Mõnede merendusalaste terminite seletusi

18 minutit lugemist

(Täiendatud ja parandatud apr. 2019)

abordaaž – taktikaline võte merelahingus sõude- ja purjelaevade ajastul; ründav laev haagiti vaenlase laeva külge, et seda käsitsivõitluses vallutada.
ahter – laeva päraosa.
ahterpiik – ruum laeva päraosas, mida tavaliselt kasutatakse ballasttankina.
avarii – merikahju, laevale või laadungile tekitatud kahju.
aviiso – väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks.
bakk – laeva ülatekil vööris olev kõrgem osa pardast pardani.
balanssiirid – esimestel jõeaurikutel tasakaalu kindlustamiseks põiki üle teki asetatud plangud.
ballast – raskus (kivid, liiv jne., ka vesi), mis paigutatakse laeva põhja laevale suurema süvise ja tasakaalu andmiseks.
bark – raataglasega ookeanipurjekas, mis vahetas välja klipri.
barkass – 1. auru- või mootorpaat väikeste laevade pukseerimiseks, ka kergete kaubalaadungite vedamiseks sadama piirkonnas; 2. suur, harilikult 10- või 20-aeruline sõudepaat (peamiselt sõjalaevadel).
berberid – 17. ja 18. sajandil Alžeeria, Tuneesia ja Tripolitaania rannikul piraatlusega tegelnud rahvarühm.
besaanmast – päramast kolme või rohkema mastiga purjekal.
besaanteng – besaanmasti pikendus.
blindsel – väike raapuri kliiverpoomil või pukspriidil.
brander – purjelaevastiku ajastul puust erilaev, mida lasti põlevana vaenlase laevade süütamiseks viimastele peale triivida.
brassima – raad külgsuunas pöörama brasside (raa otstest laevatekile ulatuvate talidega köite) abil.
brutomaht, brutotonnaaž – kõigi laevaruumide (välja arvatud mõned erandid) maht brutoregistertonnides (lüh. brt). 1 registertonn = 100 kuujalga = 2,83 m³.
bulbtääv – vöörtääv mugulataolise tarindiga, mis vähendab veetakistust.
bulk-carrier – nüüdisaegne puistlastilaev.
buuse – vanaaegne Hollandi heeringapüügilaev, logeri eelkäija.
chiel – laeva vanemmehaanik.
deplasment – laeva veeväljasurve ehk laeva kaal.
deviatsioon – kompassinõela kõrvalekaldumine magnetmeridiaanist laeva terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul.
diferent – laeva pikikalle; vööri ja ahtri süviste vahe.
dokk – 1) ehitis laevade veealuse osa remontimiseks; 2) merest eraldatud sadamabassein, kuhu sõidavad laevad suurte loodetega sadamates.
elling – kallakvundamendi, kraanade, vintside ja rööbasteedega koht veekogu kaldal laevade ehitamiseks ja remondiks.
falhep – laeva välisparrast mööda allalastav trepp.
fokk – eesmasti alumine raapuri.
floit – kolmemastiline kaubalaev 17. ja 18. sajandil.
floor – (ingl. ‘põrand’) teraslaeva pardakaari ühendav põiktala laeva põhjaosas.
fregatt – kiire, vähemalt kolmemastiline raapurjedega sõjalaev.
galeer – vähese meresuutlikkusega sõudelaev, kus sõudjaiks olid peamiselt orjad, sunnitöölised või sõjavangid.
galioon – purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju või vapiga)
giintali – suur, viie või rohkema trossirattaga tali.
grootmast – purjeka kõrgeim mast.
grootroil – grootmasti kõige ülemine puri raataglasega laevas.
Grootvant – grootmasti küljelt hoidev vaier.
haalama – sadamas laeva asukohta vahetama (pikalt ja järsult tõmbama).
halssima – purjelaeva allatuult teisele halsile pöörama.
HAPAG – Hamburg-Amerikanische Packetfahrt-Actien-Gesellschaft, asut. 1847. HAPAG-i viis õitsele edukas laevandustegelane A. Ballin (1857–1918), kes astus firma teenistusse 1886. a. ja muutis selle enne Esimest maailmasõda maailma üheks suurimaks laevandusettevõtteks. 1970. a. ühines HAPAG-iga Norddeutscher Lloyd (asut. 1857) ning ühiseks nimeks võeti H-L. AG. Peakorter asub Hamburgis.
harpuun – pika trossi otsas olev kiskudega raudviskeoda mereloomade, eriti vaalade püüdmiseks.
hekk – laeva tagapoolne ehk ahtriosa.
hiivama – suuremaid raskusi nagu näiteks ankrut või lasti üles vinnama.
