Päevita – aga minimaalselt!

12 minutit lugemist

Et päevitamisest sinu nahale kasu asemel kahju ei sünniks, tuletame sulle meelde ohutu päevitamise põhireeglid.

UV-kiirguse kasu ja kahju

Päevitamisel kaitse nägu, eriti aga silmi. Lõunamaal liikudes kanna alati päikeseprille. Päikeseallergia tekkides lõpeta koheselt rannas kõrbemine ja leia endale mõni muu põnev tegevus.

Nii rannaliival, solaariumis kui ka mujal päevitades tuleb terviseohutuse pärast arvestada UV-kiirguse intensiivsust ja doosi. On kolme liiki kiirgust: UVA, UVB ja UVC.
UVA-kiirguse toimel paranevad ainevahetus ja vereringe, suurenevad koormustaluvus ja töövõime, tugevneb immuunsus, nahk päevitub ja naha sarvkiht pakseneb. UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, tekitab päevitamisel kiiret nahapunetust ja pigmendilaike. UVA põhjustab varast naha vananemist, häireid inimese immuunsüsteemis ning suurendab oluliselt nahavähi ohtu. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel.
UVB-kiirguse toime sõltub paljudest teguritest: aasta- ja kellaajast (intensiivsuse kõrgaeg on kell 11 kuni 15), õhutemperatuurist jne. Kuna sel kiirgusel on lühem lainepikkus, ei jõua see naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus.
UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine.
UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua, küll aga võidakse sellega liialdada solaariumides.

Hoidu liigsest päikesest
Päikesekiirgusega ei tohiks liialdada (päikesest on kasu vaid selle hetkeni, mil pole veel nahapõletust tekkinud); päikesekiirguse üledoosiga kaasnevad päikesepõletus, kortsud, nahavähi- ja silmahaiguste tekke oht. Nii naha- kui ka vähiarstid räägivad viimasel ajal nagu ühest suust, et sagenenud on nahavähi juhud, mille üheks põhjuseks on päevitamisega liialdamine.
Organismi jõuvarude taastamiseks, eelkõige D-vitamiini vajaliku koguse sünteesimiseks piisab lühiajalistest 10 minutit kestvatest päikesevannidest — pole vaja tundide viisi rannas või õuemurul praadida. Kui aga ees seisab tõesti pikem päikese käes viibimine, on soovitav kasutada päevitustooteid, mis sisaldavad kaitse- ehk päikesefaktorit ehk UV-filtrit (korraga nii UVA- kui ka UVB-filtrit). Kuid päikesega liialdada ei tohiks ka end kreemidega kaitstes.
Tuleb endale aru anda, et ükski päikesekaitsetoode — ükskõik kui efektiivsena seda reklaamitakse — ei kaitse ohtliku ultraviolettkiirguse eest sajaprotsendiliselt ja ebapiisava päikesekaitsega seonduvad tõsised ohud tervisele (nagu näiteks nahavähk).

Kata päikse eest ka pea
Päikesekiirguse eest vajavad kaitset ka juuksed. Liigne päevitamine pleegitab juukseid, muudab nad tuhmiks, kuivaks ja hapraks, mistõttu on juukseid raske kammida, nad hakkavad katkema. Seetõttu tuleb päevitamise ajaks pähe panna kas rätik või kübar või kanda juustele nt fotofiltrit sisaldava šampooni, palsami, vahu, geeli jne abil kaitsekiht.
Nagu naha, nii on ka juuste puhul UVA- ja UVB- kiirguse toime erinev, sõltuvalt juukse tüübist ning värvusest.

