Mürakaru August Tugev

4 minutit lugemist

Keegi ei või tema kohta väita, et ta oleks oma 63 eluaastat halvasti kasutanud. Oma elu jooksul jõudis ta pidada sadu armukesi ja kui krahvinna von Bayreuth oma arvestustes sassi ei läinud, siis jättis Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev endast maha 365 järeltulijat.

Tulevane jõumees ja voodikangelane August Tugev sündis 12. mail 1670. aastal Varssavis. 1694. aastal suri rõugetesse tema vanem vend Johann Georg, kes nakatus sellesse tõppe, kui suudles viimast korda oma rõugetesse surnud armukest krahvinna von Rochlitzi.

August Tugev.

Augustist sai Saksi kuurvürst Friedrich August I nime all. Kuurvürstina mõtles August ainult ülivõrdes. Nii nagu kõigile tema kaasaegsetele Euroopa vürstidele ja kuningatele, oli ka temale suureks eeskujuks Prantsuse kuninga Louis XIV pillav „valitsemisviis”. August kutsus Dresdenisse oma aja nimekaid kunstnikke ning tema ülesandel rajati Dresdenisse kuulsad kunstikambrid Zwinger ja Grünes Gewölbe ning pandi alus teistelegi kunstikogudele.

August Tugeva valitsemise ajal (1694–1733) kaevandasid kaevurid 4,5 miljonit tonni hõbedamaaki. Hõbedat oli aga hädasti vaja kuurvürsti suurejooneliste sööma- ja joomapidude finantseerimiseks. Üks uhke pidu läks maksma 100 000 taalrit. Sama suure summa eest oleks saanud osta kolm mõisat. Kuurvürsti jaoks olid sellised kulutused niisama iseenesest mõistetavad, nagu kallid kingitused neile, kes nõustusid temaga aset jagama – oli siis tegemist krahvinna, ohvitseriproua, teenijanna või lihtrahva hulgast pärit naisega.

August Tugeva armukeste hulka kuulusid sellised oma aja kauneimad ja haritumad naised nagu Aurora von Königsmark, poola krahvinna Dönhoff, krahvinna Cosel ja skandaalihimuline krahvinna Orzelska. Viimane sai ühel päeval sellega hakkama, et ilmus Dresdeni palees Preisi kroonprintsi (hilisem kuningas Friedrich Suur) vastuvõtule ihualasti. Orzelska ja Augusti suhted olid mõnes mõttes erilised – oli ju Orzelska viimase lihane tütar.

Vanal heal ajal oskasid naised oma hinda üles kruvida. August Tugeva üheksa aastat kestnud vahe- kord oma ministri Hoymi endise abikaasaga (kellest ta tegi krahvinna von Coseli) läks talle maksma umbes 20 miljonit taalrit.

Aurora von Königsmark.

Augusti kantsler von Benchling püüdis peenetundeliselt oma valitseja tähelepanu juhtida sellele, et viimane on naistetoa suhtes liiga suureline ja see võib riigi heaolu kahjustada. August hindas head nõuannet valitseja vääriliselt: kantsler suleti Königsteini lossi vangikongi. Edaspidi ei kippunud Augusti alamad oma valitsejat enam kritiseerima.

Arvukate pidustuste ja armuseikluste kõrval leidis August Tugev aega ka poliitikaga tegelemiseks. Pärast Poola kuninga Johann Sobieski surma 1697. aastal saavutas ta altkäemaksude ja katoliku usku siirdumisega enda valimise Poola kuningaks. Asi oli selles, et Poola kuningas oli valitav. Troonile pääsemiseks oli vaja olla katoliiklane ja piisavalt rikas, et poola aadlikest valijaid kinni maksta…

August Tugeva kuningriik ulatus Kiievist Harzini ja Läänemerest Böömi piirini. Liidus Vene tsaari Peeter Esimese ja Taani kuninga Friedrichiga päästis ta valla sõja Rootsi vastu. Teatavasti läks see sõda ajalukku Põhjasõja nime all. Altranstädti rahulepingu kohaselt pidi August 1706. aastal Poola troonist loobuma. Tegelikult, pärast mitmeid hävitavaid lüüasaamisi, tagandas Poola Seim Augusti juba 1704. aastal. Viis aastat hiljem sai August Venemaa abiga aga Poola trooni jälle tagasi…

Ligi kolmsada kilo kaaluv August Tugev oli tõenäoliselt kõigi aegade tugevaim valitseja. Nagu muuseas painutas ta hobuseraudu, väänas sõrmede vahel kõveraks taalreid ja keeras rulli hõbetaldrikuid. Kord tõstis ta oma käega Viini Stephani toomkiriku torniaknast välja trompetimängija ja käskis hirmust poolsurnud mehikesel veel pasunat puhuda. August oli raudselt veendunud, et tema jõu- ja ilunumbrid rahvale imponeerivad ning ta ei jätnud ühtegi juhust kasutamata, et oma kunsttükkidega silma paista. Kahevõitluses karuga õnnestus tal kahe mõõgahoobiga loomal pea maha lüüa. Ühe teise karuga käsitsi kokku minnes jäi jõumees sõrmest ilma, kui püüdis kiskjal keelt suust välja rebida…

August Tugeva pillamismaania kulmineerus 1719. aastal, kui tema vanim poeg kihlus keiser Joseph I tütrega. Tervelt kuu aega kestsid vahetpidamata pidustused ja juba pea viiekümnene August näitas ennast igal võimalikul juhul kõigi oma sädelevate kalliskividega, eputades nagu kirju kukk. Ainuüksi tema mõõga käepide ja tupp olid kaunistatud sadade briljantidega. Too uhke kihluspidu läks maksma neli miljonit taalrit.

Ei August Tugev ega tema järglased olnud majanduslikult mõtlevad valitsejad, kuid nende kirg ilusate asjade järele on neist jätnud päranduseks imelisi kunstiaardeid, mis on ehteks paljudele Euroopa muuseumidele ning mida meiegi imetleme, mõtlemata sellele, mis hinnaga ja kelle arvelt on kõik need kunstitööd loodud.

©Peter Hagen