Mõnede merendusalaste terminite seletusi

11 minutit lugemist

Abordaaž – taktikaline võte merelahingus sõude- ja purjelaevade ajastul; ründav laev haagiti vaenlase laeva külge, et seda käsitsi- võitluses vallutada.

Ahter – laeva päraosa.

Ahterpiik – ruum laeva päraosas, mida tavaliselt kasutatakse ballasttankina.

Avarii – merikahju, laevale või laadungile tekitatud kahju. Aviiso – väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks.

Bakk – laeva ülatekil vööris olev kõrgem osa pardast pardani. Balanssiirid – esimestel jõeaurikutel tasakaalu kindlustamiseks põiki üle teki asetatud plangud.

Ballast – raskus (kivid, liiv jne., ka vesi), mis paigutatakse laeva põhja laevale suurema süvise ja tasakaalu andmiseks.

Bark – raataglasega ookeanipurjekas, mis vahetas välja klipri. Barkass – 1. auru- või mootorpaat väikeste laevade pukseerimiseks, ka kergete kaubalaadungite vedamiseks sadama piirkonnas; 2. suur, harilikult 10- või 20-aeruline sõudepaat (peamiselt sõjalaevadel).

Berberid – 17. ja 18. sajandil Alžeeria, Tuneesia ja Tripolitaania rannikul piraatlusega tegelnud rahvarühm.

Besaanmast – päramast kolme või rohkema mastiga purjekal.

Besaanteng – besaanmasti pikendus.

Blindsel – väike raapuri kliiverpoomil või pukspriidil.

Brander – purjelaevastiku ajastul puust erilaev, mida lasti põlevana vaenlase laevade süütamiseks viimastele peale triivida.

Brassima – raad külgsuunas pöörama brasside (raa otstest laevatekile ulatuvate talidega köite) abil.

Bulbtääv – vöörtääv mugulataolise tarindiga, mis vähendab veetakistust.

Bulk-carrier – nüüdisaegne puistlastilaev.

Buuse – vanaaegne Hollandi heeringapüügilaev, logeri eelkäija.

Chiel – laeva vanemmehaanik.

Deplasment – laeva veeväljasurve ehk laeva kaal.

Deviatsioon – kompassinõela kõrvalekaldumine magnetmeridiaanist laeva terasosade ja elektriseadmete magnetvälja mõjul.

Elling – kallakvundamendi, kraanade, vintside ja rööbasteedega koht veekogu kaldal laevade ehitamiseks ja remondiks.

Falhep – laeva välisparrast mööda allalastav trepp.

Fokk – eesmasti alumine raapuri.

Floit – kolmemastiline kaubalaev 17. ja 18. sajandil.

Floor – teraslaeva kaare alumine osa laeva põhja kindlustamiseks.

Galeer – vähese meresuutlikkusega sõudelaev, kus sõudjaiks olid peamiselt orjad, sunnitöölised või sõjavangid.

Galioon – purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju või vapiga)

Giintali – suur, viie või rohkema trossirattaga tali.

Grootmast – purjeka kõrgeim mast.

Grootroil – grootmasti kõige ülemine puri raataglasega laevas.

Grootvant – grootmasti küljelt hoidev vaier.

Haalama – sadamas laeva asukohta vahetama.

Halssima – purjelaeva allatuult teisele halsile pöörama.

Harpuun – pika trossi otsas olev kiskudega raudviskeoda mereloomade, eriti vaalade püüdmiseks.

Hekk – laeva tagapoolne ehk ahtriosa.

Hiivama – suuremaid raskusi nagu näiteks ankrut või lasti üles vinnama.

Hoovuse hälbenurk – nurk laeva tõelise kursi ja tõelise liikumissuuna vahel hoovuse toimel.

Jooksevtaglas – kõik liikuvad trossid, millega saab muuta raade, poomide, kahvlite ja purjede asendit (soodid, vallid, topenandid jm.).

Julia – väike laevapaat.

Jääkaitsevöö – vöörist ahtrini ulatuv paksem plaadistiku osa.

Jüüt – ahtris paiknev tekiehitis.