Päikesekreemi kaitsev toime on küsitav
Kiirguse eest kaitsvate filtrite efektiivsust kreemis, piimas jne iseloomustab kaitsefaktor (SPF). See näitab, mitu korda pikeneb kaitstud naha puhul ohutum päevitamise aeg võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks kui muidu tekib päikesepõletus pärast 15–20 minuti pikkust päevitamist, siis kasutades kreemi kaitsefaktoriga 4, pikeneb ohutum aeg ühe tunnini. Soovitav on igal inimesel kindlaks määrata endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv ohutu aeg.
Päikesega liialdada ei tohi ka kreeme kasutades, sest päikesekaitsefaktor (SPF) kaitseb siiski vaid päikesepõletuse ehk UVB-kiirguse, mitte UVA-kiirguse (mis lisab oluliselt nahavähi ohtu ja kiirendab naha vananemist) eest. Seda silmas pidades on Euroopa Komisjon algatanud päevitustoodete märgistussüsteemi parandamiseks avaliku arutelu. Diskussiooni lõppedes koostab komisjon soovituse, millega tagatakse standardne, lihtne ja arusaadav päikesekaitsetoodete märgistamine alates aastast 2007.
Samuti ei ole UVA-kaitse tugevuse võrdlemiseks veel ühtseid katsemeetodeid. Igal tootjal on oma viis kaitse mõõtmiseks ja sellele viitamiseks.
Ka ei ole olemas päikeseblokaatoreid ja täielikku kaitset. Vaatamata väidetavale päikese tõkestamisele ja täielikule kaitsele ei suuda ükski päikesekaitsetoode kaitsta täielikult ultraviolettkiirguse eest. Päikesekaitsetooted ei tohi ka jätta eksitavat muljet, et nende abil on võimalik imikuid ja väikelapsi täielikult kaitsta päikese eest.

Toote valik ja kasutamine
Toote õige kasutamine on täpselt sama oluline kui toote väljavalimine. Näiteks saadakse päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse kätte juhul, kui nahale kantakse 2mg/cm² kohta, seega võib kogu keha katmiseks vajalik kogus võib ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks tuleb seda kogust korduvalt nahale kanda.
Päikesefaktor (SPF) valitakse vastavalt nahatüübile. Heledanahalised peaksid eelistama suuremat faktorit, näiteks 12. Kes aga kergesti päevituvad, võivad piirduda faktoriga 4–5. Esimeste päevitamiste ajal tuleks nahale määrida suurema faktoriga kreemi.
Kosmeetikute väitel päevitub enamus eestlasi kehvasti, neil on tundlik nahk ja kalduvus saada kiiresti päikesepõletusi.
Kindlasti vajavad päikesekreemi ka lapsed, sest lapseeas saadud päikesepõletused võivad hiljem soodustada nahavähi teket. Lapsed ei oska ise ennast päikese eest kaitsta, nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. Lastele tuleks määrida kaitsekreemi, mille SPF algab 12-st, aga päev otsa porgandina mererannal ei peaks nad ikkagi ringi lippama.
Ettevaatlik tuleb päevitamisel olla ka lapseootel naistel.

Ettevaatust lõunamaareisil!
Kui reisite soojale maale, siis tuleb päikesega veelgi ettevaatlikum olla kui kodus — päikese käes tohib olla märksa lühemat aega, kusjuures kasutada tuleks tõhusamat kaitset tagavaid kreeme (SPF alates 12-st). Näiteks troopikas ei soovitata põhjamaiselt heledanahalistel üldse päikese käes olla ajavahemikul 10–16, Eestis on intensiivseim kiirgus kell 12–13.
Päevituskreemi tuleks määrida nahale vähemalt pool tundi enne päikese kätte minekut. Kuigi kosmeetikumide tootjad lubavad tootele kaitsvat toimet ka pärast enda märjaks tegemist, oleks nutikas ennast siiski pärast suplust uuesti kreemitada.
Kui kõigest hoolimata olete end ära kõrvetanud, tuleks nahale anda esmaabi. Vana tuntud vahend on end hapukoorega sisse määrida, täiendavalt on apteegis ja kosmeetikapoes küllaga saadaval põletikuvastaseid ja nahka rahustavaid tooteid, mida tasub õrna naha omanikel suvehooajaks endale koju varuda.

