Kuidas karikatuur Brežnevist tsensorid ära pahandas. Parim valik anekdoote Brežnevist

16 minutit lugemist
Omal ajal ajakirjas „Pikker” avaldatud karikatuur NLKP peasekretärist Leonid L. Brežnevist, Tagajärjeks oli „Pikri” tiraaži konfiskeerimine. Pildi allkiri oli: Tõstame elatustaset.

* * *

Kohtumisel Viinis tegi USA president Jimmy Carter Brežnevile komplimendi: „Te olete vanem kui teie riik, kuid te näete parem välja.”

* * *

Brežnev läheb kosmeetiku juurde.

„Palun tehke mulle otsa ette selline täpp nagu on hindudel.”

Kosmeetik keeldus kategooriliselt, väites, et selline märk pole vene komme ja, et selle kandja võib teiste naeru alla sattuda.

Brežnev aga ei jäta. Lõpuks palub kosmeetik selgitada, miks seda täppi nii väga vaja on.

„Vaadake,” seletab Brežnev näpuga meelekohale osutades, „India peaminister Indira Gandhi oli minu juures visiidil ja ütles, et mul siin midagi puudub.”

* * *

Kui USA president Nixon oli Nõukogude Liidus visiidil, näitas Brežnev talle ühte Moskva tehast. Astuti tsehhi ja mis nad nägid: keegi tegi nurgas võileibu, üks

tööline tukkus masina taga, eemal tagus seltskond hasartselt doominot.

„Juhtusime lõuna ajal,” laiutas Brežnev käsi. Ühes teises linnas külastati jällegi mingisugust ettevõtet. Kõrged külalised sisenesid tootmisruumi ja mis nad nägid: üks

tööline magas aknalaual, keset ruumi käis äge kaardimäng, keegi nokitses mingi detaili kallal.

„Ei vea meil… jällegi lõuna,” ütles Brežnev naerdes.

Kolmandas vabrikus juhtus sama lugu.

„No mis sa ütled, jälle lõ… „

„Pole vaja,” katkestas Nixon seekord Brežnevi sõbralikult, „ka meil ei tee valitsev klass tööd!”

* * *

Brežnev ja Nixon vaatavad Niagara juga. Äkki tuli neil pähe mõte kontrollida oma ihukaitsjate ustavust. Nixon käsib ühel mehel jõkke hüpata. Ihukaitsja võtab valveseisangu ja teatab: „Mul on naine ja lapsed!”

Brežnev pöördub ühe oma ihukaitsja poole ja too on kohe nõus.

„Kas te olete hulluks läinud!” hüüab Nixon ehmunult.

„Mul on naine ja lapsed!”

* * *

Brežnev ja Nixon teevad tutvumislendu Moskvat ümbritsevate töölisasulate kohal. Nixon näeb all barakke paljude teleantennidega ja ütleb Brežnevile: „Te ei ole meile mitte ainult järele, vaid meist ka tublisti ette jõudnud! Meie oma sealautadesse pole küll veel jõudnud televiisoreid panna!”

* * *

Nõukogude Liitu külastanud USA president Nixon küsis Brežnevilt, miks nõukogude töölised kunagi ei streigi. Vastuse asemel võttis Brežnev Nixoni kaasa ühte tehasesse ja hakkas seal töölistele kõnet pidama:

„Alates homsest päevast vähendatakse teil palka! (Tormilised kiiduavaldused). Samuti pikendame teie tööpäeva (Kestvad kiiduavaldused) ja iga kümnenda teist poome üles! (Kiiduavaldused).”

„Kas köis tuleb endal kaasa võtta või antakse see ametiühingu poolt?” hüüdis keegi saalist.

* * *

Brežnev näitab küllasõitnud emale oma elamist: uhket töökabinetti, välismaiste autode kollektsiooni jne. Seejärel sõidetakse suvilasse, mis küll rohkem uhke villa taoline. Ema muutus kõike seda ilu vaadates üha murelikumaks.

„Memm, mis sul on? Kas sulle ei meeldi, et ma hästi elan?”