Kaabelkat – laoruum trosside, tõude, värvide, kettide ja tööriistade hoidmiseks; asub tavaliselt laeva vööriosas.

Kaardikamber – komandosillal asuv ruum, kus paiknevad navigatsiooniriistad.

Kaared – laeva ribid, millele kinnitatakse sise- ja välisplangutus.

Kahvel – kuunaritel ja teistel kahveltaglasega veesõidukeil ümmargune puu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülemine äär.

Kahvelpuri – masti- ehk eesliigiga masti külge kinnitatud nelinurkne puri, mille ala- ehk poomiliik on poomi küljes ja üla- ehk kahvliliik kahvli küljes.

Kai – sadamasild.

Kajut – eluruum laeva pardal.

Kajalood – elektriaparaat, mis saadab välja ja võtab vastu helisignaale ning määrab signaali merepõhja jõudmiseks ja tagasipeegeldamiseks kuluva aja järgi sügavuse, mille meerik jooksvalt üles märgib.

Kambüüs – laevaköök.

Karavell – keskaegne kolme- või neljamastiline kiirekäiguline purjekas, mille eelkäijaks oli koge.

Karvellplangutus – laevaehituses kasutatav plangutusviis, kus poordiplangud asetatakse servadega üksteise vastu nii, et tekib sile välispind.

Kardaaniriputus – tehniline seadis laevas esemete pidevaks hoidmiseks horisontaalasendis. Koosneb kahest kontsentrilisest võrust, mille pöördteljed asuvad rõhttasandil teineteisega risti.

Karner – restitaoline põrandakate vee paremaks äravooluks.

Kastell – pealisehitis endisaegsetel laevadel.

Keilut – valgusluuk kajuti laes.

Kepsel – seadis ankru hiivamiseks või triivvõrkude väljavõtmiseks.

Kiilson – laeva põhjas seespool pikuti üle laeva ulatuv kiiluga rööbitine tugev sidepuu, teraslatt või -plaat.

Kiitau – köis raapurje kokkutõmbamiseks; kiitauga tõmmatakse purjede soodinurk raa juurde.

Kimm – koht, kus laeva põhi läheb üle pardaks.

Klaariks tegema – korda panema.

Klaasi löömine – kellaaja teatamine laevas laevakella helistamisega. Neljatunnise vahi kestel antakse iga poole tunni tagant üks löök kuni kaheksa klaasini. Vahivahetus on kell 4, 8, 12, 16, 20, 24. Klaasi löömine on pärit ajast, mil kasutati veel liivakella. Kaheksa üksteise kõrvale asetatud liivakella näitasid ühe vahi kestust. Klassifikatsiooniühing – laevaehituse ja laevade merekõlblikkuse üle järelevalvet teostav ametkond.

Kliiverpoom – laeva ninast väljaulatuv palk, pukspriidi pikendus.

Kliiviisoot – kolmnurkse eespurje alumist nurka hoidev köis või tali.

Klinkerplangutus – plangutusviis, milles poordiplangud kinnitatakse katusekivide taoliselt servadega üksteise peale.

Klipper – täisraataglasega kiirpurjekas.

Klüüs – ovaalne või ümar avaus taevakehas ankruketi või trossi läbitõmbamiseks.

Knaap – seadis peenemate trosside kinnitamiseks.

Koi – magamisase laevas.

Kolderslokk – roolipinnile kinnitatud ümarpuu; enne rooliratast kasutuselolnud tüürimisseade.

Konossement – lasti- ehk veokiri; laeva kapteni või laevaomaniku agendi poolt kaubasaatjale väljaantav tõend laeval vedamiseks vastuvõetud kaupade kohta.

Konteiner – suur standardne pakk-kast, mis tunduvalt hõlbustab kauba teisaldamist.

Konvoi – sõja ajal kauba- ja transpordilaevu saatvad sõjalaevad ja lennukid.

Kording – nöör, millega raapuri tõmmatakse vastu raad.

Kraad – kompassikaait on jaotatud 360 kraadiks.

Kreen – laeva külgkalle.

Kurss – laeva liikumissund. mida väljendatakse kaarekraadides või rumbides.

Kuller – ühemastiline väike purjekas.

