Palkon – 2,34 ruutmeetrit vabadust

1 minutit lugemist

Süüdi olevat olnud Stalin. Kuna ta kartis hirmsasti atentaati, siis ilmus ta rahva ette vaid palkonil või tribüünil. Ei tea, kas idee pärineb Stalinilt, kuid just tema ajal hakati ehitama palkoniga kortermaju. Kui täpne olla, siis oli palkoni standardmõõt 75×312 cm, 2,34 ruutmeetrit. Pole palju, kuid Venemaal oli ja on palkon alati olnud omaette maailmaks. Nõukogude ajal oli peale palkoni vene elu lahutamatuks koostisosaks ka ühiskorter ja -köök. Ühiskorterites üleskasvanud kooslused on tugevasti kaasa aidanud karjainstinkti kinnistumisele venelaste hulgas. Nii viiekorruseliste „hruštšovkade“ kui ka üheksakorruseliste paneelelamute palkonitel oli päris mitu otstarvet. Palkon – see oli panipaik, külmik (talvel), sahver (suvel), pesukuivatamiskoht või koguni küülikukasvandus. Palkonile sai riputada ka voblad, seal tehti suitsu, mängiti kaarte või doominot, karjuti uusaastaööl hurraa ja kui pealtnägijate tunnistusi uskuda, – tehti ka keppi. Ühiskorterites ja -palkonitel on maha mängitud loendamatu hulk draamasid ja komöödiaid.
Juba palju-palju aastaid tagasi hakati palkoneid kinni ehitama. Mõni kattis palkoni lahtise külje tavalise kasvuhoonekilega, jõukam aga tegi ette kapitaalsed aknad. Kuna võimalused ja maitsed on erinevad, on erinevad ka palkoniaknad. Nii näeb nii mõnigi üheksakorruseline maja välja nagu mesilaskärg. Palkonile akende ehitamisel oli omal ajal täiesti praktiline eesmärk. Asi oli selles, et perestroika ajal hakati eriti hoogsalt koguma kõikvõimalikke produkte, et häda korral oleks midagi võtta. Jeltsini ukaas legaliseeris musta turu. Siis ei kogutud palkonile mitte ainult kottide viisi kartuleid või kanistrite viisi toiduõli. Palkonil aeti ka samagonni, pruuliti õlut või villiti pepsipudelitesse mingisugust kodutöönduslikku surrogaati.

0

Your Cart