H.M.S. – lühend Inglise sõjalaevade nime ees, tuletatud sõnadest His (Her) Majesty’s Ship – Tema Majesteedi laev.
hobujõud masinate võimsuse määramise vananenud ühik. 1 hj = 0,735 kW.
hoovuse hälbenurk – nurk laeva tõelise kursi ja tõelise liikumissuuna vahel hoovuse toimel.
jalg – pikkusmõõt, 30,48 cm (12 tolli).
jooksevtaglas – kõik liikuvad trossid, millega saab muuta raade, poomide, kahvlite ja purjede asendit (soodid, vallid, topenandid jm.).
julia – väike laevapaat.
jääkaitsevöö – vöörist ahtrini ulatuv paksem plaadistiku osa. Sõjalaevadel nimetatakse seda soomusvööks.
jäämägi – mandrijää küljest lahtimurdunud suur jäämassiiv, mis ujub meres või on merepõhja kinni jäänud. Enamik jäämägesid moodustub Antarktika, Gröönimaa või Kanada Arktika saarestiku jääliustikest. Veealuse osa ebaühtlase sulamise tõttu pöörduvad jäämäed aeg-ajalt kummuli. Põhja-Atlandil kannavad Ida-Gröönimaa ja Labrodori hoovus jäämäed lõunasse 40–50° põhjalaiuseni. Atlandi ookeani põhjaosas on jäämägesid kõige rohkem veebruarist oktoobrini.
jüüt – ahtris paiknev tekiehitis.
kaabelkat – laoruum trosside, tõude, värvide, kettide ja tööriistade hoidmiseks; asub tavaliselt laeva vööriosas.
kaabeltau – pikkusühik merel, võrdub 0,1 meremiili ehk 185,2 meetriga.
kaardikamber – komandosillal asuv ruum, kus paiknevad navigatsiooniriistad.
kaared – laeva ribid, millele kinnitatakse sise- ja välisplangutus.
kaevtekk – vööriteki (paki) ja sellest tagapool asuvate tekiehitiste vahele jääv, parrastel umbreelinguga ääristatud peateki osa.
kahvel – kuunaritel ja teistel kahveltaglasega veesõidukeil ümmargune puu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülemine äär.
kahvelpuri – masti- ehk eesliigiga masti külge kinnitatud nelinurkne puri, mille ala- ehk poomiliik on poomi küljes ja üla- ehk kahvliliik kahvli küljes.
kai – sadamasild.
kajut – eluruum laeva pardal.
kajalood – elektriaparaat, mis saadab välja ja võtab vastu helisignaale ning määrab signaali merepõhja jõudmiseks ja tagasipeegeldamiseks kuluva aja järgi sügavuse, mille meerik jooksvalt üles märgib.
kambüüs – laevaköök.
karakk – kahetekiline ja kolmemastiline kaubalaev.
karavell – keskaegne kolme- või neljamastiline kiirekäiguline purjekas, mille eelkäijaks oli koge.
karvellplangutus – laevaehituses kasutatav plangutusviis, kus poordiplangud asetatakse servadega üksteise vastu nii, et tekib sile välispind.
kardaaniriputus – tehniline seadis laevas esemete pidevaks hoidmiseks horisontaalasendis. Koosneb kahest kontsentrilisest võrust, mille pöördteljed asuvad rõhttasandil teineteisega risti.
karner – restitaoline põrandakate vee paremaks äravooluks.
kastell – pealisehitis endisaegsetel laevadel.
keilut – valgusluuk kajuti laes.
kepsel – seadis ankru hiivamiseks või triivvõrkude väljavõtmiseks.
kiilson – laeva põhjas seespool pikuti üle laeva ulatuv kiiluga rööbitine tugev sidepuu, teraslatt või -plaat.
kiitau – köis raapurje kokkutõmbamiseks; kiitauga tõmmatakse purjede soodinurk raa juurde.
kimm – koht, kus laeva põhi läheb üle pardaks.