Kvarierdekk – tagumine kõrgem taevatekk.

Ladina puri – Aasia vetest pärinev kaldse raaga kolmnurkne puri.

Ladulaev – oma aja ära elanud ja mahataageldalud laev, mida kasutatakse laoruumina.

Laeva kergendama – ballasti väljaheitmise või lasti lossimisega lihtrelsse laeva süvist vähendama.

Laeva lammutama – laeva vanarauaks lõhkuma.

Laeva pikkus – eristatakse järgmisi pikkusi: 1. Laeva maksimaalne pikkus – laeva vööri ja ahtri äärmiste punktide vaheline gabariitmõõde. 2. Laeva pikkus mööda konstruktiivset veeliini – see on laeva teoreetilise pinna ja konstruktiivse veeliini äärmiste vööri- ja ahtripoolsete lõikepunktide vaheline kaugus. 3. Loodide (perpendikulaaride) vaheline pikkus. Vöörilood on vertikaaljoon, mis läbib lastiveeliini ja konstruktiivse vöörtäävi vööripoolse serva lõikepunkti, ahtrilood aga vertikaaljoon, mis läbib lastiveeliini ja ahtertäävi ahtripoolse serva lõikepunkti.

Laeva tuletõrje häirekava – juhendid meeskonnaliikmeile tulekahju puhuks.

Landgang – käigu laud laevalt kaile.

Lastiseadmed – laeva laadimiseks ja lossimiseks vajalikud seadmed nagu losspoomid, vintsid jne.

Lei – laeva alltuulekülg.

Lekk – vett läbilaskev koht laeva keres.

Lengerdamine – laeva rullumine lainetuses.

Lloyd’s – täieliku nimetusega Corporation oi Lloyds Underwriters – rahvusvaheline kindlustuskorporatsioon ning laevandusalase informatsiooni keskus Londonis. Kujunes 17. sajandi lõpul E. Lloydi kohvikust, kus sõlmiti kindlustustehinguid, sai 1871 parlamendi ametliku tunnustuse.

Lloyds Register oi Shipping – Lloyd’s’i kindlustuskorporatsioonist eraldunud rahvusvaheline ühing Londonis, mis tegeleb kaubalaevade klassifitseerimise ning laevandusalase informatsiooni kogumisega. Ühingu iga-aastane samanimeline väljaanne on maailma autoriteetseim laevandusalane teatmeteos.

Logima – logiga laeva kiirust mõõtma.

Logiraamat – laevapäevik; laevale kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed kursi, kiiruse, tuule jne. kohta, samuti kõik olulised sündmused laeva elus.

Lood – vahend veekogu sügavuse mõõtmiseks.

Losspoom – kaubalaeva masti külge kinnitatud raske ümarpuu või teraskonstruktsioon lasti teisaldamiseks.

Luhvama – purjekat tuulde pöörama.

Luugipresent – veekindel puldan trümmiluukide katteks.

Luhvart – laeva pealtuuleparras.

Luugid – suletavad avad laeva tekis lasti laadimiseks ja lossimiseks.

Luugikomings – luugikrae, mis takistab vee tungimist luuki.

Manluuk – sissepääsuava punkritesse, katlaisse ja tankidesse.

Marss – poolümmargune platvorm raapurjedega masti alumise osa lõpul, kust algab marssteng.

Marsspuri – marssraa külge kinnitatud puri.

Marssvall – plokkidega köis marssraa heiskamiseks.

Masinapilss – lame renn masinaruumi all, kuhu koguneb vesi, mustus ja õli.

Mennik – raudpindade kruntvärv.

Meremiil – merenduses kasutatav pikkuseühik, maa meridiaankaare V pikkus. Et nimetatud pikkus on eri geograafilistel laiustel erisugune, siis loetakse enamikus riikides meremiili pikkuseks kokkuleppeliselt 1852 m.

Mereprotest – laevapäeviku sissekannete alusel koostatud ja materiaalselt kinnitatud kapteni seletuskiri merekahju tekkimise kohta.

Mess – laeva söögiruum.

Messipoiss – nooremstjuuard.

Munsterdama – laevale tööle vormistama; maha munsterdama – laeva teenistusest lahkuma, töölepingut katkestama.