* *  *

Kuigi päikese kahjulikust mõjust on räägitud ja kirjutatud juba palju aastaid, sätime end ikkagi päikese ette pruuni jumet püüdma. Loe, kuidas end kaitsta.
USA Cosmo uuringu noorte naiste päevitamisharjumuste kohta. Kahjuks selgus, et 20ndates ja 30ndates naised küpsetavad end endiselt nii päikese käes kui ka solaariumites. Põhjused, miks nad seda teevad, on üllatavad.
49% uuringus osalenud 550 naisest ütles, et nad päevitavad spetsiaalselt selleks, et endale pronksjat jumet saada. Enamik naisi aga arvas, et pruun nahk on vabas õhus viibimise kõrvalnähtus: 77%-le neist meeldib lihtsalt tunda, kuidas päike nahka paitab, ja 58% naisi sõnas, et nad päevitusid, kuna neil oli võimalus mere või järve ääres viibida.
Arusaadav, et sulle meeldib, kuidas päike paitab, eriti kui laotad oma rätiku rannaliivale… Järgmisel korral, kui (päikesekreemi ja -varjuta) end rannaribale peesitama sätid, tuleta endale meelde, et melanoom on 20. eluaastates naiste seas kõige enam levinud ning 30ndates esinemissageduselt teist kohta hoidev vähivorm. Ometi saad ranna- ja suvemõnusid nautida ka oluliselt riskivabamalt – kasuta päikesekaitsekreemi ja päikesevarju.
Cosmo pöördus lisainfo saamiseks dermatoloogide poole ja sai teada neli peamist põhjust, miks päike on naised oma võrku meelitanud. Lisaks anname nõu, kuidas endale liiga tegemata suve nautida.

1. Päikesekummardamine on meie loomuses

Pärast päevitussessiooni tunned end suurepäraselt – su energia on laes ja nahavead, mis enne olid nähtavad, on äkki kadunud. UV-kiired mõjuvad justkui ravimina.
Kui UV-kiired su nahale langevad, toodab nahk D-vitamiini ja see hoiab immuunsüsteemi tasakaalus. Päike kaitseb sind ka ägeda akne eest, tekitades nahapoorides antibakteriaalseid reaktsioone. See elavdab naha vereringet ja on põletikuvastase toimega – kasulik ekseemide ja psoriaasi korral.
Päike ei mõju positiivselt ainult meie füüsisele. Päikesevalgus vähendab ärevust ja tekitab nii päikese käes kui ka solaariumis päevitajate seas mõnusa lõõgastunud tunde.
Kui nahk võtab vastu UV-kiiri, toodab organism õnnehormoon endorfiini, mis tekitab pikki tunde kestva rahulolutunde. Tõenäoliselt just see ongi põhjus, miks naised päikeselise ilmaga varjus puhata ei armasta – blokeeri päikesekiired ja sa ei tunne nende kemikaalide positiivset mõju.
Kuid ole tähelepanelik, heaolutunne petab su taju ära. Kui oled lõdvestunud, tundub sulle, et näed ka parem välja. Sa usaldad end päikesele, sest arvad, et päevitununa näed kuumem välja, see aga sunnib sind veelgi rohkem päikese käes olema, kuna päevitust on vaja ka hoida. Seejuures ei kasuta sa mingit kaitset, sest nii tõrjuksid päikesekiired tagasi ega laseks kuldpruunil jumel (ja muudel headel asjadel, mida päikesega seostad) tekkida. Jäta meelde, et igasugune päikesest põhjustatud naha pigmentatsiooni muutus on märk nahakahjustusest, mitte sellest, kui kuumaks on päike sind tooninud.

2. Päike võib sõltuvust tekitada
Päikesekummardajad, „grillkanad”… Kasutame neid sõnu inimeste kohta, kes on sõltumata aastaajast pruunid ja jumaldavad oma kuldset jumet. Viimastest uuringutest on selgunud, et 10%-l väljas päevitajatel (25%-l solaariumitšikkidel) tõuseb endorfiinitase nii kõrgele, et see võib tõepoolest sõltuvust tekitada. Nad saavad päevitamisest niivõrd võimsa energialaengu, et ongi nagu narkomaanid. Arvukates uurimustes on tõestatud, et kui päikesesõltlane ei saa enam päevitada, kogeb ta samasuguseid võõrutusnähtusid nagu narkomaan pärast võõrutusravi – värinaid, iiveldust ja ärevust. See on nagu iga teine sõltuvus – päikesesõltlane teab väga hästi, et UV-kiired võivad põhjustada nahavähki, kuid ta ei suuda siiski lõpetada.

