati kullakangide kadumist. Sellest ajast oli enam kui küll, et endine kesktormaja ja jalgpallitreener Sogari jõudis segamatult välismaale põgeneda ja kõik jäljed enda järel hävitada. Geniaalne temp oli see igal juhul!

Kui oled võimul, siis kraba kahe käega!
2003. aasta märtsis, mõni aeg enne seda, kui USA hakkas Iraaki pommitama, pandi Bagdadi keskpangast pihta peaaegu miljard dollarit. Selle varguse taga ei olnud keegi muu kui Saddam Hussein isiklikult. Sama aasta märtsis leiti ka Husseini allkirjaga kiri, kus ta nõudis, et keskpanga ametnikud annaksid tema pojale Quasyle üle 920 miljonit dollarit.

Järg on Belfasti käes
20. detsembril 2004 rööviti Belfasti Northerni pangast Põhja-Iirimaal umbes 26 (teistel andmetel 30) miljonit naelsterlingit. See oli Suur-Britannia ajaloo suurima pangarööv. Röövimise aeg oli väga hästi planeeritud. Vahetult enne jõule kavatses pank varustada 95 filiaali pangautomaate rahaga. Seda peeti Iirimaa suurimaks ja kõige müstilisemaks pangarööviks. Tänase päevani pole tabatud ühtegi röövis osalenut. Päev enne röövi rünnati kahte pangatöötajat nende kodus ja võeti nende pered pantvangi. Neil kästi järgmisel päeval tööle minna, teeselda, nagu poleks midagi juhtunud, ja oodata uusi juhtnööre. Õigel hetkel pidid nad röövlitele uksed lahti tegema ja pangaseifi nende jaoks avama. See võimaldas kurjategijatel väga kiiresti sisse pääseda ja sama kiiresti ka põgeneda.

Teemandirööv Antwerpenis
Kas teadsid, et Antwerpeni linna Belgias kutsutakse maailma teemandipealinnaks? Sellepärast käib seal nii palju teemandiröövleid. Antwerpeni Diamond Centeri varahoidla seifi murti sisse 2003. aasta veebruaris. See ei olnud lihtne ülesanne. Seif oli kaitstud seismiliste ja soojustundlike anduritega. Selle lukul oli 100 miljonit erinevat kombinatsiooni. Vargad suutsid sisse murda ja edukalt põgeneda. Turvakaamerate salvestused olid kustutatud. Nende saagiks langes 100 miljoni dollari väärtuses teemante – see oli maailma ajaloo suurim teemandirööv! Mõne aja pärast arreteeriti röövlite juht Leonardo Notarbartolo, aga ta ei reetnud oma kaasosalisi ega teemantide asukohta. Nüüd teenib ta elatist intervjuude andmise ja filmide konsultandiks olemisega.

Bagdadi bandiidid
Pangad kasutavad keerulisi turvameetmeid, seega peavad kurjategijad oma sissemurdmist väga täpselt planeerima. Vahel võivad nad siseinfot saada panga endistelt töötajatelt või politseinikelt. Ilmselt juhtus nii 2007. aastal, kui ühest Bagdadi pangast varastati 250 miljonit dollarit. Bagdadi kutsutakse maailma pangaröövide pealinnaks. Röövlid põgenesid kõrbesse, hoolimata sellest, et politsei oli kõik teed blokeerinud ja kontrollis autojuhtide dokumente. Samuti on võimalik, et röövleid aitasid kohalikud mässulised. Põgeneti kogu rahaga ja keegi ei näinud neid enam kunagi. Keegi ei tea isegi, mis sai 250 miljonist dollarist. Kas keegi panga töötajatest oli röövlitega mestis? Kes olid röövlid? Seal peitub müsteerium.