„Mitte selles pole asi, pojake. Hirm on. Mis siis saab kui punased tulevad?”

* * *

Brežnev ütleb Tihhonovile: „Ühest kalapäevast nädalas jääb vaheks. Kui teeks veel näiteks ühe kaerapäeva?”

„Ei saa,” ütleb Tihhonov irooniliselt, „inimesed hakkavad hirnuma!”

„Jama,” lööb Brežnev käega, „mina söön ülepäeva pardipraadi. Kas ma siis sellepärast prääksun!”

* * *

Brežnev peab kõnet: „Seltsimehed kapitalistid…” Saalist kostab suminat.

Brežnev alustab uuesti: „Seltsimehed kapitalistid…”

Saal sumiseb, Brežnevile on suunatud imestunud pilgud. Peasekretär kummardub kõne teksti kohale ja märkab alles nüüd koma ja alustab uuesti: „Seltsimehed, kapitalistid kogu maailmast…”

* * *

Lüpsja Leida Peips saatis Brežnevile kirja, kus ta muu hulgas mainis ka seda, et nad on koos maganud. Oma vastuses avaldas Brežnev imestust ja eitas koos magamist. Selle peale läkitas Leida Peips peasekretärile uue kirja, milles täpsustas: „Ma ei valetanud, seltsimees Brežnev. XXIV kongressil me tõepoolest magasime koos – Teie presiidiumis ja mina saalis.”

* * *

Brežnev pöördub BAM-il ehitajate poole: „Seltsimehed madrused!”

Keegi sosistab peasekretärile: „Seltsimees Brežnev, need ei ole madrused, vaid vangid!”

* * *

Üksvahe oli Brežnevi tervis väga vilets. Arutati isegi südame siirdamise võimalust. Kremli Georgi saali kutsuti mõnisada komsomoli ja küsiti neilt, kas keegi neist on vajaduse korral andma oma südame siirdamiseks peasekretärile. Saalis puhkes ovatsioon – kõik olid nõus.

„Hästi,” ütles meeleliigutusest väriseva häälega koosoleku juhataja, „heidame liisku. Me teeme saali pimedaks ja laseme lahti tuvi. Kelle peale tuvi laskub, saab au osaliseks loovutada vajaduse korral oma süda meie kalli Leonid Iljitši elu päästmiseks.” Tuli tehti sumuks ja tuvi lasti lendu. Pimedusest kostis käteplaksatusi ja hüüatusi: „Kõtt, kõtt…”

* *  *

Ühes oma kõnes kritiseeris Brežnev ka kojamehi: „…Teil tõsteti palka. Saate nüüd 70 rubla kuus ja ikkagi töötate endiselt halvasti…”

„Elagu Brežnev…” kostis äkki kellegi hääl saalist. Otsekohe veeres mürisev aplaus üle saali. Kostsid kiiduavaldused partei ja valitsuse aadressil. Istung oli lõppenud, Brežnevi süda aga kipitas Ta laskis „Elagu”-hüüdja enda juurde kutsuda ja küsis: „Miks te mind niimoodi katkestasite. Mina teen teile peapesu, teie aga veel rõõmustate.”

„Sugugi mitte, Leonid Iljitš, te saite valesti aru. Mul ei lastud ju lauset lõpetada. Ma tahtsin öelda: „Elagu Brežnev selle seitsmekümne rublaga ära!””

* * *

 

Kohtumisel Brežneviga tundis USA president Ford huvi Nõukogude Liidu viljasaagi vastu.

„Do huia,” vastas Brežnev.

Ford esitas veel küsimusi põllumajanduse ja tööstuse kohta, kuid vastus oli alati sama: Nõukogude Liidus on kõike do huia. Jõudnud tagasi USA-sse tegi Ford oma reisist senaatoritele ettekande.

„Vilja pole neile enam vaja. Neil on seda do huia. Kuid huvitav oleks teada, mis mõõtühik see on.”

Vastavad andmed söödeti kompuutrisse. Arvuti surises kümmekond minutit ja laskis siis välja paberile trükitud vastuse:

„Üks do huia on 1000 ni huiad.”