kimmikiil – laeva keskosa välisküljele kinnitatud pikisuunaline kereplaadistusega ristiasetsev ribi. Toimib efektiivse õõtsesummutina.
kinnitusotsad – taimsed, kunstkiu- või terastrossid laeva haalamiseks ja kinnitamiseks kai äärde või teise laeva kõrvale.
klaariks tegema – korda panema.
klaasi löömine – kellaaja teatamine laevas laevakella helistamisega. Neljatunnise vahi kestel antakse iga poole tunni tagant üks löök kuni kaheksa klaasini. Vahivahetus on kell 4, 8, 12, 16, 20, 24. Klaasi löömine on pärit ajast, mil kasutati veel liivakella. Kaheksa üksteise kõrvale asetatud liivakella näitasid ühe vahi kestust.
klassifikatsiooniühing – laevaehituse ja laevade merekõlblikkuse üle järelevalvet teostav ametkond.
kliiverpoom – laeva ninast väljaulatuv palk, pukspriidi pikendus.
kliiviisoot – kolmnurkse eespurje alumist nurka hoidev köis või tali.
klinkerplangutus – plangutusviis, milles poordiplangud kinnitatakse katusekivide taoliselt servadega üksteise peale.
klipper – täisraataglasega kiirpurjekas.
klüüs – ovaalne või ümar avaus taevakehas ankruketi või trossi läbitõmbamiseks.
knaap – seadis peenemate trosside kinnitamiseks.
koi – magamisase laevas.
kolderslokk – roolipinnile kinnitatud ümarpuu; enne rooliratast kasutuselolnud tüürimisseade.
komandosild – roolikambri ja selle kõrval paiknevate lahtiste (või kinniste), parrasteni ulatuvate sillatiibade ühine nimetus. Kõnekeeles ka kaptenisild või sild. Komandosillale on koondatud laeva peamised juhtimisseadmed (rool, masinatelgraaf jm) ning kõik navigatsioonivahendid või nende näiturid.
kommodoor – mereväeline auaste, mis annab õiguse laevakoondist juhatada.
konkistadoor – keskaegne hispaania või portugali maadevallutaja.
konossement – lasti- ehk veokiri; laeva kapteni või laevaomaniku agendi poolt kaubasaatjale väljaantav tõend laeval vedamiseks vastuvõetud kaupade kohta.
konteiner – suur standardne metallist pakk-kast, mis tunduvalt hõlbustab kauba teisaldamist.
konvoi – sõja ajal kauba- ja transpordilaevu saatvad sõjalaevad ja lennukid.
kording – nöör, millega raapuri tõmmatakse vastu raad.
kraad – kompassikaart on jaotatud 360 kraadiks.
kreen – laeva külgkalle.
kurss – laeva liikumissund; nurk meridiaani ja laeva liikumissuuna vahel, mida väljendatakse kaarekraadides või rumbides.
kuller – ühemastiline väike purjekas.
kvarterdekk – tagumine kõrgem taevatekk.
ladina puri – Aasia vetest pärinev kaldse raaga kolmnurkne raapuri.
ladulaev – oma aja ära elanud ja mahataageldatud laev, mida kasutatakse laoruumina.
laeva kergendama – ballasti väljaheitmise või lasti lossimisega lihtrelsse laeva süvist vähendama.
laeva käigutuled – komplekt tulesid, mida pimedal ajal ja halva nähtavuse korral kannab iga käigus olev laev. Alus pikkusega kuni 50 m kannab mastis üht valget topituld, paremas pardas rohelist ja vasakus punast poordituld ning ahtris valget ahtrituld. Ülalnimetatust pikem laev kannab kaht topituld, millest tagumine asub esimesest kõrgemal. Eriülesandega laevadel
lisanduvad neile veel täiendavad tuled.
laeva lammutama – laeva vanarauaks lõhkuma.
laeva pikkus – eristatakse järgmisi pikkusi: 1. Laeva maksimaalne pikkus – laeva vööri ja ahtri äärmiste punktide vaheline gabariitmõõde. 2. Laeva pikkus mööda konstruktiivset veeliini – see on laeva teoreetilise pinna ja konstruktiivse veeliini äärmiste vööri- ja ahtripoolsete lõikepunktide vaheline kaugus. 3. Loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus. Vöörilood on vertikaaljoon, mis läbib lastiveeliini ja konstruktiivse vöörtäävi vööripoolse serva lõikepunkti, ahtrilood aga vertikaaljoon, mis läbib lastiveeliini ja ahtertäävi ahtripoolse serva lõikepunkti.