Harry-Winstoni juveeliäri rööv
See juhtus 9. detsembril 2008 Pariisis. Neli meest, kellest kolm olid parukatega ja naiseks riietatud, tungisid pärast lahtiolekuaja lõppu Harry Winstoni juveeliärisse. Väikesest käsikohvrist tõmbasid nad välja käsigranaadi ja revolvri. Kõigest veerand tunni pärast oli tegu tehtud ja röövlid panid punuma – saagiks ehteid ühtekokku 80 miljoni euro väärtuses! Politsei oletab, et kuriteo taga oli professionaalne bande, kes kannab nime Pink Panther (Roosa Panter) ja kes on sooritanud edukaid röövimisi kogu Euroopas. Tegusate meeste saagi koguväärtuseks hinnatakse 257 miljonit eurot! Bandel Pink Panther on umbes 150 „kaastöötajat“, kes on sooritanud edukaid röövimisi kogu maailmas. Tegusate meeste saagi koguväärtuseks hinnatakse 200 miljonit dollarit! Alates 2009. aastast on bande sooritanud 120 röövkallaletungi, eelistades arusaadavatel põhjustel juveeliärisid.

Juveelirööv KaDeWe-s
See oli kõige kõmulisem rööv Saksamaal pärast Teist maailmasõda. 25. jaanuaril 2009 tungisid kolm röövlit ventilatsioonišahti kaudu kuulsasse kaubamajja ja puistasid päris korralikult Christi juveeliäri, pannes pihta kellasid ja juveele. Maske kandnud kurjategijad jäädvustas videosalvesti. Üks röövlitest jättis maha koguni DNA-jälje. Selle järgi õnnestus õige pea tabada vennad Hassan ja Abbas O. Kuid nüüd olid õigusemõistjad ületamatu probleemi ees. Asi on selles, et ühemunakaksikutel on identne DNA. Seega oli tõestatud, et üks vendadest osales röövis. Kuid kumb? Pealegi pole seaduse järgi keegi kohustatud tunnistama lähisugulase vastu. Kuna DNA jälje kuuluvust tõestada ei suudetud, tuli mõlemad mehed vabaks lasta!

Pangarööv helikopteri abil
Sellest oleks saanud peaaegu täiuslik kuritegu, kuid Rootsi ajaloo kõige kõmulisem pangarööv oli see igal juhul. Kõigepealt ärandasid nutikad röövlid helikopteri. 23. septembril 2009 kell 5.15 laskuti köie abil raha transportimisega tegeleva firma katusele. Mehed tungisid hoonesse ja röövisid mitu miljonit eurot. Seejärel põgeneti helikopteriga. Politsei viidi eksiteele mitme pettepommiga. Ümbruskond aga külvati üle nn kurejalgadega, mis purustasid rehvid ja raskendasid operatiivset jälitamist. Mõni tund hiljem leiti helikopter ühelt metsalagendikult, kuid röövlitest polnud vähimatki jälge. Kuigi alguses jäi mulje, et rööv oli peaaegu perfektne, siis nii see ei olnud. Mõne aja pärast tabati kümmekond kahtlusalust, kelles kümme anti kohut alla ja seitse tunnistati süüdi. Kuigi kolm asjaosalist mõisteti õigeks, võib arvata, et mõned röövi korraldajad jäid siiski tabamata.

Pensionär-bandiit
Pensionär-bandiidiks hakati kutsuma ühte müstilist meest, kes California osariigis USA-s röövis kokku 16 panka. Tunnistajad kirjeldasid teda vanamehena, kuigi politseinikud pidasid tõenäolisemaks, et ta oli vanamehe maski kandev noor mees. Oma viimase röövi pani ta toime 2011. aastal. Võib-olla otsustas ta „pensionile“ minna või juhtus temaga mingi õnnetus ja ta sai surma. Sellest hoolimata jäi politsei ülesandeks tema isiku tuvastamine. Pensionär-bandiit sisenes alati panka nagu tavaline klient, kaasas nahast portfell. Ta ähvardas tellerit relvaga ja nõudis sularaha.