3. Päikeselised rannad meenutavad häid aegu
Mõtle kõige mõnusamatele aegadele, mida oled oma perekonna, sõpradega veetnud. Enamasti on need hetked olnud osa ilusast pilvitust päevast, näiteks basseini, järve või mere ääres, kus kõik on rahulikud ja muretud. Pole siis ime, et seostame päikest alateadlikult õnnetundega.
Teadus tõestab seda. John Hopkinsi ülikoolis läbiviidud uuringust ilmneb, et mälestused on tugevalt seotud ümbritseva keskkonnaga. Teisisõnu, kui veetsid oma lapsepõlvesuved mere ääres, soovid ilmselt neid toredaid aegu meenutada (loe: korrata) ja teed seda kindlasti just nimelt rannas lesides.
Päevitamine – nii väljas kui ka solaariumis – on võimalus häid emotsioone (taas) kogeda. Seda tõendab 2004. aastal Rootsis läbiviidud uuring, millest selgus, et naised seostavad positiivseid tundeid päikesega pelgalt seepärast, et see meenutab neile päikeselist puhkust.
Inimeste tugevat seost päikesega ei saa tõepoolest eitada. Seostame päevitust loendamatute mõnusate hetkede ja inimestega: puhkusega töölt või koolist, sõpradega koosolemise ja romantikaga.

4. Hellitamisfaktor petab meid ära
Meie kultuuris sümboliseerivad päikesekummardamise juurde käivad tegevused (basseiniäärne massaaž, kokteili rüüpamine välibasseinis) tõelist vaimset ja füüsilist rahuldust. Isegi vaid mõte päikese käes lebamisest seostub inimesega, kellel on vabadus ja võimalus seda nautida. Seega, kui sul on õnnestunud leida veidi vaba aega ja tahad oma kiirele elule vahelduseks väikest pausi, sead end just päikese kätte peesitama.
Naljakas, et päevitunud nahk oli alles hiljuti kõige muu kui luksuse märk – see oli infoks, et teed väljas talutöid. Alates 1940ndatest, mil industrialiseerimine inimesed siseruumidesse koondas, tähendab päevitus aga automaatselt, et inimesel on vaba aega, et rannas lesida. Alates sellest ajast oleme päevitust seostanud hea välimuse ja puhkusega.

5. Kuidas kahjutult päikest nautida?
Kui igatsed päikest, kuid tead selle ohte, vali hoolega aega, mil päevitama sätid. Selle  asemel et end kella 10 ja 14 vahel küpsetada, mine päikese kätte pärastlõunal või hoopis hommikul. Siis on sama soe, kuid päike pole nii intensiivne.
Kui tšillid sõpradega pargis või rannas, tee seda kas päikesevarju või puu all. „Sel moel saad hõlpsasti päikese kätte ja võid vahel ka varju põigata. Nii saavutad päikese pakutava hea tunde ja energia, ilma et oma nahka niipalju kahjustaksid kui siis, kui oleksid vaid päikese käes.
Kui igatsed seda mõnusat päevitamisjärgset tunnet, leba mõni minut päikese käes ning tee siis midagi aktiivset pigem varjulisemas kohas – võta ette jalutuskäik või harrasta vabas õhus joogat. Kui tegutsed aktiivselt, toodab keha endorfiini just samamoodi, nagu lesiksid otse UV-kiirte all. Ja kui proovid end solaariumiharjumusest võõrutada, kuid tunned puudust soojusest, mida solaarium pakub, siis ühine spordiklubiga, kus on saun(ad) ja mullivannid, mis tagavad sulle samasuguse soojuse nahka kahjustamata.
Peamine on see, et sa ei unustaks päikesekreemi kasutada – SPF olgu vähemalt 20. Määri, pihusta… mida iganes. See aitab sul UV-kiired kahjutuks teha ja täiel rinnal muretult suve nautida.

0

Your Cart