laeva tuletõrje häirekava – juhendid meeskonnaliikmeile tulekahju puhuks.
landgang – käigulaud laevalt kaile.
lastiseadmed – laeva laadimiseks ja lossimiseks vajalikud seadmed nagu losspoomid, vintsid jne.
lei (leekülg) – laeva alltuulekülg.
lekk – vett läbilaskev koht laeva keres.
lengerdamine – laeva rullumine lainetuses.
lipulaev – laev millel asub laevastiku ülemjuhataja ja mille mastis on tema lipp.
liin – nöör, köis, jämedusega alla 25 mm.
Lloyd’s – täieliku nimetusega Corporation oi Lloyds Underwriters – rahvusvaheline kindlustuskorporatsioon ning laevandusalase informatsiooni keskus Londonis. Kujunes 17. sajandi lõpul E. Lloydi kohvikust, kus sõlmiti kindlustustehinguid, sai 1871. aastal parlamendi ametliku tunnustuse.
Lloyds Register of Shipping – Lloyd’s’i kindlustuskorporatsioonist eraldunud rahvusvaheline ühing Londonis, mis tegeleb kaubalaevade klassifitseerimise ning laevandusalase informatsiooni kogumisega. Ühingu iga-aastane samanimeline väljaanne on maailma autoriteetseim laevandusalane teatmeteos.
logima – logiga laeva kiirust mõõtma.
logiraamat – laevapäevik; laevale kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed kursi, kiiruse, tuule jne. kohta, samuti kõik olulised sündmused laeva elus.
lood – vahend veekogu sügavuse mõõtmiseks.
lossima – lasti laevast maha laadima.
losspoom – kaubalaeva masti külge kinnitatud raske ümarpuu või teraskonstruktsioon lasti teisaldamiseks.
luhvama – purjekat tuulde pöörama.
luugipresent – veekindel puldan trümmiluukide katteks.
luhvart – laeva pealtuuleparras.
luugid – suletavad avad laeva tekis lasti laadimiseks ja lossimiseks.
luugikomings – luugikrae, mis takistab vee tungimist luuki.
luup – väike ühemastiline sõjalaev, millel olid kahurid üksnes peatekil.
mahtuvus – on laeva ruumide maht (ruumala). Eristatakse kogumahtuvust ja lastimahtuvust. Kogumahtuvus on laeva kõigi ruumide tegelik maht, kuna lastimahtuvus on lastiruumide tegelik maht. Laeva mahtuvust mõõdetakse kas kuupmeetrites või registertonnides. (Vt. brutoregistertonn.)
manluuk – sissepääsuava punkritesse, katlaisse ja tankidesse.
marss – poolümmargune platvorm raapurjedega masti alumise osa lõpul, kust algab marssteng.
marsspuri – alates 16. sajandist laeva groot- ehk suurmastis kasutusele võetud teine raapuri.
marssvall – plokkidega köis marssraa heiskamiseks.
masinapilss – lame renn masinaruumi all, kuhu koguneb vesi, mustus ja õli.
masinatelegraaf – komandosillalt masinaruumi laeva käigu kohta antavate käskude edastamise seade, mis kujutab endast tugisamba otsa asetatud liikuva osutiga ringskaalat, mille sektoritele on märgitud käsklused: stopp – kõige väiksem edasi – väike edasi – keskmine edasi – täis edasi – täis tagasi jne. Komandosilla ja peamasina juhtpuldil on ühesugused masinatelegraafid, millel on osutiga juhthoob. Vastavalt kapteni või vahitüürimehe korraldusele lükatakse osuti hoovaga soovitud asendisse. Seejuures heliseb märgukell masinaruumis. Alles sealt kannab vahimehaanik käskluse masinatele üle ja teatab komandosillale korralduse täitmisest.
mastikorv – tünnisarnane vaatlusplatvorm laeva vöörmastis. Meremeeste kõnepruugis ka varesepesa.
mennik – raudpindade kruntvärv.
meremiil – merenduses kasutatav pikkuseühik, maa meridiaankaare V pikkus. Et nimetatud pikkus on eri geograafilistel laiustel erisugune, siis loetakse enamikus riikides meremiili pikkuseks kokkuleppeliselt 1852 m.