* * *

Keegi miljonär USA-s kogus peldikuid. Kollektsioon oli täielik – ainult vene peldik veel puudus. Miljonär saatis Brežnevile kirja, milles palus endale saata vene peldik. Brežnev vastas telegrammiga, et mehe soov täidetakse, soovitu toimetab USA-sse esimene kaubalaev. Ettenähtud ajal maanduski New Yorgis kaubalaev ja selle pardalt visati kaile kaks kaigast ning öeldi, et miljonäri soov on täidetud. Mees oli hämmastunud ja saatis Moskvasse järelepärimise. Vastus kõlas nii: „See on tõesti vene peldik. Ühe teiba lööte maasse, selle otsa riputate kasuka ja teisega peletate hunte eemale.”

* * *

Brežnev lendab lennukiga Peipsi järve kohal ja tunneb huvi, kuidas on järve eestikeelne nimetus. „Peipsi järv,” öeldakse.

„Tore, et on juba ümbernimetalud!” kiidab Brežnev.

* * *

Kremlis toimus valitsuse istung.

Sõna võttis Brežnev: „Seltsimehed! Me peame olema valvsad. Nii kui meil midagi juhtub, otsekohe teatab sellest „Ameerika Hääl.”

Kusagilt jookseb informatsioon läbi. Täna teeme nii, et istungi ajal keegi saalist ei väi ju.”

Nõupidamine aga venis ja venis… Keegi palus tualettruumi minna – ei lubatud.

Kahe tunni pärast palus veel keegi. Jällegi keelduti. Tunni aja pärast koputas keegi uksele. Sisse astus istungisaali koristaja, käes kolm ööpotti.

„Ma just praegu kuulasin „Ameerika Häält”, ütlesid, et meil ei lasta istungite ajal kedagi saalist välja WC-sse.”

* * *

Välismaa ajakirjanik Brežnevile: „Uus paavst võttis endale nimeks Johannes-Paul II. Kas võtate endale ka nime?”

„Kindlasti! Ainult, et ma ei ole veel otsustanud, kas võtan nimeks Ilijtš II või Leonid I.”

* * *

Vihma sadas ja sadas. Näis, et ei tulegi lõppu. Brežnev läks jumala juurde ja palus: „Kõigevägevam, heida armu, keera vihmakraanid kinni, lase vili ära koristada!”

Jumal aga raputab ainult pead. Brežnev nägi, et tema palved ei aita ning tuli maa peale tagasi. Nüüd saatis ta jumala juurde Kossõgini. Seekord ei lasknud jumal ennast kaua paluda, tõusis ja keeras vihmakraanid kinni. Kui looja oli oma troonil jälle istet võtnud, küsis Kossõgin, et miks ta Brežnevi palvet ei täitnud.

Jumal vastas: „Oleksin ma troonilt tõusnud tema juuresolekul, nii oleks ta otsekohe minu asemele istunud!”

* * *

NLKP peasekretär Brežnev ja aa Soome president Kekkonen lebavad Soome presidendi residentsi aias murul ning soojendavad põhjamaise päikese paistel oma vanu konte. Juhtus, et Brežnev jäi magusasti tukkuma. Aias ringi jooksev koer tuli kõrge külalise juurde, nuuskis siit ja nuuskis sealt ning hakkas Brežnevi jalataldu ja varbavahesid lakkuma. Too, unesegasena ja silmi avamata, pomiseb: „No mis te nüüd… härra Kekkonen… jumala eest… ei ole vaja…”

* * *

Brežnev on Kekkoneni juures visiidil. Ühel õhtul, presidendi residentsis teelauas pitsi konjakit hinge alla visanud, ütleb Brežnev sõbralikult: „Teate, härra Kekkonen, ma annaksin teile hea meelega Viiburi tagasi.” Kekkonen ei söenda heameelest iitsatadagi. Pärast teist pitsi muutub Brežnev veelgi lahkemaks. „Härra president, tahate, me toome Soome piiri jälle tagasi Leningradi alla?”