Teemantide rööv lennuväljal
2013. aasta 18. veebruari õhtul kell 19.47 sõitsid kaks musta sõiduautot läbi Brüsseli lennujaama piirdeaia. Parasjagu laaditi inkassoautost lennukompanii Helvetic Airways reis LX789 lennukisse 120 pakki lihvimata teemantidega. Hästi kavandatud operatsioon kestis ainult 3–5 minutit. Lennuk pidi startima kõigest 8 minutit hiljem – sihtkohaks Zürich. Kolmest autost hüppas välja kaheksa maskeeritud meest, kes ähvardasid automaatidega rahatransportimisfirma Brink’s töötajaid ja piloote. Röövlid olid riietatud turvameeste või politseinike univormi ja kandsid ka kiivreid. Röövitud saak toimetati välgukiirusel autodesse ja nutikad röövlid tõmbasid uttu. Pärast edukat kallaletungi sõitsid röövlid autodega läbi kohast, kus aed oli juba purustatud. Üks Mercedes-Van-tüüpi autodest leiti hiljem lennuvälja lähedalt. Ettenägelikud röövlid olid auto põlema pannud, et võimalikke jälgi hävitada. Brüsseli lennujaamas pihta pandud ja miljonite eurode eest kindlustatud teemandid tuleb kindlustusfirma Assuralia arvates tasuda lennujaama juhatusel, sest kordaläinud rööv sai teoks turvameeskonna lohakuse tõttu. Selline ettevaatamatus ja lohakus tegi varastele võimalikuks märkamatult lennuvälja territooriumile sõita ja koos väärtusliku saagiga põgeneda. Röövkäigu hetkel oli valvepostil vaid kuus Belgia turvameest, kes tegelesid läbisõidul oleva Horvaatia presidendi valvamisega. Rööviga tekitatud kahju hinnati 34–37,4 miljonile eurole.

Veel väike valik tembumeeste vempudest
* Märts 1990. Röövlid tungivad Šveitsis Bankgesellschafti (SBG) filiaali ja panevad pihta 17,9 miljonit eurot. Senini suurim pangarööv Šveitsi ajaloos.
* Juuli 1990. Gangsterid tungivad Brasiilias Salvadoris asuva riikliku panga filiaali ja saavad saagiks 25 kotti paberrahaga koguväärtuses 18,4 miljonit eurot.
* November 1991. Röövlid tungivad tunneli kaudu ühte Bogotà panka ja saavad saagiks sularaha, ehteid ja kullakange 35,8 miljoni euro väärtuses.
* Detsember 1992. Valeinspektorid röövivad Argentinas Santa Fes asuva keskpanga harukontorist hävitamisele määratud rahatähed kogusummas 24,3 miljonit. Röövlid pääsevad lennukiga põgenema.
* Juuli 1993. Londoni teemandikeskuses Hatton Gardenis asuvas juveeliäris langeb relvastatud kurjategijate saagiks juveele umbes 9 miljoni euro eest.
* Oktoober 1994. Kuus meest tungivad Kolumbias Valledupari keskpanka, puurivad seifi lahti ja põgenevad järgmisel päeval 22,5 miljoni euroga, mis kaalus ühtekokku peaaegu neli tonni.
* September 1997. Viis relvastatud meest ründavad Zürichi postiameti sisehoovis Šveitsi Rahvuspanga rahatransporti ja saavad saagiks 32,4 miljonit eurot.
* November 2000. 500 miljoni euro röövimine oleks kujunenud kõigi aegade suurimaks pangarööviks. Paraku nurjas politsei Londoni Millennium-Domi sissetungimise ja sealt maailma kallimate briljantide varguse.

©Peter Hagen

NB! Loe ka:
Ajaloo kuulsaim postirongirööv (1963)
Lugu mehest, kes haihtus ööpimedusse ehk reisi NW 305 müsteerium
Kõigi aegade kõige geniaalsem pangarööv (2005)
Röövel-jõuluvana ja teised nutikad sulid