mereprotest – laevapäeviku sissekannete alusel koostatud ja materiaalselt kinnitatud kapteni seletuskiri merekahju tekkimise kohta.
mess – laeva söögiruum.
messipoiss – nooremstjuuard.
munsterdama – laevale tööle vormistama; maha munsterdama – laeva teenistusest lahkuma, töölepingut katkestama.
murdlaine – kõrge laine, mille ülemine osa (hari) järsult alla murdub.
navigatsioon – laevasõit, laevasõiduteadus.
noodapaat – seinnoodapüügil kasutatav paat (doripaat).
nokk – raa, poomi ja kahvli äärmine ots.
observeerimine – vaatluste järgi laeva asukoha määramine.
ots – meremeeste keeles tross või köis.
oktant – riist nurkade mõõtmiseks kaare ulatuses, mis haarab ühe kaheksandiku ringjoonest. Nüüdisajal kasutatakse oktanti vähe.
pagi – äkiline tuulehoog, millega enamasti kaasneb vihm, lumi või rahe.
pakpoord – laeva vasakpoolne parras (tagant vaadatuna).
parras – laevakere külgmine osa.
poordiluuk – suletav ava laeva küljel laadimise ja lossimise hõlbustamiseks.
parduun – tengi laeva pardaga ühendav kinnitustross.
peakaar – kesklaevas paiknev kaar.
peatekk – kõige ülemine vöörist ahtrini ja pardast pardani ulatuv tekk. Peatekk on põhilisi laevakonstruktsioone, mis tagab laeva üldtugevuse ja jäikuse.
peegelahter – vertikaalse või kaldtasapinnaga lõppev laeva päraosa.
peilima – mingi eseme suunda määrama, näiteks laevalt kompassi abil.
peli – horisontaalse võlliga vints.
pleissima – kahe köie või trossi otsi enne keermeiks lahutama ja siis punumise teel ühendama.
penteer – viie aerureaga antiikaja laev.
piigaidid – avad laeva külgedes vee äravooluks tekilt.
pilss – laeva põhjas sise- ja väliskesta vahel asetsev renn laevaruumi immitsenud vee kogumiseks. Pilsivee eemaldavad pilsipumbad.
pinn – rooli käepide, puust või metallist kang, mis on ühendatud rooli võlliga (palleriga).
plangutusvööd – vöörist ahtrini ulatuvad laeva väliskesta moodustavad laiad (kiilu-, põhja-, kimmi-, parda- ja šandekivööd). Teraslaevades on välisplangutus asendatud välisplaadistusega.
planšiir – reelingulatt, paadi ülemine serv.
plokk – ühe või mitme pöörleva kettaga tõstemehhanismi osa.
poi – ankurdatud ujuv meremärk.
pollar – lühike valatud rauast post laeva tekil (tavaliselt kaks kõrvuti) trosside kinnitamiseks või sadamakail laevade kinnitamiseks.
polundra! – hoiatushüüd „ettevaatust!“
poolsilmus – sõlm köie ajutiseks kinnitamiseks.
poordiluuk – suletav ava laeva küljel laadimise ja lossimise hõlbustamiseks.
prahtima – laeva rentima mingi lasti veoks.
praampuri – alt loetult kolmas puri raataglasega laeva mastis.
priis – sõja ajal merel äravõetud laev või laevalaadung.
prikk – kahemastiline raataglasega laev.
prikkama – paati ahtrist ühe aeru abil edasi ajama.
puhvet – ruum laevas külmade einete valmistamiseks ja lauanõude hoidmiseks.
pukspriit – laevaninast (peamiselt purjekal) väljaulatuv palk, mida sageli pikendab kliiverpoom.
pupp – pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva ahtris. Pupp kaitseb laeva tagantlaine eest ja suurendab laeva tormikindlust.
purje laperdamine – purje selline asend, kus see lõdvalt siia-sinna lehvib.
põrkur – seadis vintsil või kepslil tagasijooksu välistamiseks.
püstpuri – puri, mille esiserv on kinnitatud masti külge.
raa – keskelt masti või tengi külge kinnitatud rõhtpuu.
raadiopeilingaator – aparaat töötava raadiojaama järgi laeva asukoha määramiseks raadiopeilimise teel.
raapuri – masti raa külge kinnitatud puri.
raks – seadis raa kinnitamiseks masti külge.
reeder – laevaomanik.
reeling – rinnatis ümber laevalae serva.
rehvima – purjepinda vähendama.
reid – ankurdamiseks sobiv sadamaesine mereosa.
