Northridge’i maavärin, USA (1994)

2 minutit lugemist

Northridge’i raputanud 6,7-palline maavärin oli seismiliseks hoiatuseks kogu Los Angelese regioonile. 33 km kaugusel loodes San Fernando orus asuvat Los Angelese eeslinna Northridge’i peeti maavärinaks hästi ettevalmistatud piirkonnaks. Sellest hoolimata purustas maavärin 12 500 ehitist ja kümme silda ning muutis kolm teise tasapinna teed mittesõidetavaks…

Materiaalne kahju oli 40 miljardit dollarit, mis ületas tunduvalt hurrikaan Andrew’ tekitatud kahju. Suur kahju oli seletatav kahe teguriga. Esiteks asus epitsenter suurlinna lähedal ning kohati olid tõuked äärmiselt tugevad. Teiseks tekkis maavärin otse murrangu kohal, mis kutsus esile väga ohtlikke vertikaalseid tõukeid.
Kuna maavärin tabas Northridge’i esmaspäeval 17. jaanuaril 1994 kell 4.31, oli hukkunuid ainult 60. Kui tõuked oleksid tabanud linna keskpäeval, oleks ohvreid tunduvalt rohkem olnud, eriti kaubanduskeskustes, millest mõned varisesid täielikult kokku. Inspektorid nimetasid paljudele moodsatele raudbetoonehitistele tekitatud kahjusid kohutavaks. Paljud vanemad telliskivihooned olid saanud nii suuri vigastusi, et need tuli lammutada. Rängalt sai kannatada California Riikliku Ülikooli õppelinnak, mis asus Northridge’is peaaegu maavärina epitsentri kohal.
Northridge’i maavärin näitas, et Lõuna-Californiat ähvardavad arvukad seismilised ohud. Pärast seda, kui on avastatud ja kaardistatud üha uusi ja uusi murranguid, on geoloogid jõudnud järeldusele, et maavärinad ohustavad kogu Los Angelese nõgu. Probleemi teravdab veel „suur käänak”. Seal, kus San Andrease murrang läheneb lõunast Los Angelesele, teeb ta käänaku läände, enne kui suundub piki rannikut põhja.
Sel käänakul, mis asub linnast umbes 50 km kaugusel, jääb Põhja-Ameerika laam Lõuna-California laamale ette, mis omakorda liigub vastu Vaikse ookeani laamale. Seoses ebatavaliselt tugeva seismilise pingega Los Angelese piirkonnas arvavad paljud geoloogid, et selles regioonis ei ole olnud piisavalt maavärinaid, mis oleks piltlikult öeldes pingeid maha võtnud.

„Me vajame veel 15 Northridge’i tüüpi või ühte suurt maavärinat, et laheneksid kõik need seismilised pinged, mis on kogunenud viimase paarisaja aasta jooksul,” väidab Lõuna-California ülikooli geoloog Jim Dolan.
Varem arvati, et Los Angelest võib ohustada San Andrease murrangust lähtuv maavärin, kuid nüüd on selgunud, et see murrang ei ole ainuke maavärinate vallandaja. Ohuallikad asuvad otse linna all ja ka linna äärtes.
Kuni 7,5-palline maavärin Los Angeleses võib tekitada palju rohkem kahju kui 8-palline tõuge otse San Andrease murrangu kohal. Tulevase katastroofi üheks ohuallikaks võib olla murrangute ja kurdude süsteem otse Los Angelese kesklinna all. Teine ohuallikas on Hollywoodi murrang, mille liikumine vastu Santa Monica murrangut võib vallandada üle 7-pallise maavärina, mis tekitaks ränki purustusi Beverly Hillsist kuni Malibuni. Maavärin Newport-Inglewoodi murrangu kohal põhjustaks tõenäoliselt veelgi suuremat kahju. Murrang saab alguse merepõhjas Laguna Beachist lõuna pool ning kulgeb loodesse, ulatudes Beverly Hillsini. Juhul kui 72 km pikkune murrang peaks nihkuma kõigest ühe meetri võrra, väriseks maa umbes 25 sekundit ning Los Angelest tabaks 8-palline maavärin.

©Peter Hagen