Murdlaine – kõrge laine, mille ülemine osa (hari) järsult alla murdub.

Navigatsioon – laevasõit, laevasõiduteadus.

Noodapaat – seinnoodapüügil kasutatav paat (doripaat).

Nokk – raa, poomi ja kahvli äärmine ots.

Observeerimine – vaatluste järgi laeva asukoha määramine.
Oktant – riist nurkade mõõtmiseks kaare ulatuses, mis haarab Vs ringjoonest.

Pakpoord – laeva vasakpoolne parras (tagant vaadatuna).

Poordiluuk – suletav ava laeva küljel laadimise ja lossimise hõlbustamiseks.

Parduun – tengi laeva pardaga ühendav kinnitustross.

Peakaar – kesklaevas paiknev kaar.

Peegelahter – vertikaalse või kaldtasapinnaga lõppev laeva päraosa.

Peilima – mingi eseme suunda määrama, näiteks laevalt kompassi abil.

Peli – horisontaalse võlliga vints.

Pleissima – kahe köie või trossi otsi enne keermeiks lahutama ja siis punumise teel ühendama.

Penteer – viie aerureaga antiikaja laev.

Piigaidid – avad laeva külgedes vee äravooluks tekilt.

Pilss – laeva põhjas sise- ja väliskesta vahel asetsev renn laevaruumi immitsenud vee kogumiseks. Pilsivee eemaldavad pilsipumbad.

Plangutusvööd – vöörist ahtrini ulatuvad laeva väliskesta moodustavad laiad (kiilu-, põhja-, kimmi-, parda- ja šandekivööd). Teraslaevades on välisplangutus asendatud välisplaadistusega.

Planšiir – reelingulatt, paadi ülemine serv.

Plokk – ühe või mitme pöörleva kettaga tõstemehhanismi osa.

Poi – ankurdatud ujuv meremärk.

Pollar – lühike valatud rauast post laeva tekil (tavaliselt kaks kõrvuti) trosside kinnitamiseks või sadamakail laevade kinnitamiseks.

Polundra! – hoiatushüüd „ettevaatust!“

Poolsilmus – sõlm köie ajutiseks kinnitamiseks.

Praampuri – alt loetult kolmas puri raataglasega laeva mastis.

Priis – sõja ajal merel äravõetud laev või laevalaadung.

Prikk – kahemastiline raataglasega laev.

Prikkama – paati ahtrist ühe aeru abil edasi ajama.

Pugi – äkiline tuulehoog.

Puhvet – ruum laevas külmade einete valmistamiseks ja lauanõude hoidmiseks.

Pukspriit – laevaninast (peamiselt purjekal) väljaulatuv palk, mida sageli pikendab kliiverpoom.

Purje laperdamine – purje selline asend, kus see lõdvalt siia- sinna lehvib.

Põrkur – seadis vintsil või kepslil tagasijooksu välistamiseks.

Püstpuri – puri, mille esiserv on kinnitatud masti külge.

Raa – keskelt masti või tengi külge kinnitatud rõhtpuu.

Raadiopeilingaator – aparaat töötava raadiojaama järgi laeva asukoha määramiseks raadiopeilimise teel.

Raks – seadis raa kinnitamiseks masti külge.

Reeling – rinnatis ümber laevalae serva.

Rehvima – purjepinda vähendama.

Reid – ankurdamiseks sobiv sadamaesine mereosa.

Rindlaevaplagu – tavaliselt vöörtäävi kohal väikesele vertikaalsele lipuvardale heisatud vööriplagu.

Roolimees – rooli käsitsev madrus.

Saaling – masti tengiga ühendav ristpuu.

Salkima – trümmiluuke veekindlalt sulgema.

Seegamine – laeva pidev kursilt hälbimine tugeva lainetuse tagajärjel.

Seising – nöör, millega puri kinni seotakse.

Sekstant – astronoomias ja navigatsioonis tarvitatav riist nurkade mõõtmiseks laeva asukoha määramisel.

Signaaltaak – taak, millele on kinnitatud plokid plaguliinidega signaallippude heiskamiseks.