Kekkonen ei julge rõõmu pärast hingatagi. Pärast kolmandat pitsi küsib Brežnev juba üsna pehmel keelel: „Tahate, ma… kaotan piiri üldse ära!?”

* * *

Oma Jugoslaavia visiidi ajal kinkis Brežnev Josif Brož Titole sõiduauto „Volga.” Hiljem Tito uuris autot lähemalt ja avastas, et rool puudub. Piduliku dinee ajal küsis ta Brežnevilt, et miks autol rooli ei ole.

„Aa mis te muretsete, küll Moskva juhib!” oli vastus.

Lahkumisel kingiti Brežnevile jalgratas. Moskvas pakiti kingitus lahti. Ratas oli ilus, aga pedaalid puudusid.

„Mingi eksitus,” mõtles Brežnev, laskis siiski Belgradist järele pärida kuhu pedaalid said.

„Allamäge läheb ka ilma pedaalideta!” oli Tito vastus.

* * *

Päike tõuseb ja tema helk sätendab vastu Kremli tornide punastelt viisnurkadelt… Brežnev tuleb rõdule, et hingata paar sõõmu värsket hommikust õhku.

Päike kummardab: „Tere hommikust, Leonid Ilijtš!” Brežnev noogutab heatahtlikult.

Jõuab kätte keskpäev. Brežnev jalutab Kremli aias. Päike kummardab: „Head päeva, Leonid Ilijtš!”

Tervitatu viipab sõbralikult käega. Saabub õhtu. Päike loojub. Brežnev seisab jällegi rõdul, lehvitab käega päikese poole ja hüüab: „ Head ööd, päike!”

Päike aga vastab: „Mine persse Ljonja, ma olen juba Läänes!”

* * *

Suslov tormab Brežnevi kabinetti.

„Leonid Ilijtš, Leonid Ilijtš! Punasel väljakul on palju rahvast, väga palju rahvast!”

„No ja mis siis,” vastab Brežnev, silmi kirjatöö kohalt tõstmata. „Punasel väljakul on alati palju rahvast, jätke mind rahule!”

Mõnekümne minuti pärast aga tuleb Suslov tagasi. Teda saadavad Andropov, Kossõgin ja Ustinov.

„Leonid Ilijtš, Punasele väljakule tuleb kogu aeg inimesi juurde…”

„Huvitav, ja millega nad tegelevad?” küsib Brežnev, kirjatööd katkestamata.

„Nad söövad!” vastab Suslov erutatult.

„See on ju hea!” märgib Brežnev.

„Jah, Leonid Ilijtš, aga… nad söövad pulkadega!”

* * *

Ühe mehe nimi oli Leonid Peldik.

Kui rumal nimi! Sellise nimega võib endale ainult häbi teha ja muutuda rahva naeruobjektiks. Mees otsustas oma nime muuta.

Nüüd on tema nimi Jüri Peldik.

* * *

Jumal saadeti psühhiaatri juurde: ta kujutas ette, et ta on Brežnev.

* * *

Tõsteti üles küsimus Anatoli Karpovi võidu tühistamise kohta. Ta olevat tarvitanud dopingut: luges malevõistluste ajal Brežnevi „Väikest maad.”

* * *

Raamatukaupluse juhataja hakkas oktoobripühadeks vaateaken! dekoreerima. Mida välja panna? Loomulikult Brežnevi pilt ja veel mingi raamat. Sättiski pildi kõrvale Dostojevski „Idioodi”. Varsti ilmus miilits ja käskis sellise dekoratsiooni koristada. „Helde aeg! Mis ma valesti tegin,”’ mõtles juhataja, „nojah, ainult Brežnevi pilt.”

Pani siis pildi asemel aknale suure Brežnevi perekonnafoto ja raamatu – Turgenevi „Aadlipesa.”

Jälle ilmus miilits ning käskis vaateakna uuesti dekoreerida. „Suur jumal, mis talle jälle ei meeldinud. Selge – isikukultus.” Müüd pani juhataja aknale Ülemnõukogu Presiidiumi foto ja raamatu „Ali-Baba ja nelikümmend röövlit.”