R.M.S. (Royal Mail Steamer) – (Inglise) kuninglik postiaurik.
rindlaevaplagu – tavaliselt vöörtäävi kohal väikesele vertikaalsele lipuvardale heisatud vööriplagu.
roolimees – rooli käsitsev madrus.
rumb – navigatsioonis tarvitatav suuna või nurga määramise ühik, 11,25°.
saaling – masti tengiga ühendav ristpuu.
salkima – trümmiluuke veekindlalt sulgema.
seegamine – laeva pidev kursilt hälbimine tugeva lainetuse tagajärjel.
seising – nöör, millega puri kinni seotakse.
sekstant – astronoomias ja navigatsioonis tarvitatav riist nurkade mõõtmiseks laeva asukoha määramisel.
signaaltaak – taak, millele on kinnitatud plokid plaguliinidega signaallippude heiskamiseks.
soot – nöör, millega tõmmatakse purje alumine nurk pingule.
sorima – nööride abil lahtiseid esemeid kinnitama.
soringud – pingutuskruvidega varustatud trossid või ketid peamiselt tekklaadungi kinnitamiseks.
SOS – hädasignaal, morsetähestikus antav rahvusvaheline appikutsesignaal (…– – –…) edastatakse avariisagedusel (500 kHz). Ühtse rahvusvahelise merehädasignaalina  võeti SOS kasutusele 3. nov. 1906 Berliini raadiotelegraafikonventsiooniga. Esmakordselt edastati SOS 3. Märtsil 1899 Inglise laeva East Goodwin ja auriku Matthews kokkupõrkel. Suvaline on SOS-signaali tõlgendamine save our souls (ingl. ’päästke meie hinged’).
staapel ehitatava või remonditava laeva seismise koht kuival. Harilikult on staapel veepinnast kõrgemal asuv vee poole kaldu plaat (platvorm), millel on rööpad laeva vettelaskmiseks.
stividor – laeva laadimist ja lossimist juhatav isik.
stjuuard – laevateenija.
stoover – laadija, stividor.
stoovima – lastima, pakkima.
superkargo – prahtija esindaja laeval.
svingamine – laeva pöördumine ankrul ümber ankrukoha.
sõlm – laeva kiiruse mõõtühik, võrdub ühe meremiiliga tunnis (1 s = 1,852 km/h).
säärima – köit läbi ploki tõmbama.
süld – üks tuhandik meremiilist, 1,85 m.
süvis laeva peamõõtmeid; kaugus veeliini tasandi ja laeva kõige sügavamal asuva punkti vahel. Süvis sõltub laeva koormusest. Laevadokumentidesse märgitakse süvis täislasti korral.
süvisemärgid – skaalad vööris ja ahtris, mis näitavad laeva veesistumise sügavust.
šott – veekindel ristvahesein laevakeres; takistab laevakere vigastuse puhul kogu laeva veega täitumast.
taageldama – taglast (purjelaeval purjed, raad, tengid jne.) laevale peale panema; maha taageldama – taglast maha võtma.
taak – tross, mis hoiab laeva masti või tengi eestpoolt (spordilaevadel ka tagantpoolt) või kliiverpoomi ja tamstokki altpoolt. Taakide külge kinnitatakse ka kolmnurkseid purjesid.
taavet – võllataoline seadis (pääste)paatide vettelaskmiseks ja väljatõstmiseks.
tall man – lastiloendaja.
tekiehitis – ruumiline ehitis, mis asub vabapardatekist (peatekist) kõrgemal. Tekiehitised ulatuvad harilikult pardast pardani, kuid esineb ka kitsamaid tekiehitisi, mille puhul parda ja tekiehitise pikiseina vahele jääb läbipääs.
tekinõgusus – ülateki kaardumine ülespoole laeva ahtri- ja eriti vööriosas, mis suurendab aluse meresuutlikkust.
tekk – laevalagi, mis katab üksikuid laevakorruseid (ülatekk, peiltekk, peatekk, vahetekk jne.).
telling – köitel rippuv kahe põikpuuga laud, mida kasutatakse välispardatöödel.