Sorima – nööride abil lahtiseid esemeid kinnitama.

Soringud – pingutuskruvidega varustatud trossid või ketid peamiselt tekklaadungi kinnitamiseks.

Stividor – laeva laadimist ja lossimist juhatav isik.

Stoover – laadija, stividor.

Stoovima – lastima, pakkima.

Superkargo – prahtija esindaja laeval.

Svingamine – laeva pöördumine ankrul ümber ankrukoha.

Sõlm – laeva kiiruse mõõtühik, võrdub ühe meremiiliga tunnis.

Säärima – köit läbi ploki tõmbama.

Süld – üks tuhandik meremiilist, 1,85 m.

Süvisemärgid – skaalad vööris ja ahtris, mis näitavad laeva veesistumise sügavust.

Šott – veekindel ristvahesein laevakeres; takistab laevakere vigastuse puhul kogu laeva veega täitumast.

Taageldama – taglast (purjelaeval purjed, raad, tengid jne.) laevale peale panema; maha taageldama – taglast maha võtma.

Taak – tross, mis hoiab laeva masti või tengi eestpoolt (spordilaevadel ka tagantpoolt) või kliiverpoomi ja tamstokki altpoolt. Tääkide külge kinnitatakse ka kolmnurkseid purjesid.

Taavet – võllataoline seadis (pääste)paatide vettelaskmiseks ja väljatõstmiseks.

Tall man – lastiloendaja.

Tekinõgusus – ülateki kaardumine ülespoole laeva ahtri- ja eriti vööriosas, mis suurendab aluse meresuutlikkust.

Tekk – laevalagi, mis katab üksikuid laevakorruseid (ülatekk, peiltekk, peatekk, vahetekk jne.).

Telling – köitel rippuv kahe põikpuuga laud, mida kasutatakse välispardatöödel.

Teng – masti jätk, peenem ümarpuu masti otsas.

Tormiredel – puust pulkadega kerge nöörredel.

Traallook – rullplokkidega seadis traalnooda vaierite juhtimiseks.

Traavers – laeva kursiga risti olev suund.

Treilerlaev – veeremilaev.

Triivbakki jääma – teatud purjemanöövriga laeva ajutiselt peatama või tormi vastu võtma.

Triivima – 1. tuule ja lainetuse toimel ajuma; 2. teki- ja välis- plangutuse naate takkude ja pigiga ühtima.

Triivkepsel – vints triivvõrkude väljavõtmiseks.

Tšarterdama – laeva rentima.

Tullid – aerude toed paadi serval.

Tõste – tõsteseadme ühe töötsükliga teisaldatud lastikogus.

Tüürpoord – laeva parempoolne parras (tagant vaadatuna).

Vabaparras – laeva parda veepealne osa; vabaparda kõrguseks nimetatakse peateki ja veepinna vahelist kaugust.

Vaikobar – sadama akvatooriumil asetsev vaiade grupp laevade kinnitamiseks ja kaiehitiste kaitseks.

Vall – köis, harvemini ka kett purje heiskamiseks.

Vangliin – tross paadi ninas paadi kinnitamiseks laeva, silla jne. külge.

Varesepesa – mastikorv.

Vastu tuult hoidma – vööri tormis vastu tuult seadma, nii et laev üldse või peaaegu üldse edasi ei liigu.

Veeblingid – vantide vahele punutud lühikesed köiejupid, mida masti ronimisel redelipulkadena kasutati.

Vender – puidust, kummist, punutud trossidest või muust materiualist vahend, mis riputatakse trossi otsas üle laeva parda, et nõrgendada võimalikke lööke vastu teist laeva või sadamakaid. Erilist korgiga täidetud kotti nimetatakse korkvendriks.

Viirama – järele laskma.

Vurrkompass – elektromehhaaniline seadis, mille töö põhineb kiirelt pöörleva (umbes 20 000 pööret minutis) güroskoobi omadusel säilitada muutumatuna oma telje suunda ruumis.

Vöör – laeva esiosa.

Vöörpiik – laeva vööriosas paiknev kitsas ruum, kus asuvad laoruumid, ankruketikast ja ballasttank.

Ülapraampuri – altpoolt neljas raapuri.