* * *

Brežnev peab kõnet. Eaks meest saalis aga näevad ränka vaeva, et oma naeru tagasi hoida. Lõpuks tulevad saali kaks erariietes julgeolekutöötajat ja viivad naerjad ilma suurema kärata saalist välja. Koridoris ütleb üks mees teisele: „Ma ju ütlesin sulle, et see pole Arkadi Raikin.”

* * *

Brežnev sai teada, et on müügile lastud tema kujutisega postmargid, mida aga hästi ei taheta osta. Brežnev palus sekretäril tuua endale neid marke. Too ilmuski varsti soovitud markidega.

„Võib-olla on liim halb?” arutas Brežnev kuuldavalt. Niisutas siis mõnda marki süljega ja kleepis paberile.

„Näete,” ütleb ta sekretärile, „hästi kleepuvad, liimis ei saa asi olla.”

„Aga, Leonid; Iljtš, viga on selles, et inimesed sülitavad valele poolele!” selgitas sekretär.

* * *

Novgorodis püstitati uus mälestussammas, millel on tahvel kuldsete tähtedega: „Tundmatule marssalile, Tundmatult sõdurilt.”

* * *

Enne XXIV kongressi katkestati ujujate treeningud Lužniki staadioni basseinis – ilmutati Brežnevi pilte.

* * *

Pärast Falklandi sõda jäi Margaret Thatcher mõttesse. Mida nende väikeste saartega õieti peale hakata?

Nõuandja soovitas: „Proua peaminister võiks selles küsimuses konsulteerida Moskvas elava Väikese maa spetsialistiga.”

* * *

Brežnev peab kõnet: „O… ” … O … O …”

„Seda pole vaja,” sosistab sekretär, „see on olümpia embleem.”

* * *

Budjonnõile räägiti, et Brežnevile olevat atentaat tehtud.

„Mitte midagi ei kuule,” ütles kõva kuulmisega eakas Budjonnõi.

„Brežnevile tehti atentaat!” korratakse.

„Noh, ja kas õnnestus?”

„Ei, mööda lasti.”

„Jaa-jaa, ma olen alati rääkinud, et ega ikka püss mõõga vastu saa!”

* * *

 

 

Mis sarnasus on Karlssonil ja Brežnevil? Mõlemad lendavad mööda maailma ja karjuvad: „Rahu, ainult rahul”

* * *

Pärast BAM-i külastamist Brežnev kadus. Hakati otsima. Küsiti metsloomade käest. Karu ei teadnud midagi, aga jänes ütles, et hunt situb juba kolmandat päeva plekitükke.

* * *

Kui pikk on Brežnev? Kõigile kõrini!

* * *

Kolm head asja Nõukogude Liidus:

Klaasi kõlin Viina kulin ja Brežnevi mölin.

* * *

Brežnev võttis plaani visiidi Austraaliasse … et õppida kängurult kuidas tühja kotiga hüpata.

* * *

Aasta metallitoodangust oli suur puudujääk …

Brežnev käis mööda välisriike ja korjas plekki kokku.

* * *

Lasti müügile uus vorst hinnaga 1.60 rbl. kilo nimega „Brežnevi pehme.”

* * *

Brežnevile tehti operatsioon…

…laiendati rindkeret, sest ordenid ei mahtunud enam ära!

* * *

Mis ühist on Brežnevil ja Baskinil?

Mõlema nimed algavad B-tähega. Esimene on loll ja mängib tarka,

teine on tark ja mängib lolli.

* * *

Miks ei tohi süüa defitsiitseid toiduaineid? Kulmud kasvavad kokku ja tekivad rasked kõnehäired.

* * *

Mis on suurim tagasihoidlikus?

Kui üks mees võidab Teise Maailmasõja ja kirjutab sellest raamatu alles kolmekümne viie aasta pärast.

* * *

Brežnev sai kolm rahvusvahelist preemiat:

I põllumajanduse arendamise eest: Kashastanis külvab ja USA-s lõikab.

II teenete eest meditsiinis: pani 260 milj. inimest dieedile.