tender – väike meresõiduk (kaater, puksiir vm), mis teenindab laevu (nt. veab reidil seisvatele laevadele inimesi, varustust proviisi).
teng – masti jätk, peenem ümarpuu masti otsas.
topituli – asetatakse vöörmasti (esimene topituli) ja tagumisse masti (tagumine topituli) erinevatele kõrgustele (esimene tagumisest madalamale) küllalt kõrgele teki kohale. Topitulede omavahelise asendi järgi võib määrata, millises suunas liigub laev vaatleja suhtes. Kui mõlemad tuled asuvad ühel vertikaalil, liigub laev otse vaatleja suunas; kui ülemine tuli on alumisest vasakul, liigub laev paremale; kui ülemine tuli on alumisest paremal, liigub laev vasakule.
tormiredel – puust pulkadega kerge nöörredel.
traallook – rullplokkidega seadis traalnooda vaierite juhtimiseks.
traavers – laeva kursiga risti olev suund.
trapp kõigi laevatreppide üldnimetus.
treilerlaev – veeremilaev.
trimmer aurulaevastikuaegses masinameeskonnas kütja abi. Tema töö oli kühveldada sütt punkrist kütjale ette ja viia välja musser, samuti pidi ta kütust, ballasti või lasti ümber paigutades laeva tasakaalustama.
triivbakki jääma – teatud purjemanöövriga laeva ajutiselt peatama või tormi vastu võtma.
triivima – 1. tuule ja lainetuse toimel ajuma; 2. teki- ja välis- plangutuse naate takkude ja pigiga ühtima.
triivjää ehk ajujää, veekogu pinnal tuule ja hoovuste toimel triiviv jää; põhiline jäätüüp avamerel.
triivkepsel – vints triivvõrkude väljavõtmiseks.
tšarterdama – laeva rentima.
tulelaev (ujuvmajakas) – ankrus seisev laev, mis täidab majaka ülesandeid.
tullid – aerude toed paadi serval.
tõste – tõsteseadme ühe töötsükliga teisaldatud lastikogus.
tüünung – ummiklaine, s.o. vaikse ilma rulluv laine.
tüürpoord – laeva parempoolne parras (tagant vaadatuna).
vabaparras – laeva parda veepealne osa; vabaparda kõrguseks nimetatakse peateki ja veepinna vahelist kaugust.
vaikobar – sadama akvatooriumil asetsev vaiade grupp laevade kinnitamiseks ja kaiehitiste kaitseks.
vall – köis, harvemini ka kett purje heiskamiseks.
vangliin – tross paadi ninas paadi kinnitamiseks laeva, silla jne. külge.
vant – taglase köis või tross mastide kinnitamiseks külgedelt.
varesepesa – vt. mastikorv.
vastu tuult hoidma – vööri tormis vastu tuult seadma, nii et laev üldse või peaaegu üldse edasi ei liigu.
veeblingid – vantide vahele punutud lühikesed köiejupid, mida masti ronimisel redelipulkadena kasutati.
veeliin – laeva küljel asetsev joon, mis näitab, kui sügaval laev täislastis istub.
veeskamine – laeva vm. eseme (miini) toimetamine vette.
veeväljasurve – laeva poolt väljatõrjutud vee hulk tonnides (kaaluline veeväljasurve) või kuupmeetrites (mahuline veeväljasurve). Kaaluline veeväljasurve võrdub laeva ja antud hetkel pardal oleva lasti ja varude kogukaaluga. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga.
vender – puidust, kummist, punutud trossidest või muust materialist vahend, mis riputatakse trossi otsas üle laeva parda, et nõrgendada võimalikke lööke vastu teist laeva või sadamakaid. Erilist korgiga täidetud kotti nimetatakse korkvendriks.
viirama – köit või trossi järele andma, lõdvaks laskma; raskust aeglaselt alla laskma.
vurrkompass – elektromehhaaniline seadis, mille töö põhineb kiirelt pöörleva (umbes 20 000 pööret minutis) güroskoobi omadusel säilitada muutumatuna oma telje suunda ruumis.
väil – läbisõidutee merel.
vöör – laeva esiosa.
vöörpiik – laeva vööriosas paiknev kitsas ruum, kus asuvad laoruumid, ankruketikast ja ballasttank.
ülapraampuri – altpoolt neljas raapuri.

0

Your Cart