III heliotsentrilise maailmasüsteemi täiustamise eest: pani suure MAA tiirlema ümber VÄIKESE MAA.

* * *

Brežnev on Krimmis puhkusel. Jalutab Jalta turul ja küsib ühe mehe käest nii suusoojaks, et mida too müüb.

„Arbuuse,” vastab mees.

„Kuidas?” imestab Brežnev, „sul on ju ainult üks arbuus.”

„Sina oled meil ka üks, aga ikka valime!”

* * *

Üks Kremli juuksur teisele: „Kui Brežnev tuleb juukseid lõikama, miks sa siis igakord küsid millal tuleb kommunism?”

„Küsin seda sellepärast, et siis tõusevad tal juuksed püsti ja mul on kergem lõigata.”

* * *

Brežnevilt küsiti, et kas tal hobby on.

„On küll.”

„Ja milline.”

„Ma kogun anekdoote.”

„On teil neid juba palju?”

„Kolm laagrit on täis!”

* * *

Rockefeller helistab Brežnevile:

„Tervist, Leonid Iljitš!”

„Aga kes räägib?”

„See olen mina, Rockefeller!”

„Aa… Ei tundnud kohe ära. Tähendab, saate rikkaks…”

* * *

Brežnev ja Kossõgin kõnnivad mööda Moskvat ja astuvad sisse tubakapoodi, mille leti taga seisab Vasja. Kossõginil tuleb ootamatult tuju nalja teha ja ta küsib müüjalt: „Kas teil niisuguseid tikke ka on, millel mõlemas otsas väävel?”

Vasja uurib mitmeid tikutoose, kuigi teab, et niisuguseid nagunii pole, ja teatab siis kahetsusega, et selliseid tõesti ei ole. Brežnev ja Kossõgin kõnnivad edasi ja sisenevad teise kauplusse, kus müüjaks Moissei. Kossõgin kordab oma küsimust ja veidi aja pärast demonstreerib Moissei, olles tikutoosi osavasti peos ringi keeranud, et on olemas tikutoos, milles tikkudel väävel mõlemas otsas.

„Juut tuleb ka igast olukorrast puhtalt välja,” ütleb Kossõgin, kes on juudi triki läbi näinud.

„Aga võib-olla Vasjal tõesti ei olnud niisuguseid tikke!” lausub seepeale Brežnev.

* * *

Mille eest sai Brežnev Nõukogude Liidu marssali tiitli ja Võidu ordeni?

Kremli vallutamise eest.

* * *

„Leonid Iljitš, miks te olete täna tulnud Kremlisse ilma ordenite ja medaliteta?” küsib Suslov.

Brežnev krabab kahe käega rinnust, läheb näost valgeks ja karjatab: „Issand, ma unustasin need oma pidžaama külge.”

* * *

Keegi mees tuleb Andropovi vastuvõtule.

„Ma tahaksin rääkida seltsimees Brežneviga.”

„Kahjuks on see võimatu, Brežnev on surnud.” Mõne aja pärast tuleb sama mees tagasi ja kordab oma küsimust.

„Te vist ei mõistnud mind, Brežnev on surnud,” selgitab Andropov.

Mees vabandab ja lahkub. Päev hiljem on ta jälle platsis ja palub Brežnevi jutule. Nüüd Andropov juba vihastub: „Kas te ei saa aru, mis teile räägitakse: Brežnev on surnud, sumud, surnud! Kas te saite aru!”

„Sain küll, kuid seda on nii meeldiv kuulda.”

* * *

Brežnev on surnud. NLKP Keskkomitees arutatakse, kes peaksid peasekretäri matused korraldama.

Lenini mattis rahvas, Stalini grusiinlased, Hrustšovi matsid sugulased. Aga Brežnevi? Äkki tõstis keegi käe ja ütles: „Meie, juudid, matame!”

„Ei lähe läbi,” ütles Andropov, „ühe te juba matsite; kolme päeva pärast tõusis üles.”

* * *

Brežnev loeb teises ilmas üle oma kangelase Kuldtähti.

„On ikka tegelased,” poriseb ta. „Postuumselt ei antud ühtegi!”